2-09-14319/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-14319

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juulil 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-14319 Tsiviilasi, hageja nõue O R hagi G R vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 22 500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O R (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: G R (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi kuupäev 06.07.2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja O R Kostja G R Resolutsioon

1. Rahuldada O R hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista kostjalt G R hageja O R kasuks elatis A R (xxx) ülalpidamiseks alates 01.04.2009.a igakuiselt summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuni A R täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.02.2022.a. 3. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. 4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

2-09-14319

2(2) igakuine elatis summas 2 753 krooni vastava tulumaksuga summas 578 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära koos kehtiva tulumaksu määraga, tagasiulatuvalt alates 01.03.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.02.2022.a. Kohtuistungi hageja muutis nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 2 500 krooni alates hagi esitamisest e. 01.04.2009.a. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.04.2009.a igakuiselt summas 2 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.02.2022.a.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 2 500 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 22 500 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna menetluskulusid menetlusosalised esitanud ei ole, seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov