3-09-1518/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2009; Tallinn

Haldusasja number 3-09-1518 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus loa saamiseks P.C.C paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Ülle Elva; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – P.C.C, sündinud xx.xx.xxxx Missouris (USA) Kohtuistungi toimumise aeg

15. juuli 2009; Tallinn Resolutsioon Anda luba P.C.C paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. september 2009 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 29.05.2006 otsusega on P.C.C-le väljastatud tähtajaline elamisluba ettevõtluseks kehtivusajaga kuni 28.05.2011 (Vt taotlus, tl 4).

2. Siseministri 20.02.2007 käskkirjaga nr 20 on P.C.C suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki kehtivusega 10 aastat. Taotlusest nähtuvalt on kohaldatud sissesõidukeeldu põhjusel, et isik on seotud ekstremistlike ja rassistlike liikumiste tegevusega USA-s ning otsib Eesti Vabariigis viibides aktiivselt kontakte Eestis tegutsevate paremäärmuslastega. Isik propageerib rassilist ja rahvusvahelist vihkamist, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist. P.C.C suhtes on 2008 aastal algatatud kriminaalasi karistusseadustiku § 121 järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. Aastatel 2006-2007 on isikut karistatud ka erinevate väärtegude eest (Vt taotlus, tl 4).

3. Rootsi Kuningriigis on P.C.C kriminaalkorras karistatud rassilise ja rahvusvahelise vaenu õhutamise eest, samuti on isik aktiivselt seotud ekstremistlikult meelestatud paremäärmuslike organisatsioonidega. Sellest tulenevalt on alust arvata, et Eestis viibides levitaks isik ekstremistlikke paremäärmuslikke vaateid, mille levik on ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule (Vt taotlus, tl 4).

4. 30.06.2009 algatas KMA P.C.C suhtes tähtajalise elamisloa ettevõtluseks nr 1010293086/TE kehtetuks tunnistamise menetluse välismaalaste seaduse (VMS) § 14 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks VMS § 12 lg 4 ning lg 9 p 1 ja 2 loetletud juhtudel. VMS § 12 lg 4 p 15 kohaselt tähtajalist elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld (Vt taotlus tl 4 ja tl 15).

5. 14.07.2009 kell 16.30 pidasid KMA Tallinna migratsioonibüroo inspektorid Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Ameerika Ühendriikide kodaniku P.C.C (sündinud xx.xx.xxx, Ameerika Ühendriikides) 48-tunniks kinni ja toimetasid väljasaatmiskeskusesse (Vt taotlus, tl 4 ja isiku kinnipidamise protokoll, tl 18).

6. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 28 lg 32 kohaselt peetakse välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, piirivalve-, kodakondsusja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. VSS § 17 lg 1 sätestab, et väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Isiku sõnul on tal peale Ameerika Ühendriikide ka Kanada kodakondsus. Valikuvõimaluse korral lähtub KMA väljasaadetava põhjendatud eelistusest, mis ei takista väljasaatmise täideviimist. P.C.C-l on olemas kehtiv kodakondsusjärgne reisidokument nr 427524283 kehtivusajaga 24.07.2007 kuni 23.07.2017 (Vt taotlus, tl 4-5 ja dokumendi koopia tl 6).

7. KMA selgituste kohaselt on isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadus piisavalt selge, sest P.C.C isikust lähtub oht Eesti Vabariigi julgeolekule, avalikule korrale, rahva tervisele või muule olulisele avalikule huvile. VSS § 28 lg 3 ja 32 on imperatiivsed normid, mis ei anna KMA-le kaalutlusõigust. Välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest (VSS § 28 lg 3). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul palub KMA luba vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 paigutada P.C.C väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist (Vt taotlus, tl 5).

8. KMA poolt on koostatud 14.07.2009 P.C.C suhtes ka väljasaatmise otsus nr 1016003115 (tl 19). 15.07.2009 esitas KMA kohtule taotluse, et saada P.C.C suhtes tema ajutiselt väljasaatmiskeskusesse paigutamise luba.

9. P.C.C selgitas, et ei ole end varjanud, tegeleb ajakirjandusega ning ei ole oma tegevuse ning veendumuste tõttu teatud isikute hulgas populaarne. Soomes oli öeldud, et Eesti keelas sissepääsu kõikidesse Schengeni riikidesse ning see on hämmastav. Tegemist peab olema veaga, sest elamisluba on olemas. Kriminaalkorras ei ole teda Eestis karistatud. Internetis on üleval ka palju selliseid asju, mis ei ole tegelikult tõesed. Siseministri 20.02.2007 käskkirjast nr 20 ei olnud P.C.C teadlik, kavatseb selle arvatavasti vaidlustada ning soovib jääda Eestisse (kohtuistungi protokoll, tl 25-27).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus P.C.C ajutiseks väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ning § 28 lõigete 3 ja 32 alusel põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada.

11. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isiku suhtes on kohaldatud siseministri poolt tähtajalist sissesõidukeeldu. VSS § 28 lg 3 kohaselt on sissesõidukeelu õiguslikuks tagajärjeks muuhulgas see, et välismaalasel ei ole lubatud Eestis viibida ning riigis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse olemasolust. Sissesõidukeelu eesmärgiks ongi piirata reaalselt isikute võimalusi Eestisse saabuda ning vältida olukorda, kus riigis viibimise võimalus tekib näiteks tulenevalt isikuandmete hilisemast muutumisest või kellegi eksliku tegevuse tõttu.

12. VSS § 28 lg 32 sätestab, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse piirivalve-, kodakondsusja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Seega on tegemist eraldiseisva alusega selleks, et isikut välja saata. Sisuliselt on sissesõidukeelu kohaldamise ajal Eestisse saabunud või saadetud isiku puhul tegemist riigis ebaseaduslikult viibiva isikuga ning VSS § 14 lg 3 kohaselt on võimalik selline isik ilma vastavat ettekirjutust tegemata riigist välja saata. VSS § 28 lg 32 haldusorganile sisuliselt kaalutlusõigust ei anna. Arvestades asjaolu, et sissesõidukeeld välistab riigis viibimise ka (varasema) viibimisaluse olemasolul, ei saa olla takistuseks asjaolu, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus on KMA-l alles pooleli. Elamisloa kehtetuks tunnistamine on vajalik pigem selleks, et isikul ei oleks võimalik nimetatud elamisloale tuginedes edaspidi riiki siseneda, kuid viibimise ebaseaduslikkus kui selline tuleneb otseselt VSS § 28 lg-st 3.

13. Kohtuistungil väitis P.C.C, et ei olnud siseministri 20.02.2007 käskkirjast teadlik ja sooviks seda arvatavasti vaidlustada. Siinkohal võib tekkida küsimus kas P.C.C oleks võinud ja pidanud nimetatud käskkirjast enam kui kahe aastase perioodi kestel siiski teada saama, kuid kokkuvõttes ei ole see antud asja lahendamisel enam tähenduslik. Küsimus on selles, et lähtuvalt VSS § 332 lg-st 1 loetakse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teate avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel. Antud juhul on sellekohane teade ministeeriumi veebilehel avaldatud. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et sissesõidukeelu kohaldamine tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel. Sama seaduse § 33 lg 2 kohaselt kantakse sissesõidukeeld vastavasse andmekogusse ning sissesõidukeelu andmed edastatakse sealt Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi. VSS § 333 lg 2 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka väljasaatmist kohtumenetluse ajaks edasi. Seega on need küsimused seaduse tasandil reguleeritud ja väljasaatmine otseselt haldusorgani poolt antud käskkirjast teadasaamise ajaga seotud ei ole, mis ei tähenda aga seda, et käskkirja ei oleks üldse võimalik vaidlustada. Vaidlustamise tähtaja möödalaskmise korral on põhjendatud juhtudel võimalik taotleda ka vastava tähtaja ennistamist.

14. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule

48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Antud juhul taotles Kodakondsusja Migratsiooniamet luba eelkõige seetõttu, et VSS § 18 lg-s 1 ettenähtud 48 tunnisest piirtähtajast ei oleks olnud võimalik kinni pidada. See on ka põhjendatud, sest isiku teise riiki saatmisega seonduv asjaajamine võtab mõnevõrra aega ning kohene väljasaatmine ei oleks praeguses olukorras võimalik. Kui väljasaatmist ei ole võimalik seaduses nimetatud tähtaja jooksul lõpule viia, paigutatakse väljasaadetav vastava valitsusasutuse (Kodakondsusja Migratsiooniamet) taotlusel ja halduskohtu loal ajutiselt väljasaatmiskeskusesse. Antud juhul ongi Kodakondsusja Migratsiooniamet sellise taotluse esitanud.

15. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMA taotluse rahuldamata jätmiseks alust ning seega annab kohus loa P.C.C ajutiseks väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada.

Enno Loonurm Kohtunik