Legislator Case Law & Legislation
2-09-6381/12 AI generated

2-09-6381/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-09-6381/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses on S.p.a avaldus ASL pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 12.05.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo. Advokaadibüroo Tark&Co AS poolt on 11.03.2009 maksekorraldusega nr 3858 kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaks summas 25 000 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-09-6381/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.

Keywords

AI generated
savings deposit custodian bank bank credit balance depositor bank account attachment deposit systems
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-6381 Tsiviilasi S.p.a avaldus ASL pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming ajutise halduri töötasu väljamõistmine Menetlusosalised ja nende esindajad võlausaldaja S.p.a (XXX); võlausaldaja lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi vanemabi Risto Hübner (Advokaadibüroo Tark&Co; Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post piret.blankin@tarkco.ee; risto.hubner@tarkco.ee) võlgnik ASL(pankrotis, registrikood XXX, XXX); võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige AV; pankrotihaldur I Lepsoo

Kohtuistungi toimumise aeg

09. juuni 2009

Istungil osalenud isikud võlausaldaja lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi vanemabi Risto Hübner võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige AV, võlgniku nõustaja Peeter Sepper; ajutine pankrotihaldur I Lepsoo

RESOLUTSIOON

1. Ajutise halduri tasuks määrata I Lepsoo’le 18 600 (kaheksateist tuhat kuussada) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 6 138 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Ajutise halduri tasu kanda Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt I Lepsoo arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS’is Advokaadibüroo Tark&Co AS poolt 11.03.2009 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

2. Mõista välja võlgnikult ASL(pankrotis) ajutise pankrotihalduri kantud kulutuste eest I Lepsoo kasuks 1 497.50 krooni (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse krooni ja

50 senti).

3. Kohtumäärus saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

2-09-6381 Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on S.p.a avaldus ASL pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 12.05.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo. Advokaadibüroo Tark&Co AS poolt on 11.03.2009 maksekorraldusega nr 3858 kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaks summas 25 000 krooni.

Ajutine pankrotihaldur on palunud välja mõista tasu oma ülesannete täitmise eest summas

18 600 krooni ning ajutise pankrotihalduri kantud kulutuste eest 1 497.50 krooni. Võlausaldaja ega võlgniku esindajad ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste osas.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri

18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.

Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 15.5 tundi. Selle aja hulka kuulub: - Pankrotiavalduse aluseks olevate andmetega tutvumine – 2 tundi; - võlgnikule järelpärimiste koostamine, pangakontode ja muu vara arestimine – 2 tundi; - suhtlemine võlgniku esindajaga, küsitlus – 1 tund; - tutvumine raamatupidamismaterjalidega, analüüs, varade ja kohustuste kontroll, tagasivõitmise võimaluste analüüs – 3 tundi; - täiendavate andmete ja selgituste nõudmine võlgnikult – 0,5 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 6 tundi; - kohtuistungil osalemine – 1 tund.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tunnitasu suuruseks 1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 18 600 krooni.

Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu

2-09-6381 tuleneb PankrS § 23 lg-st 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 18 600 kroonilt maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 6 138 krooni. Sotsiaalmaksu maksjaks on väljamakse tegija.

Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Ajutine pankrotihaldur I Lepsoo on PankrS § 56 lg 1 p-s 1 nimetatud füüsiline isik, kellele on justiitsministri poolt antud pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %.

Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 1 497.50 krooni. Nimetatud summa koosneb bürookuludest, postikulust, tasuliste järelpäringute tasust ja sidekuludest. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 1 497.50 krooni tuleb välja mõista.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Ajutine haldur on tuvastanud, et AS-l Lon teadaolevalt varasid kokku maksimaalselt

5 000 000 krooni. Võlgnikule kuuluvate varade asukoht ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada ja need ei asu Eestis. Eeltoodust tulenevalt kuuluvab ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamisele võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tehtud ettemaksu arvelt. Kuna ettemaksust ei piisa ajutise halduri kulude katmiseks, kuuluvad kulutused rahuldamisele pankrotivara arvelt.

Merike Varusk Kohtunik