3-09-936/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-936 Otsuse kuupäev 10.07.2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Olar Kivirähki (Kivirähk) kaebus Tartu Vangla toimingu (14.01.2009-20.01.2009 kartseris privaatse tualeti kasutamise võimaluse puudumine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus (14.01.2009-20.01.2009) kaebaja paigutamisel kartseritingimustesse, mis ei taganud tualeti privaatset kasutamist. 3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 10.08.2009.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja kaebuse põhjendused

1. Kinnipeetav Olar Kivirähk paigutati 14.01.2009. a Tartu Vanglas distsiplinaarkaristuse täideviimiseks 6 päevaks kartserikambrisse nr 1005.

2. 29.04.2009. a esitas O. Kivirähk Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ei vastanud kartserikamber nr 1005 ehitustehnilistele nõuetele, kuna tualett asus söögija magamisruumiga ühes ruumis. Kaebaja arvates olid kartserikambri taolised tingimused inimväärikust alandavad ja tervist kahjustavad, mistõttu ei oleks kaebajat tohtinud karistuse täideviimiseks sellesse kambrisse paigutada, kus kaebaja oli sunnitud teise kambris viibiva kinnipeetava nähes oma loomulikke vajadusi rahuldama. Tualeti kasutamisel puudus igasugune privaatsus.

2 Kaebaja märgib, et Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. VangS § 45 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambri suuruse ja sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjaga. Samasugused tingimused kehtivad kaebaja arvates ka kartserikambri suhtes tulenevalt VangS § 651 lg-st 1. kuna aga VangS § 651 lg 1 ei näe kartserikambritele ette teistsugust korraldust, peab ka kartserikambris olema tualett muust kambri osast eraldatud.

Kaebaja on seisukohal, et kuna kartserikamber ei vastanud kehtestatud nõuetele, siis on sellises kambris isiku hoidmine käsitletav inimväärikuse alandamisena ja kaebajale põhjendamatuid piinu tekitavana, mis kvalifitseerub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumisena.

Kaebaja märgib, et vastustaja on teadlik ja teavitatud sellest, et kartserikambri kinnipidamistingimused on tervistkahjustavad ja inimväärikust alandavad. Vastustaja ei ole sellele reageerinud, vaid on jätkanud oma senist tegevust, kus paigutab kaks kinnipeetavat ühte kartserikambrisse. Kaebaja märgib, et Riigikohus haldusasjas nr 3- 3-1-2-06 leidis, et kuivõrd on kindlaks tehtud vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg-s 2 sätestatud nõuete rikkumine tooli ja laua puudumise näol, WC-st leviva haisu näol, siis on kinnipeetava inimväärikust kahjustatud tema paigutamisega kartserisse, mille tingimused ei vastanud nõuetele.

Kaebaja põhjendatud huviks käesolevas asjas on, et vastustaja lõpetaks kaebaja suhtes toime pandud rikkumised, millega on tekitatud kaebajale kahju. Kuna kaebuse kohaselt on kaebajale juba kahju tekkinud, siis loodab kaebaja õigusvastasuse tuvastamise järel esitada vastustajale mittevaralise kahju nõude.

Vastustaja seisukohad

3. Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et O. Kivirähkil puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

Vastustaja märgib, et Tartu Halduskohus tunnistas 31.03.2009. a otsusega nr 3-08- 2137 õigusvastaseks kaebuse esitaja paigutamise kartseritingimustesse, mis ei taga tualeti privaatset kasutamist. Tartu Vangla ei ole nimetatud otsust vaidlustanud, mis tähendab, et poolte vahel ei ole vaidlust tualeti kasutamisel privaatsuse puudumise õigusvastasuse üle ja kaebuse esitajal puudub vajadus seda asjaolu veelkord tuvastada kohtumenetluse abil.

Vastustaja märgib ka, et kartserite sanitaarsõlmede ehitustööd on juba teostatud ning alates 25. maist 2009. a on kõigis kartserikambrites, kuhu kinnipeetavad paigutatakse kahekaupa, sanitaarsõlm (tualetiosa) seinaga eraldatud. Seega on O. Kivirähki soovitud tulemus saavutatud – edaspidi on tal kartseris võimalik tualetti kasutada kambrikaaslase eest varjatult.

3 Kohtulahendit ei vaja kaebaja vastustaja arvates ka kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, kuna toimingu kui sellise õigusvastasus on kohtu poolt juba tuvastatud ja seda sõltumata toimingu sooritamise kuupäevadest. Haldusorgani poolt kahju tekitamise korral on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras. Tulenevalt RVastS § 17 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 8 võib kinnipeetav esitada kahju hüvitamise taotluse esmalt vanglale ning kui vangla on taotluse tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, on tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kahjuhüvitise nõude läbivaatamisel tuleb menetlejal muuhulgas hinnata ka kahju tekkimise põhjustanud toimingu õigusvastasust, kuid kõnealuse toimingu puhul on see juba tuvastatud Tartu Halduskohtu otsusega nr 3-08-2137 ja seega puuduvad kaebuse esitajal igasugused takistused kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ka ilma käesolevas asjas kohtulahendit saamata.

Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-78-08 märkinud, et HKMS §-s 7 nimetatud põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. See tähendab, et haldusakti või toimingu vaidlustamine peab olema kaebajale kasulik ehk aitama kohe või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsele.

Eeltoodule tuginedes on vastustaja veendumusel, et kuna O. Kivirähki kaebuse läbivaatamine kohtumenetluses ei mõjuta ega saa kuidagi mõjutada kaebuse esitaja tegevust või tema õiguste kaitset praegu või edaspidi, puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi toimingu vaidlustamiseks. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-88-08 asunud seisukohale, et kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi puudumise tõttu.

Kohtu põhjendused ja otsus

4. Halduskohus on seisukohal, et kaebajal esineb põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes, kuna vastustaja poolt osundatud Tartu Halduskohtu otsusega nr 3-08-2137 ei ole kindlaks tehtud vastustaja 14.01.2009-20.01.2009.a toimingu õigusvastasust, mis annaks kaebajale aluse vastustaja vastu 14.01.2009-20.01.2009.a toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse lahendamisel peab aga kohus võimalikuks ja vajalikuks arvestada asjaoluga, et vastustaja võtab sisuliselt kaebuse õigeks. Kohus peab vajalikuks lahendada kaebus sisuliselt, kuna kohtupraktikas on tunnistatud lubatavaks toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebuse menetlemine enne kahjunõude esitamist haldusorganile või halduskohtule.

Käesolevas kohtuasjas ei ole halduskohtule esitatud vastustaja poolt selliseid tõendeid, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamata jätmiseks, mille tõttu kuulub kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 3 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamisele.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 1 sätestab, et kinnipeetav paigutatakse vanglas ühevõi mitmekohalisse tuppa või kambrisse.

4 VangS § 45 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjaga. Samasugused tingimused kehtivad ka kartseri kambri suhtes tulenevalt VangS § 651 lg 1. VangS § 651 lg 1 sätestab aga lisatingimuse, et kinnipeetav peab kartseris olema pidevalt nii visuaalselt kui elektrooniliselt jälgitav. VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ning WC. Täpsemaid nõudeid ei ole WC-le vanglas kehtestatud.

VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Tavakambrites on WC muust kambri osast eraldatud. Kuna aga VangS § 651 lg 1 ei näe kartserikambritele ette teistsugust korraldust, peab ka kartseri kambris olema tualett muust kambri osast eraldatud. VangS § 651 lg 1 näeb küll ette, et kinnipeetav peab kartseris olema pidevalt jälgitav, kuid selle tagamist saab teostada ka WC osalise eraldamise teel. Kui eluruumis, millele vastav peab ka kartser olema, on ehitatud WC nii, et ta varjab vastavad toimingud, siis peavad sellistele tingimustele vastama ka vangla kambrid, sealhulgas kartser. Kohus leiab, et ka kartseris viibival kinnipeetaval peab tualeti kasutamisel olema kindlustatud privaatsus. Tingimused, mis ei võimalda kinnipeetavatel kartseris tualetti privaatselt kasutada, ei saa olla karistava iseloomuga. Olukord, kus isik peab tualeti kasutamisel tehtavaid toiminguid tegema teiste isikute nähes, on inimväärikust alandav.

5. HKMS § 92 lõikest 1 ja 93 lõikest 1 tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik