2-09-9236/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-9236

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-9236 Tsiviilasi AS Saare Finants hagi M.S. vastu 21 044.42 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Saare Finants (registrikood 10581765, asukoht Kohtu 1 Kuressaare 93812), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Riina Pavel,

kostja M.S.() Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M.S.ilt (S.) AS Saare Finants (arvelduskonto nr. 221012968029 Swedpangas) kasuks võlg, intress ja viivis kokku 21 044 (kakskümmend üks tuhat nelikümmend neli) krooni 42 senti.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja AS Saare Finants menetluskulud kostja M.S.i kanda. 2. Välja mõista M.S.ilt AS-i Saare Finants kasuks menetluskuluna riigilõiv 3000 (kolm tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-09-9236

2 HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Saare Finants (edaspidi hageja) ja M.S.(edaspidi kostja) 04. 06. 2007.a. laenulepingu nr 3642 (edaspidi leping) (vt Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 13 750 Eesti krooni, intressimääraga 24 % laenusummalt aastas, laenuja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 05. 12. 2008.a. s. o. 18 kuud. Lepingu punkti 2.1.1 (Lepingu lisa 1) kohaselt kohustus kostja maksma laenuja intressisummat hagejale igakuiste maksetena (763,89 krooni laenusummat ja 275 krooni intressimakset) kokku 1038,89 krooni iga kuu 05. kuupäevaks. Lepingu p.1.1.2 kohaselt sai kostja laenusumma kätte sularahas, mille kohta on koostatud sularaha vastuvõtmise akt ( vt Lisa nr 2). Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Hageja hakkas viivist arvestama alates 15.03.2008.a. kuni laenu ja intresside tasumise lõpptähtpäevani 05. 01. 2009. a. (Lisa nr 6). Kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja on teinud makseid 7 korral, millest loeti tasutuks 8 esimest graafikujärgset intressimakset. Tasumata on laenusummast 9019,42 krooni. Hageja kirjadele, milles hageja palus kostjat võlg tasuda, kostja reageerinud ei ole. Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 21 044,42 krooni, millest põhiosa võlg on 9019,42 krooni, intress 3025 krooni ja viivis 9000 krooni.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 133 lg 1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33

2-09-9236

3 palub hageja välja mõista kostja M.S.ilt AS Saare Finants kasuks võlgnevus summas kokku 21 044,42 Eesti krooni, kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 3000 Eesti krooni, palub hageja jätta kostja M.S.i kanda.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja võttis eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistas hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostja palus anda talle võimaluse läbirääkimisteks kompromisslahenduse saavutamiseks.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud.

Kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla, intressi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 21 044,42 krooni.

Hageja palub kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõivu 3000 krooni jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

2-09-9236

4 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab kohus, et asjas võib kindlaks määrata ka menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale tema poolt kantud menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 3000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnistab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtuotsuse tegemise päevaks pooled kompromissini ei jõudnud.

Külli Mõlder kohtunik