3-08-2661/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-2661

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-08-2661 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

M. K´i kaebus, milles kaebaja taotleb tuvastada tema töötamine abimetsaülemana Saaremaa Metsamajandi Kangruselja metskonnas: - ajavahemikus 20.06.1967 kuni 01.12.1967; - ajavahemikus 15.03.1968 kuni 28.02.1992; - ajavahemikus 31.03.1992 kuni 31.08.1997.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

08. juuli 2009 kirjalikus menetluses Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja M. K Kolmas isik Sotsiaalkindlustusamet Riigi esindaja Keskkonnaministeerium RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata M. K´i kaebus haldusasjas nr 3-08-2661.

Edasikaebami Edasikaebami Edasikaebami Edasikaebamise kord se kord se kord se kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 08. juulil 2009. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

31.12.2008 esitas kaebaja kohtule kaebuse arvata tema poolt abimetsaülemana töötatud aeg avaliku teenistuse staaźi hulka (tl 5). 14.01.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 7-8). 23.01.2008 esitas kaebaja kaebuses esitatud väiteid kinnitavad tõendid (tl 11-20).

3-08-2661

27.01.2009 määrusega kaasati menetlusse Sotsiaalkindlustusamet ja Keskkonnaministeerium (tl 21-22). 05.02.2009 esitas Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet vastuse kaebusele (tl 29-30). 18.02.2009 esitas arvamuse ja tõendid Keskkonnaministeerium (tl 34-36). 20.02.2009 esitas Keskkonnaministeerium täpsustatud arvamuse asjas (tl 49-51). 30.04.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 54).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt on ta töötanud abimetsaülemana ajavahemikul 20.06.1967 kuni 01.12.1967 ja 15.03.1968 kuni 28.02.1992. Alates 31.03.1992 kuni 31.08.1997 töötas kaebaja kohakaaslusega abimetsaülemana. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus taotleda töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaźi hulka.

Sotsiaalkindlustuseameti Pärnu Pensioniameti arvamuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud teenistuslehti, mis tõendaksid asjaolu, et teadusliku töötajana töötades oli tegu avaliku teenistusega. Pensioniameti selgituste kohaselt puudub VV 19.03.2002 määrusest nr 97 tulenevalt alus arvata avaliku teenistuse hulka kaebaja töötamine teadusliku töötajana. Samas märgib pensioniamet, et kohtuotsuse alusel on võimalus suurendada kaebaja vanaduspensioni ATS § 57 alusel.

Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt töötas kaebaja 20.06.1967 kuni 01.12.1967 ja 15.03.1968 kuni 28.02.1992 Saare Metsamajandi Kangurselja metskonnas abimetsaülemana. Metsamajandi metskonna abimetsaülema ametikoht sisaldub VV 19.03.2002 määruses nr 97 vastavalt § 2 lg 1 p 7. ATS jõustumisel töötas kaebaja Kangurselja metskonnas kohakaaslusega abimetsaülemana. Kuivõrd viidatud määruses toodud loetelu abimetsaülema ametikohta ei sisalda, siis pole formaalselt täidetud tingimus, mille kohaselt peab isik ATS jõustumise ajal olema avalikus teenistuses. Käsitletud määruses toodud ametikohad kuulusid riikliku metsavalve koosseisu. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et selliseid ametikohti saab tulenevalt nendele pandud ülesannetest vaadelda avalik-õiguslikena. Abimetsaülema ametikoht sisaldus riikliku metsavalve töötajate ametikohtade loetelus, seega olid kaebajal samad ametikohustused ja –õigused nagu nendel ametnikel, kes töötasid ametikohtadel, mis sisalduvad VV 19.03.2002 määruses 97.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada tema töötamine avalikus teenistuses. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. ATS § 57 alusel suurendatakse ametnikule määratud riikliku vanaduspensioni vastavalt avalikus teenistuse oldud staaźile. Seega on kaebajal põhjendatud huvi tuvastada avalikus teenistuses töötatud ajavahemik selleks, et tekiks võimalus vanaduspensioni suurendamiseks. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

ATS § 182 lg 1 kohaselt arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. ATS jõustus 01.01.1996.

3-08-2661

Kaebaja tööraamatu kannete nr 6, nr 7 kohaselt võeti kaebaja 02.03.1992 tööle Kangurselja Metskonna abimetsaülemaks ja 31.03.1992 vabastati kaebaja abimetsaülema ametikohalt ning võeti tööle raamatupidajana ja kohakaaslusega abimetsaülemaks. Tööraamatu kande nr 8 alusel lõpetati kaebaja tööleping 31.08.1997 (tl 20).

«Avaliku teenistuse seaduse» § 182 lõike1 ja lg 3 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 19.03.2002 määrusega nr 97 „ „ „ „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“. Määruse kohaselt arvestatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas avaliku teenistuse staaži hulka avaliku võimu ülesannete täitmist eeldatavatel ametikohtadel töötatud aeg ning määruses on toodud vastav ametikohtade loetelu. Lähtudes määruse § 2 lg 5 ei arvata abimetsülemana metskonnas töötamist avaliku teenistuse staaži hulka.

ATS 14. peatükis on toodud sätted seaduse rakendumiseks. ATS § 163 alusel tuli töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmine ümber vormistada või töösuhte lõpetada. Käsitletud paragrahvi lg 1 kohaselt tuli kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, vormistada töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. Kohtupraktikast tulenevalt ei olnud isik avalikus teenistuses, kui teda ei nimetatud vastavalt ATS § 163 lg-le 1 teenistusse. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Siinkohal ei ole määravad kaebaja väited ning esitatud tõendid, mille kohaselt olid tema poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele ning teistes kohalikes omavalitsustes täitsid neid ülesandeid ametnikud. Avalikõiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud. Halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu 02. oktoober 2008 otsus haldusasjas nr 3-08-186, Riigikohtu Halduskolleegiumi 03.12.2008 määrus kohtuasjas nr 3-08-186). Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohane tugineda kohtupraktika osas halduskohtu 30. septembri 2008 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-185. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja oli ATS jõustumise ajal nimetatud ametikohale. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Sotsiaalkindlustusameti Pärnumaa osakond on oma arvamuses viidanud asjaolule, et kaebaja ei ole tõendanud, et teadusliku töötajana töötades oli tegemist avaliku teenistusega (tl 29 pöördel). Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel võib järelda kaebaja töötamist teadusliku töötajana. Keskkonnaministeerium oma väidetes ei ole viidanud asjaolule, et kaebaja oli teaduslik töötaja. Kuna ka kaebaja oma väidetes ei ole tuginenud töötamisele teadusliku töötajana, ei ole Sotsiaalkindlustusameti antud väide asjakohane.

Menetlusosalised taotlusi kohtukulude hüvitamiseks ei esitanud.

Annika Vendik Kohtunik