2-09-9191/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 9. juuli 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-9191 Tsiviilasi

JM hagi NI vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Tsiviilasja hind 89150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JM (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja J Poljanskaja Kostja NI(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 2. juuli 2009.a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Tuvastada, et LM(isikukood XXX) ja D M (isikukood XXX) põlvnevad NIst. 3. Välja mõista NI elatis iga lapse ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus JM kasuks alates 05.03.2009 LM täisealiseks saamiseni XXX.a ja D M täisealiseks saamiseni XXX.a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4. Kohustada NI tasuma elatise võlgnevus 16 838,70 (kuusteist tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa krooni 70 senti) ositi igakuiselt 2 000 (kaks tuhat) krooni kaheksa kuu jooksul alates 01.07.2009. 5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada JM tagatiste kontolt 1 410 (üks tuhat nelisada kümme) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX ja NI 1 410 (üks tuhat nelisada kümme) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud põlvnemise tuvastamise osas jätta poolte endi kanda. 2. Välja mõista JM riigilõiv 5 500 (viis tuhat viissada) krooni ositi hiljemalt 01.08.2009 – 2 000 krooni, 01.09.2009 - 2 000 krooni ja 01.10.2009 – 1 500 krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kasuks. 3. Menetluskulud elatise saamise osas jätta NI kanda. Edasikaebamise kord

2 Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud JM esitas 5.03.2009 hagi NI vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hageja väitel põlvnevad LM(sünd XXX) ja D M (sünd XXX) kostjast. Hageja palub kostjalt välja mõista iga lapse ülalpidamiseks elatis 2 175 krooni kuus alates 05.03.2009 kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 43 lg 1, § 41 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 1, 4, § 70 lg 1 alusel.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja nõustus tasuma riigilõivu ositi. Kostja nõustus eksperdi arvamusega ja möönis, et seadusest tulenevalt tuleb tal tasuda laste ülalpidamiseks elatist ja palus otsuse täitmiseks elatise võlga tasuda ositi.

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest lähtuvalt võib pidada kostjat LM ja D M isaks. Ekspertiisiaktiga XXX on tõendatud, et tõenäosus, mille kohaselt NI saab olla LM bioloogiline isa on 99,999995% ja D M bioloogiline isa – 99,9997%.

Hageja on taotlenud kostjalt iga lapse ülalpidamiseks igakuise elatise 2 175 krooni väljamõistmist alates hagi esitamisest 05.03.2009.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on kuupalga alammäär 4 350 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista iga lapse ülalpidamiseks igakuiselt hageja kasuks elatis 2 175 krooni alates 05.03.2009. Seisuga 01.07.2009 moodustab elatise võlg 16 838,70 krooni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja nõustus tasuma elatise võla igakuiselt 2 000 krooni, millele lisandub elatise summa 4 350 krooni alates 01.07.2009, millele hageja vastu ei vaielnud.

3 Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb põlvnemise tuvastamise osas jätta menetluskulud poolte endi kanda ning lastele elatise saamise osas kostja kanda. Harju Maakohtu 31.03.2009 määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hageja tasus 13.04.2009 riigilõivu 2 000 krooni. Lähtudes tsiviilasja hinnast 50 000 krooni tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7 500 krooni. Seega tuleb hagejal täiendavalt tasuda riigilõivu 5 500 krooni. Hageja nõustus tasuma alates 01.08.2009 riigilõivu 2 000 krooni riigituludesse igakuiselt kuni võla kustutamiseni.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

JM on 08.06.2009 tasunud 3 600 krooni selgitusega „ekspertiisitasu ts.asjas 2-09-9191“ ja NI on 10.06.2009 tasunud selgitusega „ts asi 2-09-9191 ekspertiis“ eksperditasu 3 600 krooni kohtu tagatiste kontole. Ekspertiisi õiendist nähtuvalt on ekspertiisi maksumuseks 4 380 krooni. Seega tuleb pooltele tagastada 1 410 krooni.

Viivi Villemson