2-08-66880/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-66880 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06. juulil 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi I T hagi A T vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 62 371,50 krooni (kuuskümmend kaks tuhat kolmsada seitsekümmend üks krooni ja 50 senti) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I T (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: A T (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon 1. Rahuldada I T hagi täies ulatuses. 1. Lahutada A T ja I T (abielueelne perekonnanimi Y) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 21.03.2006, kanne nr 98. 2. I T säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”T”. 3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. 4. Mõista A T välja I T kasuks igakuiselt elatis alates 10.10.2008: - tütar K T, sünd XXX, ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus pluss tulumaks 21%, kokku 2631,75 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX - tütar A T, sünd XXX, ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus pluss tulumaks 21%, kokku 2631,75 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX. 5. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära või tulumaksu suuruse muutmisel ei või elatusraha summa olla vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millele lisandub tulumaks. 6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud 7. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 8. Mõista Al T riigituludesse välja menetluskulude katteks riigilõivu näol 1000 /üks tuhat/ krooni.

Tsiviilasi nr 2-08-66880 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

2(7) 9. Anda A T tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 10220034796011 SEB pangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 - 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 10.10.2008 esitatud hagiavaldusele pooltel on 2 last: tütred K, sünd XXX ja A, sünd XXX. Lapsed elavad koos emaaga. Poolte abielu on sõlmitud 21.03.2006 Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt, kanne nr 98.

Pooled ei ela koos juba üks aasta. Laste kasvatamisel kostja ei aita, majanduslikult ei toeta. Abikaasade vahelised suhted on pingelised. Hagejal on kindel soov abielu lahutada.

Tsiviilasi nr 2-08-66880 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

3(7) Abielusuhete säilitamine ei ole võimalik. Hageja palub lahutada abielu, jätta hagejale perekonnanimeks T ja mõista kohtukuld välja kostjalt.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 10.10.2008.

Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis kahele lastele summas 2175 krooni igale lapsele pluss tulumaks 21% ehk 456,75 krooni, seega antud asja hagihind moodustab 62 371,50 krooni /(2 175 krooni + 21%) * 2 * 9 kuud) + 15 000 krooni/.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt hagi vastusele (tl 21-22) kostjal pole vastuväiteid, et kohus asja menetlusse võttis.

Kostja tunnistas hagi osaliselt: nõude abielu lahutamiseks tunnistas täielikult, nõude elatise kohta tunnistas osaliselt. Kostja on nõus tasuda elatise 3000 krooni kuus (igale lapsele 1500 krooni kuus) alates hagiavalduse esitamise päevast.

Hageja palub elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates 10.10.2007 viidates, et nagu oleks kostja ei osuta tütartele A ja K mingit toetust sellest ajast. See ei vasta tegelikkusele. Poolte abielusuhted lõppesid juulis 2008.a. Selle ajani pooled elasid koos, üürisid korter aadressil XXX, puhkasid kogu perega suvel 2008.a suvilas. Loomulikult, pidasid ühismajandust. Need faktid võivad tunnistada: korteri XXX omanik ja üürileandja N B, kostja onu S T, kes viis korduvalt pere suvilasse oma autoga. Samuti esitas kostja kviitungid selle korteri kommunaaltasude järgi. Juulis 2008.a pooled tegelikult lahkusid, lõpetasid üürilepingu. Kostja tuli elama vanemate juurde. Pärast seda kostja jätkas osutama lastele abi: andis hagejale sularahas ca 1000 krooni kuus, mitu korda nädalas ostis toiduained, lapsed asusid kõik laupäevad ja pühapäevad kostja kodus. Need faktid võivad kinnitada kostja vanemad. Kostja väitede tõendina palus kostja kutsuda kohtuistungi tunnistajad.

Loomulikult, kostja andis hagejale raha ilma kviitungiteta, sularahas. Seega hagejal puuduvad seaduslikud alused nõuda tagasiulatuvalt elatusraha.

Kostja ei saa aru, miks hageja lisab tõendina üürilepingu koopia, mis on sõlmitud S. S ja A. J vahel ja mis viisil see puutub hagejasse. Samuti hageja näitab laste vajduseks 2350 krooni igale lapsele. See tähendab, et ta

Tsiviilasi nr 2-08-66880 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

4(7) nõuab kostjalt täiesti kanda kulutusi laste ülalpidamiseks. Aga laste ülalpidamine on mõlema vanema kohustus, s.t. ka hageja peab kandma osa kulutustest.

Kostja on praegu töötu, elab vanematega nende kulul. Kostja isa on invaliid, ema saab minimumpalka. Kostjal puuduvad sissetulekud. Kostja püüab otsida tööd, aga praegu tema katsed on, kahjuks, ei anna tulemusi.

Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse kõik asjaolud (laste vajadused; kostja varaline seisukoht; aeg, millal poolte abielusuhted on lõppenud) leiab kostja, et tuleb rahuldada hagi osaliselt, määrates kostjale elatised igale lapsele ulatuses 1500 krooni kuus (kokku 3000 krooni) alates hagiavalduse esitamies päevast vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3. Samuti tuleb rahuldada nõude abielu lahutamise kohta.

Kostja ei kavatse esitada vastuhagi.

Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega, kui hageja nõustub, et poolte abielusuhted lõppesid faktiliselt juulis 2008, aga selle ajani elasid koos. Vastasel korral tuleb asja läbi vaadata kohtuistungil, kuhu kostja kutsub tunnistajaid.

Kohtukulud palutakse jätta poolte endi kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et soovib elatise väljamõistmist hagi esitamise päevast. Kostja nõustus elatise suurusega 2175 krooni igale lapsele alates hagi esitamise päevast. Kostja loobus oma taotlusest tunnistajate ülekuulamisest..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 21.03.2006, kanne nr 98 ja et hageja sai perekonnanimeks „T“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0129771 (tl 5).

Kohus tuvastas, et pooltel on kaks alaealist last: tütar K, sünd XXX ja tütar A, sünd XXX. Need asjaolud kohus tuvastas laste sünnitunnistustega CL 0314173 (tl 7) ja CL 0314171 (tl 8).

Samuti tuvastas kohus poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud alates 2008.a juulist, abikaasad elavad erinevates elukohades.

Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2008.a juulist, seega üks aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu.

Tsiviilasi nr 2-08-66880 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

5(7) PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna pooled on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid üks aastat tagasi, pooled elavad erinevates elukohtades, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanimi T.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „T“.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:
kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni
7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df).

Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1.

Lapsed elavad koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab

Tsiviilasi nr 2-08-66880 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

6(7) lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Hageja palub mõista elatis välja igale lapsele seaduses ettenähtud miinimummääras pluss tulumaks alates hagi esitamise päevast, seega ei pea hageja dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Kostja tunnistas hagi elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras alates hagi esitamise päevast.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Kostja ei täitnud oma laste ülalpidamiskohustust, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja alates hagi esitamise päevast on põhjendatud ja seadusega kooskõlas.

Kostja on töövõimeline isik, lastel sissetulekud puuduvad. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et tal piisaks raha laste ülalpidamiseks seaduses ettenähtud suuruses.

Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt elatis välja summas 2175 krooni kuus igale lapsele, millele lisandub tulumaks on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, kuna füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses, lahutab poolte abielu ning mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja poolte tütarde ülalpidamiseks alates 10.10.2008 kuni tütarde täisealiseks saamiseni summas 5263,50 krooni kuus (2175 krooni + 21% tulumaks) * 2.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 6, 9-11, 12, 13-15, 23-25, 26- 27, 28-29, 30-31, 32, 33, 34-35.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Hageja oli Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28.01.2009 määrusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest.

Tsiviilasi nr 2-08-66880 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

7(7) Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega tuleb mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõivu näol abielulahutuse hagilt 1000 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik