2-08-16711/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-16711 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

07. juulil 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi G G hagi A A vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind

15 000 (viisteist tuhat) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G G (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: A A (sünd. xxx Sillamäel, sisseregistreeritud aadressil: xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 07.07.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Hageja Resolutsioon

1. Rahuldada G G hagi abielulahutuse nõudes täies ulatuses.

2. Lahutada A (A) A (A) ja G G abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.1999, kanne nr 154.

3. Pooled ei muutunud oma abielueelsed perekonnanimed.

4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee)

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Tsiviilasi nr 2-08-16711 Viru Maakohtu 07.07.2009 otsus

2(3) Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 30.04.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid abielu 1999.aastal. Ühiseid lapsi abielust ei ole.

Abielu sõlmimisel pooled kavatsesid luua tugeva perekonna, saada lapsi, kuid kostja käitumine muutus ebaväärikaks. Tihtipeale sõitis ta ära pikemaks ajaks ja hageja sai teada, et ta kohtub teiste naisterahvastega. Hageja sai aru, et kostjaga ei ole võimalik luua normaalset perekonda.

Viimasel aastal lahkus kostja lõplikult perekonnast ja elab oma ema G A juures.

Kostja on nõus lahutama abielu, kuid ei soovi seda teha perekonnaseisuameti kaudu.

Hageja leiab, et perekond on lagunenud ja seda taastada ei ole võimalik.

Varalist vaidlust pooltel ei ole.

Eeltoodust lähtudes hageja palub kahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 02.07.1999.a.

TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS §-st 123 tuleneb, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 30.04.2008. Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Abielulahutuse nõue on mittevaraline nõue, seega antud asja hind on 15000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja sai hagimaterjalid koos vastuse nõudega isiklikult kätte Vene Föderatsiooni kompetentses kohtus 03.03.2009 (tl 49). Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poolt 03.03.2009 ärakuulatud kostja (tl 50) tunnistas hagi täies ulatuses, nõustus lahutada abielu, vastuväiteid ei esitanud. Palus vaadata asja läbi tema osavõtuta (tl 51).

KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et praegu kostja viibib oma ema külas Narvas, kuid kohtuistungile ta ei ilmu mitte mingil juhul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

Tsiviilasi nr 2-08-16711 Viru Maakohtu 07.07.2009 otsus

3(3) nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.1999, kanne nr 154. Pooled oma abielueelsed perekonnanimed ei muutunud. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0067514 (tl 3).

Kohus tuvastas hageja seletusega, et pooltel ühiseid lapsi ei ole.

Samuti tuvastas kohus hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2008.a kevadest, abikaasad elavad erinevates elukohades, kostja elab Venemaal.

Kohus, kuulates ära hageja seletused ja põhjendused, tutvudes kostja ärakuulamise protokolliga, leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lgle 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2007.a kevadel, seega kaks aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna pooled on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid kaks aastat tagasi, pooled elavad erinevates elukohtades, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud oma perekonnanimed abielu sõlmimisel, seega säilitatakse neile abielus kantud perekonnanimed.

MENETLUSKULUD Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega antud asjas kantud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik