2-08-81640/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-81640

Tsiviilasi

OÜA hagi MSvastu 2 877,40 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

1 439,20 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja L Sklizkova

Kostja MS(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MS2 877,40 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse krooni 40

senti) krooni OÜA kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MS kanda.

2. Välja mõista MS menetluskulu 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni

OÜAkasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

2

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

1.12.2008 esitas OÜA hagi MS vastu 2 877,40 krooni saamiseks. Nõue tulenes EAS-i ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Hagiavalduses ning Maksu – ja Tolliameti andmebaasis näidatud kostja elukoha aadressil

XXX saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“.

Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kodakondsus – ja

Migratsiooniameti andmebaasis märgitud kostja elukoha aadressil XXX saadetud

dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Eesti Riiklikus

Autoregistris näidatud kostja elukoha aadressil XXX, Tallinn saadetud dokumendid tagastati

kohtule märkega „omanik ütles, et 8 aastat ei ela“. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale

ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-

ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et

menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

EAS-i ja MS vahel sõlmitud liitumislepingust ning teatisest EAS-i ja OÜA vahel sõlmitud

nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §

11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva

seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised

täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.

TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu

tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada

vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK §

191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud

rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või

3

mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui

võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama

kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 2 877,40 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2 100 krooni

järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu

hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest

ning õigusabikulu summas 1 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja

arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-57008 OÜA maksekäsu kiirmenetluses

MSvastu 2 877,40 krooni saamiseks, on kohus 22.10.2008 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus

jõustus 30.10.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 1.12.2008, seega hiljem

kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse

nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul

5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 439,20 krooni. Kohtu hinnangul

ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja

kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 1 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500

krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 850 krooni.

Viivi Villemson