2-09-26535/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-26535

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juulil 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-26535 Tsiviilasi, hageja nõue J K hagi V Z vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J K (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (kontaktaardess: Jaama 14, Jõhvi 41533; tel.

70 156, e-post: paul@soter.ee) Kostja: V Z (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 25.06.2009.a, avalik kohtuistung Resolutsioon

1. Rahuldada J K hagi.

2. Lahutada J K ja V Z abielu, mis on sõlmitud 03.07.2007.a Ida-Viru Maavalituses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 236.

3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Viru Maakohtusse saabus 08.06.2009.a J K hagi V Z vastu abielu lahutamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 03.07.2007.a, mille kohta on väljastatud abielutunnistus AL 0139376. Üheksa kuu möödudes poolte vahelised abielusuhted lõppesid.

2-09-26535

2(2) Hageja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Pooled koos ei ela. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Kostja on Ukraina Vabariigi kodanik. Kostjal puudub Eestis elamisluba ja ta viibib praegu Eestis lühiajaliselt. Hageja palub lahutada poolte vahel 03.07.2007.a sõlmitud abielu ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik kohtukulud.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 25.06.2009.a kohtuistungi. Kohtuistungil (t.lk. 17-18) jäi hageja hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Kostja nõustus istungil abielu lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et J K ja V Z on abiellunud 03.07.2007.a Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 236 (abielutunnistus AL 0139376). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Kooskõlas PkS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov