2-08-67265/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated22.09.2008.a. esitas OÜ Olme maksekäsu kiirmenetluse avalduse Malle Pärt vastu – 31.08.2008 (tl 1-2). Kohtuametnik võttis 12.01.2009.a. avalduse menetlusse ning tegi
Legislator headnote
AI generated2-08-67265/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 22.09.2008.a. esitas OÜ Olme maksekäsu kiirmenetluse avalduse Malle Pärt vastu – 31.08.2008 (tl 1-2). Kohtuametnik võttis 12.01.2009.a. avalduse menetlusse ning tegi
Full text
Tsiviilasi nr 2-08-67265
TARTU MAAKOHUS
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2009.a., Tartu kohtumaja
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
06.07.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
OÜ Olme hagi Malle Pärt vastu 20 668.10 krooni nõudes
Hagihind
17 418.80 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
• hageja: OÜ Olme (rk 10835728, asukoht Pargi 7,
Ülenurme, Tartumaa; olme@ylenurme.ee)
• kostja: Malle Pärt
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Malle Pärt´ilt OÜ Olme kasuks 17 418.80 krooni.
3. Jätta menetluskulud Malle Pärt´i kanda.
4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;
vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442
lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1. 22.09.2008.a. esitas OÜ Olme maksekäsu kiirmenetluse avalduse Malle Pärt vastu
20 668.10 krooni nõudes kommunaalteenuste ja hooldustasu eest ajavahemikul 01.08.2006
– 31.08.2008 (tl 1-2). Kohtuametnik võttis 12.01.2009.a. avalduse menetlusse ning tegi
võlgnikule makseettepaneku (tl 3-4). Makseettepanekule esitas Malle Pärt vastuväite
27.02.2009.a. Vastuväite kohaselt ei ela Malle Pärt aadressil Reola 82-5, Ülenurme vallas
Tartumaal,
samuti
ei
kasuta
korterit
kolmandad
isikud.
Kuna
Malle
Pärt
kommunaalteenuseid ei kasuta, ei pea ta teenuste eest maksma. Kuivõrd keskkütet ei saa
välja lülitada, tuleb selle eest siiski maksta, samuti remondifondi ja hooldustasusid. Kuid
kuna eluruum seisab tühjana, siis ei kasuta Malle Pärt vett, ei tarbi elektrit ega tekita prügi.
Kohtuametnik lõpetas maksekäsu kiirmenetluse asja hagimenetlusse üleandmisega
18.03.2009.a. (tl 9).
2. 27.03.2009.a. jättis kohus OÜ Olme hagiavalduse Malle Pärt vastu käiguta ning andis
hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks – täiendava riigilõivu tasumiseks ning vajalike
tõendite esitamiseks (tl 18). 07.04.2009.a. võttis kohus OÜ Olme hagiavalduse menetlusse
ning edastas kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks (tl 30).
KOSTJA VASTUS
3. 13.05.2009.a. esitas kostja oma vastuse. Vastuses märgib kostja, et võtab hagi osaliselt
õigeks (summas 16 000-18 000 krooni), kuna hagi ei vasta tegelikult nii suurele summale,
kui avalduses märgitud (tl 34). Kohus määras asja edasiseks arutamiseks istungiaja. Istungi
toimumise kohta saatis kohus kostja avaldatud elukoha aadressil ja e-posti aadressil kutse
15.05.2009.a. (tl 45), kuid 03.06.2009.a. määratud istungile kostja ei ilmunud. Kohus
lükkas asja arutamise edasi (tl 46).
4. 05.06.2009.a. tegi kohus määruse, mille kohaselt menetleb edaspidiselt tsiviilasja nr 2-08-
67265 kirjalikus menetluses (TsMS § 405 lg 1; tl 47). Kohus edastas määruse kostja e-posti
aadressile ning faksiga kostja tööandjale.
5. 26.06.2009.a. saatis kostja kohtule faksi teel vastuskirja, milles avaldab, et on küll
05.06.2009.a. kohtumäärusega tutvunud, kuid sellekohast allkirja ei anna põhjusel, et
määrust ei edastatud tähitud kirjaga vaid saadeti tööandjale faksi teel tema korralise
puhkuse ajal. Samuti avaldab kostja, et ei ole nõus tasuma OÜ Olme poolt hagiavalduses
nõutud summat osutatud teenuste eest, kuivõrd ta ei ole kõiki teenuseid tarbinud (tl 50-52).
KOHTU SEISUKOHT
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või
seadusele. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule
osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga
maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). VÕS § 82 lg 1
sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte
olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik
rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad
maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused
ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa
suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud võrdselt, kui seaduse
või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisti.
8. KOS § 20 lg 1 esimese lause kohaselt otsustavad valitseja nimetamise ja tagandamise
korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 21 lg 1 kohaselt on valitseja õigustatud ja
kohustatud 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2)
rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas
remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme
säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5)
võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule
kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Lg 2 kohaselt on valitsejal õigus kõigi
korteriomanike nimel 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada
nõudeid ning teha volituste piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme
igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi
eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja
muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja
kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
9. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on OÜ Olme Reola 82 korterelamu valitseja. Malle Pärt´ile
kuulub korteriomand aadressil Ülenurme vald Uhti küla Reola 82-5. OÜ Olme on
igakuiselt esitanud Malle Pärt´ile arved tarbitud kommunaalteenuste ja hooldustasu eest,
kuid Malle Pärt ei ole nimetatud arveid perioodil 01.08.2006 – 31.08.2008 korrektselt
tasunud.
10. Malle Pärt möönab oma vastuses hagiavaldusele, et on kohustatud maksma keskkütte eest,
samuti hooldustasu. Kostja on viidanud ka sellele, et kuna ta korteris ei ela ega ole seda ka
kolmandatele isikutele välja üürinud, ei ole õige, et temale esitatud arvetel kajastub ka vesi
ja prügivedu, mida korteris reaalselt tarbitud ei ole (tl 34, 52). OÜ Olme on kohtule
avaldanud, et nimetatud kortermajas toimub tarbitud vee hulga arvutamine arvestuslikul
meetodil – iga elaniku kohta 2,6m3 kuus ja kui elanik ei ole nõus sellise arvestusega, on
võimalik paigaldada veemõõtja (tl 13).
11. Kohus vestles hageja esindajaga 01.07.2009.a. telefoniteel ja selgitas, et hageja peaks
kohtule esitama korrektsed arved, millelt nähtub eraldi tarbitud vee arvestus ja sellele
vastav summa, prügivedu, keskküte jms. Hageja ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada,
kuid avaldas, et on nõus hagi hinda vähendama 16 000 kroonile tingimusel, et Malle Pärt
lubab enda korterisse paigaldada veemõõtja (tl 53).
12. 02.07.2009.a. esitas hageja kohtule osalisest nõudest loobumise avalduse. Avalduse
kohaselt loobub hageja nõudest kostja vastu summas 3249.30 krooni. Summa koostamisel
on hageja arvesse võtnud kostja poolt 20.02.2009.a. esitatud avaldus, mille kohaselt ei ole
kostja antud aadressil elanud ega mõningaid kommunaalteenuseid tarbinud. Perioodil
01.06.2006 - 31.08.2008 moodustab külm ja soe vesi 1713 krooni, prügiteenus 1410.05
krooni ja trepikodade elekter 126.25 krooni, s.o kokku 3249.30 krooni (tl 54).
13. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud lepingut või korteriomanike otsust
valitseja nimetamise kohta, lähtub kohus poolte poolt avaldatust. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste
alusel, lähtudes nõudest. Lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,
mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
tõendab.
14. Hageja on kohtule avaldanud, et kostja elab naabrite ütluste kohaselt siiski aadressil Reola
82-5, kuid taotlusi naabrite ülekuulamiseks tunnistajatena hageja kohtule ei esitanud. Kuna
esitatud väite tõendamiseks ei ole ka muid asjakohaseid tõendeid esitatud, on kohus
seisukohal, et esitatud väide on paljasõnaline. Kostja on esitanud üürilepingud teiste
eluruumide üürimise kohta samal perioodil. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja on üürinud
ka teisi eluruume, kuid elanud endiselt aadressil Reola 82-5.
15. Vaidlus käesolevas tsiviilasjas on tekkinud tarbitud vee ning osutatud prügiveoteenuse eest.
02.07.2009.a. esitatud avalduses loobus hageja nimetatud nõuetest. Keskkütte, maja
hooldustasu ning remondifondi maksmata summade osas pooltel vaidlusi ei ole, seetõttu on
kohus seisukohal, et hagi tuleb selles osas rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista võlgnevus 17 418.80 krooni (20 668.10 - 3249.30).
16. Samuti peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on
menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal
oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.
TsMS § 309 kohaselt võib menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis
tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. TsMS § 314 lg 1 kohaselt võib
menetlusdokumendi kätte toimetada lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on
lisatud teatis kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta ning märgitud saatja ja
saaja nimi ja aadress ning dokumendi edastanud kohtuametniku nimi. Lg 2 esimese lause
kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldisele või kohtule
teatavaks tehtud elektronposti aadressile. TsMS § 322 lg 2 kohaselt võib
menetlusdokumendi saaja asemel kätte toimetada muuhulgas ka saaja tööandjale või muule
isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid. Kohus on 05.06.2009.a. määruse
edastanud kostja avaldatud elektronposti aadressile. Kuna kostja määruse kättesaamise
kohta vastust ei saatnud, toimetas kohus määruse kostjale kätte tema tööandja kaudu.
Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Malle Pärt´i seisukohad menetlusdokumendi
mittenõuetekohase kättetoimetamise osas ei ole asjakohased.
17. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb kõik menetluskulud
jätta kostja kanda.
Kohtunik