2-08-19041/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-19041

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-19041

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

BIGBANK AS hagi DM vastu tagastamata krediidisumma

34 963,39 krooni, intressi, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja viivise väljamõistmiseks

42 856,07 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS ) - hageja lepinguline esindaja: E Uusen - kostja: DM (isikukood XXX; elukoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

2. juuli 2009.a; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt DM hageja BIGBANK AS kasuks välja tagastamata krediidisumma

34 963,39 krooni (kolmkümmend neli tuhat üheksasada kuuskümmend kolm krooni ja 39 senti), sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 861,91 krooni (neli tuhat kaheksasada kuuskümmend üks krooni ja 91 senti), võla sissenõudmisega seotud kulud 900 (üheksasada) krooni ning seisuga 13. mai 2008.a sissenõutavaks muutunud viivis 15 243,43 krooni (viisteist tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja 43 senti).

3. Mõista kostjalt DM hageja BIGBANK AS kasuks välja viivis 25,01% tagastamata krediidisummalt aastas alates 14. maist 2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja BIGBANK AS nõue kostjalt DM leppetrahvi summas

6 992,68 krooni (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend kaks krooni ja 68 senti) väljamõistmiseks.

5. Jätta 15. mai 2008.a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas (nr 2-08-19041) kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtotsuse täitmiseni.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt DM hageja BIGBANK AS kasuks menetluskuludena välja 3 734,66 krooni (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja 66 senti).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 2. juulil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 5 000 (viis tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

2-08-19041

Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 89% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 734,66 krooni (s.o 4 196,25 kroonist 89%).

Kuna maksekäsu kiirmenetluse lõpu päevaks on 16.01.2008.a (s.o 21.12.2007.a määruse jõustumise kuupäev) ja hagiavaldus on kohtule esitatud 15.05.2008.a, siis ei saa TsMS § 144 p-s

7 sätestatud tähtaega arvestades lugeda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 349,65 krooni kohtuväliseks kuluks. Seega ei kuulu TsMS § 144 lg 7 ja § 483 lg 2 p 3 alusel menetluskuluna väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 349,65 krooni.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Indrek Parrest kohtunik