2-08-53258/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 03. juulil 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-08-53258 Tsiviilasi R R hagi A R vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks ja lastele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R R (isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja adv. M Masso Kostja: A R (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi aeg ja koht 08.06.2009.a Tallinnas Resolutsioon 1. R R hagi A R vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks ja lastele elatise väljamõistmiseks rahuldada täies ulatuses. 2. Lahutada R R ja A R abielu, mis registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. XXX. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. 3. Määrata S R (ik. XXX) ja R R (ik. XXX) elukohaks R R elukoht. 4. Välja mõista A R alates 01.05.2008 igakuine elatusraha 2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni lapse S R (ik. XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX R R kasuks. 5. Välja mõista A R alates 01.05.2008 igakuine elatusraha 2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni lapse R R (ik. XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX R R kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Jätta laste elukoha ja elatise väljamõistmise nõuetega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi. Hageja arvates ei ole abielu jätkamine võimalik ja soovib abielu lahutada. Abielust sündinud lapsed elavad

2 koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja laste käekäigu vastu huvi ei ole tundnud ega nende ülalpidamises osalenud. Hageja palub määrata laste elukohaks tema elukoht ja mõista välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.05.2008. Kostja vastuväited hagile Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistuse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. XXX. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud, pooled elavad eraldi -hageja Eesti Vabariigis ja kostja Soome Vabariigis. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada, kostja ei ole abielu lahutamisele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu ja tuleb lahutada. PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, siis lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 60 lg 1 ja 61 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on käesoleval ajal 4350 krooni. Seega ei või olla elatis ühele lapsele väiksem kui 2175 krooni kuus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt taotleb hageja lastele elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras, millele ta on arvestanud juurde tulumaksu, seega kokku 2500 krooni kummagi lapse kohta. Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendatud, et pooltel on ühised lapsed S R, sündinud XXX ja R R, sündinud XXX. Viimsi Vallavalitsuse arvamusest nähtub, et lapsed elavad hageja juures 4-toalises kõigi mugavustega korteris XXX Viimsi vallas, et lastele on loodud head tingimused eakohaseks arenguks, kusjuures vanemal lapsel on mööbliga sisustatud omaette tuba, tulevikus on planeeritud omaette tuba ka nooremale lapsele. Hageja on laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud, lapsed on hoolitsetud ja rõõmsameelsed. Kostjal, kes elab ja töötab välismaal igapäevane side lastega puudub ning ta ei ole pärast välismaale elama asumist laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus võttes arvesse hagiavalduse asjaolusid, kostja vastuväidete puudumist ja Viimsi Vallavalitsuse arvamust leiab, et lapsed tuleb jätta hageja juurde ja kostjalt välja mõista elatis nende ülalpidamiseks 2500 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi esitati 08.08.2008, hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.05.2008. Vaidlust ei ole, et kostja elatist alates 01.05.2008 laste ülalpidamiseks maksnud ei ole, mistõttu tuleb elatis lastele välja mõista tagasiulatuvalt. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud laste elukoha ja elatise väljamõistmise nõuetes jätta kostja kanda.

Kohtunik: