2-08-4215/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine 03. juuli 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-08-4215 Tsiviilasi MB hagi V B vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MB (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: V B (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi aeg ja koht 08.juuni 2009.a Tallinnas Resolutsioon 1. MB hagi V B vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatusraha väljamõistmiseks rahuldada täies ulatuses. 2. Lahutada MB ja V B abielu, mis registreeriti xxxTallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. xxx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. 3. Määrata C B (ik. xxx) elukohaks MB elukoht. 4. Välja mõista V B alates 06.02.2008 igakuine elatusraha 2964.50 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend neli krooni ja 50 senti) lapse C B (ik. xxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.03.2023 MB kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Jätta lapse elukoha ja elatise väljamõistmise nõuetega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Jätta Eesti Vabariigile tekkinud menetluskulu kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

2 Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on poolte omavahelised suhted sedavõrd halvad, et hageja on otsustanud abielu lahutada. Hagiavalduse esitamisega samaaegselt asub hageja elama kostjast eraldi. Hageja arvates ei ole abielu jätkamine võimalik. Abielust sündinud laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülapidamiseks elatist ei maksa. Hageja palub lahutada abielu ja määrata lapse elukohaks tema elukoht. Hageja teeb lapsele kulutusi ühes kuus kokku umbes 4900 krooni eest ja palub mõista välja kostjalt elatis, mis sisaldab tulumaksu, lapse ülalpidamiseks 2964,50 krooni kuus.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.

Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistuse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. xxx. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusest ja poolte kohtuistungitel antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi. Hagejal on uus elukaaslane, mistõttu ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus, kuna arvab, et hageja naaseb tema juurde. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esile toodud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu ja tuleb lahutada. Kohtule esitatud sünnitunnistusega on tõendatud, et pooltel on sündinud xxx poeg C B. PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, siis lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Tallinna Linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamusest nähtub, et laps elab hageja juures, korter on korras ja remonditud, lapsel on mänguasjad, raamatud õppimisja magamisvõimalused. Kostja käitumine on agressiivne, ähvardav ja halvustav lapse ema suhtes, mistõttu jätab ta ebausaldusväärse, ennast mitte taltsutada suutva ja teisi mittearvestava inimese mulje. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on lapse huvides määrata tema elukohaks ema elukoht. Lääne- Viru Maakonna Kunda Linnavalitsuse arvamusest nähtuvalt ei näe nad takistusi isa kohtumiseks lapsega, lapse elukoha määramise osas arvamust avaldatud ei ole. Kohus võttes arvesse, et lapse väljakujunenud elukohaks on hageja elukoht ja eestkosteasutuste arvamusi, leiab, et lapse elukohaks tuleb määrata hageja elukoht. PkS § 60 lg 1 ja 61 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hagiavalduse asjaolude kohaselt teeb hageja lapse ülalpidamiseks ühes kuus alljärgnevaid kulutusi: toidule 2000 krooni, lasteaiale 700 krooni, mänguasjadele, joonistustarvetele, meelelahutusele 200 krooni, hügieenitarvetele ja puhastusvahenditele 150 krooni, riietele ja jalanõudele 350 krooni, igapäevastele ravimitele 600 krooni, eluasemele 900 krooni. Kulutusi toidule on hageja põhjendanud ja tõendanud arvestusega lapsele kuluvale toidule, ostutšekkidega, pangakonto väljavõttega, lasteaiale ja eluruumile tehtavaid kulutusi maksekorraldustega, pangakonto väljavõttega, ravimitele tehtavaid kulutusi väljavõtetega patsiendi kaartidest, millest nähtuvalt on lapsel diagnoositud allergiline astma, välja kirjutatud retseptidega ja arvetega. Sissetulekute suurust, töötasu keskmiselt 5700 krooni ja peretoetusi on hageja tõendanud pangakonto väljavõttega, pensioniameti tõendiga ja OÜ B T palgatõendiga. Hageja ülalpidamisel on veel teine laps xxx sündinud K D , kelle isaks kostja ei ole ja kes käib 1.-s klassis. Kohus loeb eelnimetatud hagiavalduse põhjenduste ja esitatud ja uuritud tõenditega tõendatuks, et lapsele tehtavad kulutused ühes kuus on keskmiselt 4900 krooni, millest kostjal tuleb tasuda pool ehk 2964,50 krooni. Kuna hagejal tuleb tuluna saadavalt elatiselt maksta tulumaksu, siis on põhjendatud väljamõistetava elatise summale lisada tulumaks, mis käesoleval hetkel on 21%. Kostja vastuväited selle kohta, et lapsele tehtavad kulutused on tegelikult

3 väiksemad, kui on hagiavalduses märgitud on paljasõnalised, põhjendamata ja tõenditega tõendamata. Kostja sissetulek – astmepalk 10 666,65 krooni, millele aprillis 2009 lisandusid palgatõendi kohaselt lisatasud ja auastmepalk, on kokku arvestatult olnud 16 739,65 krooni, võimaldab kostjal lapsele hagiavalduses nõutavat elatist maksta. Kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Seega kuulub hagi elatise väljamõistmiseks lapsele rahuldamisele täies ulatuses. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatisehagi on esitatud kohtule 06.02.2008, seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 06.02.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud laste elukoha ja elatise väljamõistmise nõuetes jätta kostja kanda. 12.05.2008 määrusega vabastati hageja täielikult 1750,00 krooni ulatuses menetluskulu riigilõivu tasumisest riigituludesse, mis tuleb vastavalt TsMS § 179 lg 1 ning 190 lg 3 tasuda kostjal Eesti Vabariigile.

Kohtunik: