2-07-27714/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-07-27714

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja

Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.07.2009, Tallinn

Tsiviilasi

C. K. hagi P. P-L. vastu mittevaralise kahju

saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

300 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. P-L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

09.06.2009

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja C. K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x,

xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx), esindaja adv. Aivar Pilv

Kostja P. P-L. (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx

xxxxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja adv. Veikko

Puolakainen

Resolutsioon

1. Harju Maakohtu 17.02.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada

menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

2(11)

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 26.08.2006 läks hageja oma emaga kostja tütre sünnipäevale. Kostja tuli neile väravale

vastu koos temale kuuluvate koertega. Olles hoovi sisenenud ja jalutades kolmekesi

maja suunas, ründasid koerad ootamatult hagejat, tekitades talle pea, näo ja otsmiku

piirkonnas raskeid kehavigastusi. Kannatanu pea piirkonnast oli irdunud täispaksusega

nahalapp suurusega umbes 10x15 cm.

2. Samal päeval hospitaliseeriti hageja SA Tallinna Lastehaigla ortopeedia osakonda,

teostati haavade esmane korrastus ja ärarebitud skalbi osa õmmeldi tagasi. Ärarebitud

nahalapp oli kahjustatud, puuduliku verevarustusega ja haava tekkis mädapõletik,

mistõttu eemaldati 06.09.2006 nekroloogiline nahakude ja teostati nahaplastika.

11.09.2006

lubati

hageja

ambulatoorsele

ravile.

Vigastuste

tagajärgede

kõrvaldamiseks vajalik ravi kestab tänase päevani.

3. Ravi käigus tuli eemaldada osa juustega kaetud peanahast. Käesoleval ajal on hagejal

paremal otsmiku kiiruluu piirkonnas arm suurusega 10x9x10 cm ja osaline

kiilaspäisus. Spetsialistide arvates on edasise ravi ja paranemise perspektiiv väga

pikaajaline. Armi paranemine võib aega võtta kuni kaks aastat, kuid juustega kaetud

peanaha taastamine on võimalik vaid peanaha alla paigaldatava koeekspandri abil,

mille täitmisega kasvatatakse juustega kaetud peanahka juurde. Sõltumata ravi

edukusest jääb hagejale nähtav jääkdefekt pea nähtavasse piirkonda. Käesolevaks

ajaks ei ole hageja suhtes läbi viidud täiendavaid operatsioone välimuse taastamiseks

ning neid saab arvestades paranemise aeglast kulgu teha alles tulevikus.

4. Nii õnnetus kui sellele järgnenud operatsioonid, protseduurid ja paranemisperiood on

põhjustanud hagejale suurt füüsilist valu ja kannatusi. Samas ei ole ette teada

pikaajalise ravi tulemused ja paranemise ulatus.

5. Paremale otsmiku piirkonda jääva armi kosmeetilist välimust on võimalik

termoabrasiooniga üksnes parandada ja seda alles lapse täiskasvanuks saades. Hageja

on praegu alles viisteist aastat vana, mis tähendab, et tütarlapse nägu jääb tugevalt

armistunuks veel mitmeteks aastateks. Vigastused on tekitatud näo ja pealae

piirkonda, mis teevad selle isikule eriti ebamugavaks ja emotsionaalselt raskeks.

Hageja peab mitmeid aastaid taluma moondunud välimusest tingitud piinlikkust,

kurbust ja alandust. Sellega kaasnevad piirangud sotsiaalses käitumises ja suhtlemises,

mis toovad kaasa sotsiaalse ja psüühilise heaolu languse. Tema välimuse täielik

taastamine ei ole suure tõenäosusega võimalik. Eeltooduga kaasneb hageja

elukvaliteedi langus, mis avaldub tema tegevusvabaduse paratamatus piiramises.

Hageja on peale õnnetust endasse tõmbunud ja eelistab üksi olekut.

6. Kannatanul on siirdatud nahk 6x7x8 cm suurusele alale laubast kuni juuste

keskjooneni, kus juukseid enam ei kasva. Kannatanu paremal näopoolel puudub

miimika ja see ei taastu. Kannatanul ei ole tema nooruse tõttu veel märkimisväärseid

kortse, kuid aastate möödudes need kahtlemata tekivad. Sellega kaasneb ka järjest

süvenev vasaku ja parema näopoole ülaosa erinevus. Kannatanu kehale on jäänud

koerte rünnakust ka mitmeid suhteliselt suuri arme. Vaatamata nimetatud armide

ravimisele erinevate armikreemidega on siiski kannatanu kätel, kehal ja jalgadel

suured roosad reljeefsed vorbid. Peanaha siirdamiseks vajalik nahk võeti kannatanu

vasakult käsivarrelt. Kahjuks on ka sellesse kohta jäänud ligi 10x6 cm suurune

paranemata arm. Eelmärgitud füüsiliste kannatuste tõttu on kannatanul tekkinud oma

3(11)

välimuse suhtes märkimisväärne alaväärsuskompleks. Kannatanu väldib igal

võimalusel valgustatud peegli ette sattumist. Loomulikult ei jää selline suhtumine ka

vastassugupoolele märkamatuks, mistõttu võivad tekkida kannatanul tulevikus tõsised

raskused omale uute sõprade saamisel, abikaasa leidmisel ning perekonna loomisel.

Kannatanu käitumist iseloomustab ka õnnetusega seonduvate kohtade ja tegevuste

vältimine. Ta ei soovi olla tänavatel ja kauplustes, kus ta emaga enne õnnetust viibis

ning kohtades, mis meenutavad talle liialt möödunud õnnetust.

7. T. B. võeti hageja vastu 5. klassis, neli aastat tagasi, mil tal ei olnud defekte. Koolis

nõutakse

baleriinidelt

lisaks

headele

kehalistele

eeldusele

ka

laitmatuid

näoproportsioone. Kannatanu nägu ei ole enam esteetiliselt laitmatu. Lisaks kehalisele

liikumisele on baleriinidel oluline anda publikule edasi ka emotsioone. Kuna

kannatanu näomiimika on oluliselt kahjustatud, siis ei suuda ta ka enam oma näoga

nõutaval tasemel publikule emotsioone edastada. Seega on antud õnnetusjuhtumi

vigastuste näol tegemist tagajärgedega, mille tegelik mõju avaldub aastate jooksul ja

olulisel määral võib see avalduda alles kaugemas tulevikus. Oma välimuse

häbenemise tõttu on hageja palunud ka oma koju külalisi mitte kutsuda. Hageja on

veendumusel, et külalised vaatavad külas olles ainiti teda ja saavad aru, et tema

välimusega ei ole kõik korras.

8. Õnnetus sai võimalikuks tänu erinevate asjaolude kokkulangemisele, kannatanul ei

olnud ajendit ega tahtlust õnnetust esile kutsuda. Isegi siis, kui kannatanu ja tema ema

oleksid tahtmatult teinud mõne ootamatu liigutuse, oleks kostja kui loomapidaja

saanud ja pidanud ette nägema, kuidas tema kogemuse ja teadmiste alusel võivad

koerad käituda ning ennetama sellise võimaluse tekkimist koerte kohese

isoleerimisega külalistest ohutusse alasse. Koerte ettevaatamatu käitumise tõttu tuleb

neid

pidada

alati

suurema

ohu

allikaks,

sõltumata

konkreetsete

koerte

iseloomuomadustest ja käitumismaneeridest.

9. Hageja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 350 000 krooni. Selline rahaline

nõue on põhjendatud arvestades tekitatud raske kehavigastuse iseloomu, selle ulatust

ja välimust moonutavat tagajärge ning õnnetusjuhtumi hingelisest üleelamisest

põhjustatud kannatusi (nii valu kui ka pikaajalist ja määramatult kestvat

ebamugavustunnet).

Pooltevahelised

kohtueelsed

läbirääkimised

vaidluse

lahendamiseks ei ole tulemusi andnud.

10. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutav kahjuhüvitis tingiks kostja heaolu

languse. Kostja elab eramajas, tegeleb märkimisväärseid kulutusi nõudvate tõukoerte

kasvatamisega (olles soetanud vahepealsel ajal endale uued ja kõrget hinda maksvad

tõukoerad). Kannatanud ema kasvatab tütart üksinda. Tema töötasu V. P.

XXXXXXXXX töötades on maksudeta umbes 8000 krooni, millele lisandub 300

krooni kuus riiklik lapsetoetus ning kannatanu isa J. K. poolt makstav 12 aastat tagasi

fikseeritud lapsetoetus 5000 krooni kuus.

Kostja vastuväited

11. Kostja hagi ei tunnistanud. Tegemist oli kahetsusväärse õnnetusjuhtumiga, mis on ka

kostjale ning tema perekonnaliikmetele põhjustanud märkimisväärseid hingelisi

üleelamisi. Tegemist ei olnud ootamatu ründega, vaid olukorraga, kus koerad võisid

tõlgendada isikute tavaolukorrast mõnevõrra erinevat käitumist ründena, mis tõi kaasa

vastava reaktsiooni. Loomapidaja vastutus ei ole absoluutne vastutus. Koerad on

„magama pandud".

12. Tegemist oli treenitud, korduvalt auhinnatud ning õnnetuse eelselt laitmatult käitunud

tõupuhaste loomadega (pürenee mäestikukoerad). Tegemist on karja kaitseks aretatud

4(11)

koertega, kes oma loomult on ülirahulikud ning isegi flegmaatilised, kuid tugeva

kaitseinstinktiga. Kirjeldatud olukorras oleks hea usu põhimõtte vastane tugineda

loomapidaja riskivastutusele, mis ei ole absoluutne. Kostja ei oleks parima tahtmise

juures saanud ette näha ootamatut ning tavapärasest erinevat käitumist, mis põhjustas

koerte ründe kannatanu suhtes.

13. Kahju suurus on oletuslik ja tõendamata. Kostja jaoks on tegu märkimisväärse

summaga.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

14. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis P. P-L.lt C. K. kasuks mittevaralise kahju

hüvitise summas 300 000 krooni. Menetluskulud jäid 86% osas kostja ja 14% osas

hageja kanda.

15. Vaidlust puudus selles, et 26.08.2006 läks hageja koos emaga kostja tütre

sünnipäevale XXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXXXX. Kostja tuli

neile väravale vastu koos temale kuuluvate koertega. Vaidlust ei olnud ka asjaolus, et

koerad tekitasid hagejale näo ja otsmiku piirkonnas kehavigastusi. Vaidlus on selles,

mis asjaoludel õnnetusjuhtum toimus ja millise iseloomuga kehavigastused on. Samuti

on vaidlus selles, kas antud asjaoludel on riskivastutuse kohaldamine kooskõlas hea

usu põhimõttega ja milline on õiglane mittevaralise kahju hüvitise suurus.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) §1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud

kahju eest. Loomapidaja vastutus järgneb sõltumata süüst (VÕS § 1056 lg 1 esimene

lause). VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik

kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise

või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 teise

lause järgi, kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette

nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus

on suurema ohu allikas. VÕS § 1060 alusel järgneb vastutus üksnes juhul, kui VÕS

§ 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema

ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu. Riskivastutuse eesmärgiks on

ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumise korral tagada

kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat valitsenud isiku

tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse

riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab

üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt

ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes.

17. Koera krundil lahtiselt hoidmine kätkeb endas mitmesuguseid riske. Käesoleval juhul

on kostja omaks võtnud asjaolu, et koerad olid aias lahtiselt. Võõrastele koertega

ümberkäimise selgitamine ei kõrvalda nimetatud riske, kuna loomade käitumine

erinevates

olukordades

võib

olla

etteaimamatu,

sõltumata

nende

tõust,

iseloomuomadustest või treenitusest.

18. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule muuhulgas hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud ja maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju

hüvitisena mõistlik rahasumma (VÕS § 130 lg 1 ja 2). Nimetatust tulenevalt on kohtul

hüvitise kindlaksmääramisel teatav diskretsiooniõigus.

19. Tunnistaja A. K. ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja läks koos hagejaga

kostja tütre sünnipäevale 26.08.2006. Kostja tuli koos koertega väravale vastu, hakati

koos rahulikult juttu ajades maja poole liikuma, kui mingil hetkel üks koertest ründas

hagejat ilma mingi põhjuseta. Koera kontrolli alla ei saadud ja siis asus ka teine koer

hagejat ründama. Sündmus toimus maja nurga juures, trepini ei jõutud. Mingil hetkel

5(11)

tundus, et asi on kontrolli all ja hageja pääseb. Järgnes uus rünnak ja koerad tirisid

hageja uuesti pikali. Kostja karjus lõpuks appi oma meest, kes jooksis eemalt kohale,

hoidis ühte koera. Aeda sisenenutena ei tehtud äkilisi liigutusi, keegi ei komistanud

ega kukkunud. Mingit põhjust koerte rünnakuks ei olnud ja see oli väga ootamatu.

Kostja andis koertele käsklusi ja püüdis neid kinni hoida, koerad ei allunud üldse

korraldustele. Tunnistaja ei mäleta, et oleks klammerdunud kostja käe külge.

Tunnistaja märkas hiljem ehmatusega, et lapsel ei ole laupa. Verekaotus oli suur,

operatsioon kestis umbes 1,5 tundi. Tunnistaja I. L. ütlustega (II kd tl 96-97) luges

kohus tõendatuks, et koerte rünnet ta otseselt ei näinud, tuli eemalt aiast kohale

ärritava karjumise peale ja nägi, et hageja ema hoidis tema abikaasal käest kinni.

Tunnistaja jõudis nende juurde, koertega oli midagi juhtunud, tunnistaja võttis ühe

koera kinni ja pani edasi koerad sauna alla kinni. Kuivõrd tunnistaja ei näinud koerte

rünnet, ei ole võimalik tema ütlustest järeldada, et hageja ema oleks esile kutsunud

koerte rünnaku või takistanud kostjal koerte kontrolli alla saamist.

20. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi

otsusest

tsiviilasjas

nr 3-2-1-81-05

tulenevalt

mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus,

sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet,

poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid,

millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Asjas ei

ole leidnud tõendamist, et kahju oleks osaliselt tekkinud hageja isikust tulenevatel

asjaoludel.

21. SA Tallinna Lastehaigla teatisega (I kd, tl 11) luges kohus tõendatuks, et hageja

hospitaliseeriti SA Tallinna Lastehaigla ortopeedia osakonda 26.08.2006 diagnoosiga

näo ja naha hammustushaavad, nahadefekt (irdunud täis paksusega nahalapp

suurusega umbes 10 x 15 cm peapiirkonnas). Valvetraumatoloog teostas lapsele

üldnarkoosis nahahaavade sutureerimise, vabanahalapp replanteeriti. Postoperatiivses

perioodis tekkis vabanahalapi totaalne nekroos, nekroosiline skalp eemaldati narkoosis

06.09.2006 ja tehti nahaplastika operatsioon. Laps viibis haiglas 26.08.-03.09.2006 ja

06.09.-11.09.2006, jäädes edaspidi ambulatoorsele ravile dr T. K. juurde.

22. Dr T. K. vastusega (I kd, tl 12-13) luges kohus tõendatuks, et novembris 2006 on

hageja raviarst olnud seisukohal, et hagejale jääb arm paremale otsmiku piirkonda,

armi objektiivne hindamine on tulenevalt armistumise protsessi individuaalsusest

raskelt hinnatav, arst loodab, et tekib pehme arm. Juustega kaetud peanaha taastamine

on võimalik spetsiaalselt peanaha alla paigaldatava silikoonist koeekspandri abil, mille

täitmisega kasvatatakse juustega kaetud peanahka juurde. Kehavigastuse paranemise

ligikaudseks ajaks võib pidada umbes kaht aastat, raviga saab likvideerida defekti

juustega kaetud peanaha osas, kuid vähene arm võib jääda otsmikule. Lapse

täiskasvanuks saades on võimalik armi lihvimine, mis parandab selle kosmeetilist

välimust.

23. Taastava Kirurgia Kliiniku 19.02.2007 ja 01.12.2008 konsultatsiooni otsustega (I kd,

tl 14-16 ja II kd, tl 55) luges kohus tõendatuks, et olenemata edasisest armide

korrigeerimise meetoditest jääb püsiv jääkdefekt pea nähtavas piirkonnas püsima.

Koerte ründe käigus sai pea parem pool skalpeeriva haava 15 x 10 x 14 cm alal.

Defekti on ravitud vaba nahaplastika abil, käesoleval ajal (so 01.12.2008) on paremal

otsmiku kiiruluu piirkonnas arm suurusega 13 x 8 x 13 cm, millest nähtava osa alal

defekt 7 x 9 x 10 cm. Paremal poolel kulm asub madalamal kui vasakul poolel. Näo

miimiliste lihaste liikuvus piiratud paremal pool otsmikul ja silma nurga piirkonnas.

Olenemata edasistest armide korrigeerimise meetoditest jääb püsiv jääkdefekt pea

nähtavas piirkonnas. Vasakul õlavarrel doonorpinnad (2) suurusega 12 x 5 cm.

Doonorpinnad armistunud, aeg-ajalt valulikud, kihelevad. Küünarliigese sirutus

6(11)

mõnevõrra takistatud. Samuti nähtub tõenditest, et patsient hetkel (19.02.2007)

kirurgilist ravi ei soovi ja talle on soovitatud jätkata kompressiooniraviga.

24. Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga ja vastustega täiendavatele küsimustele (I kd, tl 186-

199, II kd, tl 32) luges kohus tõendatuks, et hagejal esinesid 05.08.2008 kohtuarstlikul

läbivaatusel haavaarmid paremal pool otsmiku-kiiru piirkonnas, vasakul pool seljal,

paremal tuharal ning paremal reiel, mis võisid olla tekitatud 26.08.2006 koerte

rünnaku tagajärjel. Haavaarmid seljal, paremal tuharal ja paremal reiel on püsiva

iseloomuga, kuid ei põhjusta töövõime kaotust 40% ulatuses ega funktsioonihäiret.

Haavaarm pea piirkonnas haarab nii nägu kui juustega kaetud peanahka, mistõttu

esineb märgatav kosmeetiline defekt juuste täieliku puudumisega 8 x 12 cm suurusel

alal. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid vajavad pikaajalist ravi. Haavaarmide

lõplik formeerumine toimub orienteeruvalt 2 aastaga, misjärel jääb püsiva iseloomuga

nahakahjustus. Pea piirkonnas asuv arm on kohtumeditsiinilisest seisukohast ravimatu

näovigastus. Igasugune organismi kudede terviklikkuse rikkumine põhjustab valu,

kuid kohtumeditsiiniliselt ei ole võimalik selle intensiivsust hinnata (on subjektiivne

aisting). Tegemist on ravimatu näovigastusega, mida ei saa kõrvaldada tavaliste

ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga ja lähtudes Tervisekahjustuse

kohtuarstliku tuvastamise korrast on tegemist rakse kehalise haigusega, st ravi kestab

vähemalt 4 kuud. Nimetatud tõendist tegi kohus järelduse, et hageja kehavigastus on

rasket laadi.

25. Armide olemasolu muudel kehapiirkondadel kinnitasid tunnistaja A. K. ütlused (II kd,

tl 84-91) selle kohta, et veel on mööda keha armid laiali, jalgadel reitel ja tuharate

piirkonnas ja neeru piirkonnas sügav haav. Kui silmaga peale vaadata, on need armid

lillad reljeefsed vorstikesed, katsudes ei ole reljeefsed.

26. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga (II kd, tl 8-11) luges kohus

tõendatuks, et peale koerte puremisest tingitud haavade esmast kirurgilist operatsiooni

ja nahalapi implanteerimist 26.08.2008 tekkis hagejal äge stressreaktsioon nähes oma

moondunud nägu. Reaktsioon möödus mõne päevaga tänu arstide ja lähedaste

toetavale suhtumisele. Ekspertiisi läbiviimise ajal on hageja psüühiline seisund

stabiilne, ta on rahulik, rõõmsameelne, optimistliku ellusuhtumisega; ta eitab

probleemi – ravimatut näovigastust, kompenseerides seda väga hea õpiedukusega.

Prognoosi hagejale tekitatud vigastustest tingitud psüühiliste häirete tekkimise või

mittetekkimise kohta tulevikus ei ole võimalik anda. Nimetatud aktiga on tõendatud

hageja psüühilised kannatused vahetult peale teist operatsiooni.

27. Lapse psühholoogilise olukorra kohta eksperdi poolt antud hinnangut kinnitasid ka

tunnistaja A. K. ütlused (II kd, tl 84-91) selle kohta, et hageja on kõigest väsinud ja ei

taha käesoleval ajal kuuldagi operatsioonidest, laps on üldiselt tubli, ta ei ole

sügavasse depressiooni langenud, ta on leidnud jõudu endas, koolis hakanud viitele

õppima, käib XXXXXXXXXXX. Pealtnäha on lõbus ja reibas, aga esinevad

mõningad ohumärgid. Hageja väldib teatud situatsioone ja piirkondi, kohti, kus nad sel

päeval käisid. Ta ei ütle lihtsalt, et ärme läheme, vaid muutub paaniliseks.

Kooliväliselt ei suhtle ta enam kellegagi, enne olid sõbrad; kustutab esikus tule ära,

läheb kõige pimedamasse nurka, peeglist kaugele ja teeb endale käsikaudu soengut.

Mina ei tohi öelda, et ta peaks juukseid sättima, ta on öelnud: kui mina ei näe, siis ei

ole probleemi olemas. Nimetatud tõendist järeldus, et kuigi hageja verbaalselt seda ei

tunnista, nähtub tema käitumisest, et ta kannatab oma moondunud välimuse tõttu ja

püüab probleemi eitada.

28. Tunnistaja A. K. ütlustega (II kd, tl 84-91) luges kohus tõendatuks, et hageja pea peal

on üks juuste riba ja sinna külge on pandud juuksepikendused ja nendega üritab hageja

katta paljast kohta. Juukseid ei õnnestu alati hästi sättida. Välja minnes kasutab hageja

7(11)

jumestuskreeme, ema peab aitama jumestada. Suvel väljas käies, kui on tuulisem,

kannab mütsi, lahtiste juustega enam käia ei saa. XXXXXXXXXXX õpetaja sõnul

tuleb hageja juusteprobleem lahendada, hagejale ei tehta igavesti erandeid. Hageja

armastas ujumas käia, enam ta seda ei tee ei rannas ega ujulas, kui juuksed saavad

märjaks, on vigastused rohkem näha. Hageja mittevaralisi halvemusi kinnitavad ka

tunnistaja J. K. ütlused selle kohta, et hagejal sotsiaalset käitumist enam väljaspool

pere ja kooli ei ole. Ta ei kutsunud oma sünnipäevale ühtegi sõbrannat, kogu tema aur

läheb kooli peale, hommikust õhtuni tegeleb tulemuslikult õppimisega, aga mitte

millegi muu vastu ta huvi ei näita üles. Ta ei käi enam pidudel, sõbrannade juures, on

kogu aeg kodus. Ta üritab väliselt teha nägu, et temaga midagi hullu pole, aga

tegelikult saan aru, et ta üritab peita tegelikkust.

29. Nimetatud tõenditega on tõendatud hagejal kahju tekkimine ning põhjuslik seos koera

hammustuse ja hagejale tekkinud mittevaralise kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).

Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada loomapidaja tegu kui sellist.

30. Nimetatud tõenditest järeldus, et valu ja kannatusi objektiviseerivateks faktideks on

hageja puhul kehakudede rikkumine eelkõige pea, aga ka reite, tuhara ja selja

piirkonnas. Hageja on läbi teinud kaks üldnarkoosi all operatsiooni, milledest esimene

kestis vähemalt 1,5 tundi. Hageja esialgsed vigastused kuuluvad raskete

kehavigastuste hulka, hageja ambulatoorne ravi on kestnud rohkem kui neli nädala,

järelravi kestab senini ja hagejale jäävad püsivalt armid. Hagejat ootavad tulevikus ees

võimalikud operatsioonid väljanägemise taastamiseks, mille tulemuslikkus ei ole ette

hinnatav. Vaidlust ei olnud selles, et hageja soovis oma tuleviku siduda

XXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX eeldatakse puudusteta väljanägemist (I kd, tl

118), aga ka emotsioonide väljendamist võimaldavat nägu. Tõenditest tulenevalt on

hageja näol parandamatu defekt. Puhtfüüsiliste faktorite kõrval võtab kohus arvesse ka

psüühilised mõjurid nagu vähenenud sotsiaalse suhtlemise võimalused, piirangud

elukutse valikul ja spordi (ujumise) harrastamisel, olemuse muutuse (hageja on

muutunud endassetõmbunuks, eitab tegelikku probleemi). Nimetatud mittevaralised

halvemused kujutavad endast kohtu hinnangul hageja kui lapse jaoks elus tuntavaid

kitsendusi.

31. Vaidlust ei olnud selles, et hageja pole esitanud kostjale varalise kahju nõuet, kuna

Haigekassa katab nimetatud kulutused ja asjas ei ole võimalik ette näha varalisi

kahjusid. Seetõttu pole võimalik arvestada kohtupraktikas tunnustamist leidnud

põhimõttega, et arvestada tuleks ka kannatanule hüvitatud või hüvitatava varalise

kahjuga ja selle suurusega.

32. Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse

olemasolu (VÕS § 140 lg 1). Eesti kohtupraktikas ei ole tunnustatud seisukohta, mille

kohaselt hüvitise määr sõltuks kahjustatud isiku varanduslikust seisundist, käesoleval

juhul on tegemist lapsega, kellel vara olemasolu kohta tõendeid ei ole. Riigikohus on

otsuses 3-2-1-1-01 leidnud, et tähendust omab kahju tekitanu varanduslik olukord:

nimelt peab kohus veenduma, et väljamõistetava hüvitise suurus ei too kaasa kahju

tekitanu ja tema perekonna heaolu langust. Kostja tuludeklaratsioonis sisalduvate

andmete ja kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja varanduslik olukord

halvem kui hageja vanematel kokku. Samas ei ole kostja väitnud, et hüvitise suurus

tooks kaasa tema perekonna heaolu languse.

33. Hageja kehavigastus on raske, kuid hageja poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitis

350 000 krooni on suurem kui kohtute poolt keskmiselt sellistes asjades

8(11)

väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis raskete tervisekahjude korral kuni 300 000

krooni. Nimetatut arvestades on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele kostja suhtes summas 300 000 krooni.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

34. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Kui kohus leiab, et hagi rahuldamine on põhjendatud, vähendada

mittevaralise kahju hüvitise suurust mõistliku määrani. Menetluskulud jätta hageja

kanda.

35. Hagi rahuldamise ühe materiaalõigusliku alusena on kohus tuginenud loomapidaja

riskivastutuse sätetele (VÕS § 1060), pidades looma suurema ohu allikaks (VÕS §

1056 lg 1). Kostja on läbivalt kogu menetluse kestel väitnud, tuginedes Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18.04.2007 lahendis nr 3-2-1-27-07 väljendatule, et loomapidaja

vastutus on küll riskivastutus, kuid see vastutus ei ole absoluutne. Kuivõrd

loomapidaja vastutus ei ole absoluutne vastutus, omab tähtsust, millised olid õnnetuse

toimumise tegelikud faktilised asjaolud, kas kostja oleks saanud seda kuidagi vältida

ning muu hulgas anda vastus ka küsimusele, miks selline õnnetus üldse aset leidis.

Õnnetusjuhtum leidis aset asjaoludel, mida kostja ei oleks saanud kuidagi mõjutada.

Parima tahtmise juures ei saanud ette näha ootamatut ning tavapärasest erinevat

käitumist, mis põhjustas koerte ründe kannatanu suhtes. Tavaolukorras tõukoerad

inimest ei ründa ning ei saa eeldada, et see oleks koerapidamisega kaasnev vältimatu

kõrgendatud oht pelgalt seetõttu, et koerad on aias lahtiselt. Kohus on aga kostja

sellekohased väited jätnud täiesti tähelepanuta ja võtnud otsuse tegemisel aluseks

üksnes hageja väited. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud

kohustust põhjendada, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kuivõrd kohus ei

ole kõiki faktiväiteid analüüsinud, on ta teinud ebaõigeid järeldusi ka VÕS § 1060

kohaldamise osas.

36. Teise hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena on kohus tuginenud VÕS § 130 lg-

le 2 märkides, et nimetatud säte kätkeb endas kohtu diskretsiooniõigust. Samas on

kohus ebaõigesti nimetatud diskretsiooniõigust sisustanud, kuivõrd kostja arvates ei

ole hüvitise suuruse määratlemisel arvestatud kõikide asjas tähtsust omavate

asjaoludega ega ka kohtupraktikaga analoogsetes asjades. Muu hulgas on kohus

eiranud valitsevast Riigikohtu praktikast tulenevaid üldisi seisukohti mittevaralise

kahju hüvitamise asjades. VÕS § 130 lg 2 alusel väljamõistetud hüvitis on ülemäära

suur.

37. Kohus on otsuses küll viidanud ja tsiteerinud asjas teostatud ekspertiiside tulemusi,

kuid teinud nende pinnalt ebaõigeid järeldusi vigastuste raskuse osas. Eksperdid on

oma arvamustes leidnud, et konkreetsel juhul ei sega vigastus hageja igapäevaelu,

olulisi funktsioonihäireid ning töövõime kaotust ei esine ning printsiibis on välimuse

taastamine kosmeetilisel teel võimalik. Seega, kui vigastust on siiski põhimõtteliselt

võimalik ravida (näiteks kosmeetilise operatsiooniga), siis tuleb seda asjaolu vigastuse

raskuse ning ka võimaliku hüvitise suuruse määratlemisel kohtu poolt arvestada, lisaks

tuleb mõistagi arvestada ka muid negatiivseid tagajärgi. Kui patsient ise kosmeetilist

ravi ei soovi, siis on võimalik järeldada üksnes seda, et teda ennast vigastus ei häiri,

vähemalt sel määral mitte, nagu on kirjeldatud hagis.

38. Hageja ei ole tõendanud kahjulikke tagajärgede olemasolu, vähemalt sel määral, mis

võimaldaks saada hüvitist 300 000 krooni, mistõttu on nõutav hüvitis ülemäära suur.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05 (p 21) on

samuti leitud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud,

milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed

9(11)

hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku

tagajärge tõendavad.

39. Võimalike negatiivsete tagajärgede osas on kohus tuginenud üksnes hageja

tunnistajate ütlustele. Nende ütlustest ei nähtu, et hageja elustandard oleks muutunud

halvemuse poole määral, mis võimaldaks mittevaralise kahju välja mõista summas

300 000 krooni.

40. Kohus on otsuses leidnud, et isikul on vähenenud sotsiaalse suhtlemise võimalused,

tal on piirangud elukutse ja spordi harrastamisel, hageja on muutunud

endassetõmbunuks, mis kujutavad endas tuntavaid kitsendusi. Samas ei ole kohus

viidanud ühelegi muule tõendile, mis kinnitaks selliste negatiivsete tagajärgede

olemasolu, millega on rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätteid, mis kohustab kohut

kirjeldama tõendeid, millele on järeldused rajatud.

41. Kohus ei ole hüvitise väljamõistmisel piisaval määral arvestanud kostja majanduslikku

olukorda. Varandusliku olukorra hindamisel täitis kostja otseselt kohtu 31.03.2008

kirjast tulenevat juhist ja ettepanekut kirjeldada nii hageja kui enda varalist olukorda.

Samuti on kostjaks antud asjas siiski üks isik. Hageja C. K. on alaealine ning on

materiaalses mõttes sõltuv oma vanematest, mistõttu hageja varanduslikku seisundit

on võimalik hinnata tema vanemate seisundi kaudu. Kohus on aga hageja vanemate

varandusliku seisundit kinnitavad tõendid jätnud põhjendamatult tähelepanuta.

42. Asjakohatu on kohtu järeldus, et kostja ei ole väitnud, et summa väljamõistmine ei too

endaga kaasa kostja perekonna heaolu langust. On ilmselge, et hüvitise

väljamõistmisel isiku sissetulekut ületavas summas ei saa isiku perekonna heaolu

jääda samale tasemele. Lisaks on kostja sissetulek võrreldes 2007 aastaga oluliselt

vähenenud. Hüvitise väljamõistmine ei tohi olla kahju tekitaja suhtes ebaõiglane. Ka

kostjale ning tema perele on intsident põhjustanud märkimisväärseid hingelisi

üleelamisi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr

3-2-1-137-05 on märgitud, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise

allikaks. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei tohi olla ka kohustust rikkunud poole

karistamine.

43. VÕS § 130 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmisel tuleb vaieldamatult arvestada

olemasolevat kohtupraktikat sarnastes asjades. Kohus ei ole viidanud ühelegi

konkreetsele kohtulahendile, mis võimaldaks sellist järeldust kontrollida. Kohus ei ole

otsuses põhjendanud sedagi, miks ta ei nõustu kostja poolt korduvalt mitmes

menetlusdokumendis

esile

toodud

konkreetsete

viidetega

nii

konkreetsele

kohtupraktikale, õiguskirjandusele ning vastavatele analüüsidele. Seega on kohus

eiranud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kuivõrd olemasolev kohtupraktika on teatud määral

välja kujunenud, siis ei ole seda võimalik ignoreerida.

Vastustaja seisukoht

44. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

45. Tsiviilkolleegium kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku

materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

46. Maakohus ei ole vaidluse lahendamisel rikkunud menetlusnorme ega vääralt

kohaldanud materiaalõigust. Kohus on õigesti tuvastanud juhtumi põhjustanud

asjaolud ning kostja poolt vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmise Kostja

vastuväidetest ei selgu, milliste õnnetuse toimumise tegelike faktiliste asjaolude tõttu

10(11)

tuleks loomapidaja riskivastutus käesoleval juhul välistada. Tõendamist ei leidnud

kostja väide, et hageja komistas ja tasakaalu säilitamiseks vehkis käega, mis kutsus

esile koerte ründe. Kui ka selline olukord oleks aset leidnud, ei välista ega vähenda see

koerte omaniku vastutust. Asjaolu, et kostja ei osanud ette näha, et koerad võivad last

rünnata, näitab kostja kergemeelset suhtumist koerapidamisse ja ei ole vastutusest

vabastamise aluseks. Mingit objektiivset asjaolu, mis oleks pidanud välistama koerte

võimaliku ründe, kostja esile toonud ei ole. Tegemist ei olnud väikeste koertega, kelle

rünne on kergesti tõrjutav, vaid suurte pürenee mäestikukoertega, kes perenaisele ei

kuuletunud ja kelle puhul omanik ei olnud ka võimeline ohtlikku rünnet koheselt

lõpetama. Kostja on ise vastuses välja toonud, et peamiseks antud koeratõu ohtlikkuse

põhjuseks on tõule iseloomulik kõrgendatud kaitseinstinkt oma pere (nn karja)

liikmete suhtes, mille realiseerumisel võivad olla kurvad tagajärjed. Kostja pidi koerte

omanikuna teadma koeratõu eripärast tingitud kõrgendatud riskidest võõraste inimeste

jaoks ning sellega arvestama ka oma lapse sünnipäeva korraldamisel. On äärmiselt

vastutustundetu hoida selliseid koeri külaliste juuresolekul õues lahtiselt, seda enam,

et külaliste hulgas oli ka laps, kes vajab erilist kaitset. Ei saa eeldada, et hageja ja tema

ema, kes ise sellist tõugu koeri ei pea, oleksid piisavalt teadlikud sellise koeratõu

ohtlikkusest. Just kostja koerte omanikuna pidi õigesti hindama loomadest lähtuvaid

riske ja koerad külaliste tulekul kinni panema. Sellist kohustust ei saa panna hagejale

kui kostja külalisele. Seetõttu ei nõustu kolleegium kostja arusaamaga, et tema

vastutust vähendab asjaolu, et hageja ja tema ema ei palunud koeri kinni panna.

Käesoleval juhul tekkisid kahjustused just loomapidamisele kui suurema ohu allikale

iseloomuliku riski realiseerumise tõttu, mistõttu vastutab kostja täielikult looma

riskivastutuse põhimõtte kohaselt.

47. Kolleegium ei tuvastanud põhjendamiskohustuse rikkumist esimese astme kohtu

poolt. Kohus on hüvitise määramisel kõiki asjaolusid kaalunud. Asjaolu, et kostja

kohtu põhjendustega ei nõustu, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kohus on

ekspertiisiaktide tulemustega arvestanud ning neist õigesti järeldanud, et kannatanule

tekitatud juustest allapoole jäävad näovigastused on ravimatud. Dr O. V. on oma

konsultatsiooniotsuses

üheselt

märkinud,

et

olenemata

edasistest

armide

korrigeerimise meetoditest jääb püsiv jääkdefekt pea nähtavas piirkonnas. Kui

eeldada, et kannatanu juustega kaetud peanaha taastamine on võimalik peanaha alla

paigaldatava silikoonist koeekspandri abil, on tegemist pikaajalise ja piinarikka raviga,

mis on seotud korduvate, valulike ja riskidega seotud operatsioonidega. Kostja

vastuväited ei kummuta hagejal seoses sellega nii füüsiliste kui psüühiliste kannatuste

ja üleelamiste olemasolu.

48. Väljamõistetud hüvitise puhul on kohus tuginenud Riigikohtu praktikale ja arvestanud

hüvitise suuruse määramisel oluliste asjaoludega. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-111-

96 ja ka mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest

tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline

psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast

piirangust isiku tegevuses või elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise

võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Riigikohus on leidnud ka, et

moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja

kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse

üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast ( otsus nr 3-2-

1-1-01). Seega eeldatakse kehavigastuste olemasolul VÕS § 130 lg 2 järgi

mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise

saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuste tekkimise. Käesolevas asjas

on tuvastatud hagejal püsivad ja raske iseloomuga kehavigastuste olemasolu.

11(11)

49. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse raskusest, aga ka muudest negatiivsetest

mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid seoses kehavigastustega. Kahju suuruse

määramisel on kohus arvestanud järgmiste asjaoludega:

-kannatanu näopiirkonna vigastused on püsivad ehk ravimatud;

-osad vigastused (kulmude ja silmade asetsemine erinevatel kõrgustel, näo parema

poole miimikalihaste mittetöötamine) süvenevad aastatega tingituna kortsude

tekkimisest vaid vasakule näopoolele;

-vigastuste tõttu on oluliselt piiratud hageja väljavaated jätkata valitud erialal

baleriinina;

-osalise kiilaspäisuse tõttu on kannatanu pidanud loobuma mitmetest harrastustest,

mille käigus võib kunstlikult juustega varjatud peanahk teistele nähtavaks saada;

-näopiirkonna kahjustuste ravi tulemusena tekkinud kaks doonoripinda vasakul

õlavarrel on tekitanud ja tekitavad hagejale jätkuvaid kannatusi;

-vigastused tekitati noorele tütarlapsele, kelle puhul on väljanägemine äärmiselt

oluline, mis mõjutab tema eneseteadvust ja suhtlust välismaailmaga;

-väljanägemise muutusest tingitud psüühilisi kannatusi peab hageja taluma kogu elu.

50. Ebaõige on apellandi väide, et kohus ei ole hüvitise suuruse määramisel piisavalt

arvestanud kostja majanduslikku olukorda. Kostja ei ole usutavalt tõendanud, et

hüvitise maksmine viiks tema perekonna majandusliku olukorra olulisele

halvenemisele. Õnnetuse järgselt soetas kostja endale 2 uut pürenee mäestikukoera

kutsikat maksumusega 60 000 krooni. Kui kostja pere suudab tavapäraste eluvajaduste

rahuldamise kõrval kulutada sellise summa lemmikloomade soetamisele, pealegi

olukorras, kus sellised koerad on just oluliselt kahju tekitanud, millest kostja pole veel

midagi hüvitanud, peegeldab see ilmekalt kostja majanduslikke võimalusi.

51. Eesti kohtupraktikas ei ole tunnustatud seisukohta, mille kohaselt hüvitise määr

sõltuks kahjustatud isiku varanduslikust seisundist. Seega ei ole kohus hüvitise

suuruse määramisel õigesti arvestanud kostja poolt esitatud hageja vanemate

varanduslikku olukorda kajastavate andmetega.

52. Hüvitise määr ei ole vastuolus senise kohtupraktikaga. Hüvitise määr jääb maakohtu

poolt käsitletud kohtupraktika kohaselt varem väljamõistetud kahjuhüvitiste piiridesse

(raskete kehavigastuste korral 100 000 kuni 300 000 krooni).

53. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hüvitise suuruse osas. Hüvitise

suurus on õiglane arvestades eelkõige kehavigastuste raskust, noore inimese jäävat

kahjustatust, kostja varanduslikke võimalusi ja suhtumist juhtunusse.

54. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega,

jätab

ringkonnakohus

apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.

Gaida Kivinurm Reet Allikvere Ulvi Loonurm