2-09-12560/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-12560

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Raul Klandorf’ vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

13 739.33 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht Jõe 3 Tallinn Esindaja: Tarvo Ilves volikirja alusel

Kostja: Raul Klandorf, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 30.juunil 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Raul Klandorf’ilt AS-i Krediidikassa kasuks 13 739.33 (kolmteist tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa krooni ja 33 senti) krooni põhivõlga, 600.00 (kuussada) krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 1771.51 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend üks krooni ja 51 senti) krooni intressi ja 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni leppetrahvi.

3. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-12560 kannab Raul Klandorf täies ulatuses.

2. AS Krediidikassa menetluskulu on 3000.00 (kolm tuhat) krooni riigilõivu ja 5000.00 (viis tuhat) krooni õigusabikulu.

3. Raul Klandorf peab maksma AS-le Krediidikassa 8000.00 (kaheksa tuhat) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Raul Klandorf ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Raul Klandorf võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale

14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-12560

Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi, muu laenulepingu korral tuleb maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.11.2007.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja hagejalt 15 000 krooni laenu. Kostja kohustus saadud laenu koos intresside ja lepingu sõlmimise tasuga tagastama hagejale Lepingus kokkulepitud tingimustel ning Lepingu rikkumise korral maksma hagejale ka leppetrahvi ja viivist. Lepinguga võetud kohustusi pidi kostja täitma täpselt ja tähtaegselt. Hagi asjaolude kohaselt kostja endale võetud rahalisi kohustusi Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajal ei täitnud, seega kostja rikkus Lepingut. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi vabatahtlikult ei täitnud vaatamata hageja meeldetuletustele, ütles hageja Lepingu üles. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 13 739.33 krooni põhivõlga, 1771.51 krooni tasumata intressi, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 4500 krooni leppetrahvi. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue põhivõla, võla sissenõudmisega seotud kulu, intressi ja leppetrahvi saamiseks hagis nõutud ulatused on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse lisana.

Hageja menetluskulu koosneb 3000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 5000 kroonist õigusabikulust. Riigilõiv ja õigusabikulu on menetluskulud TsMS § 138 lg 1,2,

139 ja 144 p 2 mõttes. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurust, kandmise vajalikkust ja põhjendatust vaidlustanud. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab kostja hüvitama hagejale viimase menetluskulu täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik