2-09-25313/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-25313

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi ST vastu 9 237,54 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

8 154,02 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood XXX asukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja A Suuder

Kostja ST(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ST9 237,54 (üheksa tuhat kakssada kolmkümmend seitse krooni 54

senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista ST viivis protsendina põhinõudest (8 154,02 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.06.2009 Swedbank AS-i

kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud STkanda.

2. Välja mõista STmenetluskulu 2 550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni

Swedbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 01.06.2009 hagi ST vastu 9 237,54 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb Swedbank AS-i ja kostja vahel 08.02.2005 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust

ja 22.06.2005 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise laepingust . Kostja ei

täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingute tingimusi.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 05.06.2009 üle antud kostja vennale. Kostja vastust 20 päeva jooksul

ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte,

loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või

perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja ja kostja vahel 08.02.2005 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust ja 22.06.2005

sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise laepingust nr 05-046451-RK nähtub, et

poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS §

397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et

hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 9 237,54

krooni, millest põhivõlg on 8 154,02 krooni, intress 375,14 krooni ja viivis 708,38 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.06.2009 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 8 154,02 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2 550 krooni järgmiselt:

1 800 krooni riigilõivu hagimenetluses ja 750 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva

seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-09-3042 Aktsiaseltsi Hansapank maksekäsu

kiirmenetluses STvastu 9 025,13 krooni saamiseks, on kohus 12.05.2009 määrusega jätnud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud

määrus jõustus 12.05.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 01.06.2009,

seega ühe kuu jooksul.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv summas 1 800 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

tasutud riigilõiv summas 750 krooni, kokku 2 550 krooni.

Viivi Villemson