2-09-10036/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-10036

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-10036 Tsiviilasi Exxxx Kxxxxxhagi Axxx Kxxxx vastu lastele elatise saamiseks ja laste elukoha määramiseks Hagi hind

39 150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: x(isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kostja: Axxx Kxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Meneteluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Axxx Kxxxxxx Exxx Kxxxxxkasuks laps Kxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 11.03.2009. a kuni Kxxxx Kxxxx täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista Axxx Kxxxxxx Exxx Kxxxx kasuks laps Kxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 11.03.2009. a kuni Kxxx Kxxxx täisealiseks saamiseni.

4. Välja mõista Axxx Kxxxxxx Exxx Kxxxx kasuks laste Kxxx Kxxxxxja Kxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi 11.03.2008-10.03.2009.a eest kokku 42 263 (nelikümmend kaks tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni.

5. Määrata Kxxx Kxxxx ja Kxxxx Kxxxx elukohaks Exxx Kxxxx igakordne elukoht.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Exxx Kxxxx esitas 11.03.2009. a kohtule hagiavalduse Axxx Kxxxx vastu lastele makstava elatise väljamõistmise ja laste elukoha määramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 17.10.1987. a. Alates 2000. a lõppesid pooltevahelised abielulised suhted seoses kostjapoolse alkoholi liigtarbimisega ning sellega seonduva agressiivsusega. Pooled elavad lahus alates 2007. aastast. Poolte kooselust on sündinud ühised lapsed: Kxxxxx Kxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a), Kxxxx Kxxxx (sündinud xxxxxxxxxxx a), Kxxxx Kxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a) ja Kxxx Kxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a). Poeg Kxxxx Kxxxx õpib xxxxxxxxxGümnaasiumi 7. klassis ja Kxxx Kxxxx õpib xxxxxxxx Gümnaasiumi 5. klassis. Hageja koos oma alaealiste lastega elab hagejale kuuluval elamispinnal. Kaks last on täisealised. Hageja töötab AS-s xxxxxxxxxxxxx ja tema sissetulekuks on keskmiselt 5000 krooni kuus. Samas on ta 50 % töövõimetuspensionär ning saab pensioni summas 1913 krooni ja puude toetust 260 krooni kuus. Seega on hageja igakuiseks sissetulekuks 7100 krooni kuus. Kahe lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt minimaalselt 8000 krooni kuus, lisaks hageja väljaminekud. Kulud on alljärgnevad: 1) toit 3000 krooni kuus, 2) riided, jalanõud 2000 krooni kuus, 3) hügieenitarbed 600 krooni kuus, 4) koolitarbed 600 krooni kuus, 5) kommunaalmaksud 500 krooni kuus, 6) vitamiinid, ravimid 400 krooni kuus, 7) huvialaringid

500 krooni kuus. Hageja varaks on mõtteline osa abielu kestel soetatud kinnistust, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja peale kooselu lõppemist lapsi materiaalselt toetanud ei ole. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista elatis laste Kxxxx Kxxxx ja Kxxx Kxxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 10.03.2008. a kuni 09.03.2009. a 2154 krooni ühe lapse kohta kuus ja alates 10.03.2009. a 2145 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja Axxx Kxxxx esitas 11.06.2009. a kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole tal võimalik maksta lastele elatist hageja poolt nõutavas summas. Kostja töötab OÜ-s Mxxxxxx ja tema palk on alates 01.03.2009. a 5500 krooni. Kostja väitel on ta lapsi ka varem toetanud, andnud neile iga kuu mingi summa sularaha, enne kooli on ostnud neile teksad, koolikotid, vahetusjalanõud, talvesaapad. Lisaks maksab ta poolte ühise kinnistu eest maamaksu ja on maksnud 20. jaanuarist 2007. a kuni 20.01.2008. a elektrit 5737 krooni. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et laste elukohaks on hageja elukoht. Kostja avaldas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

12.05.2009. a määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste, dokumentide ja lõplike seisukohtade esitamiseks.

Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtade ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et pooltel on alaealised lapsed Kxxxx Kxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a) ja Kxxx Kxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a). Lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohase ei täida. Kostja väitel on ta andnud lastele igakuiselt sularaha mingi summa ja ostnud neile enne kooliminekut riideid, jalanõusid, koolikotte ning tasunud elamu elektri eest. Kostja väitel ei ole tal võimalik hagejale maksta elatist nõutavas summas. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et ta ebaregulaarselt teinud makseid laste Kxxxx Kxxxx ja Kxxx Kxxxx kontodele (13.04.2008. a 500 krooni, 17.10.2008. a 250 krooni, 18.02.2009. a 150 krooni, 12.03.2009. a 250 krooni ning 13.04.2009. a 300 krooni kummalegi lapsele). Kostja on küll tõendanud, et ta on maksnud lastele raha, kuid kohtu hinnangul ei saa seda lugeda ülalpidamiskohustuse täitmisekskohutused tuleb täita selleks õigustatud isikule. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 on elatise saamise õigus on laste teisel vanemalhagejal. Kostja poolt lastele tasutud summasid ei ole hageja saanud kasutada laste vajaduste katmiseks, need summad on pigem nn laste taskuraha. Seetõttu ei saa lugeda nimetatud maksed elatise tasumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ostnud lastele riideid, jalatseid, koolitarbeid jne. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peavad pooled menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Seetõttu on kostja väited paljasõnalised ja kohus ei saa neid elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus leiab, et kostja poolt elektriarvete tasumist saab lugeda laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja on esitanud tõendid poolte ühisomandis oleva elamus, kus hageja lastega elab, perioodil 20.01.2008-20.01.2009 tarbitud elektri eest tasumise kohta summas 5737 krooni. Lapsed kasutavad elamut eluruumina ning elektri kulu on samuti osa laste ülalpidamisele tehtud kulust.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja on esitanud elatisenõude seadusega ettenähtud alammäära ulatuses. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud alammäärast väiksemas suuruses. PkS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on märkinud laste igakuisteks vajalikeks kuludeks 8000 krooni kuus, s.o 4000 krooni ühe lapse kohta kuus.

Kulude koosseisu kuuluvad kulud toidule, riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele, koolitarvetele, ravimitele ja huvialaringidele). Kohus hindab, et hageja poolt toodud kulud on mõistlikud ega ole liialdatud. Ka kostja ei ole hageja poolt välja toodud kulusid vaidlustanud. Hageja sissetulek on keskmiselt 5000 krooni. Lisaks saab ta töövõimetuspensioni 1913 krooni kuus ja puude toetust 260 krooni kuus. Kostja palk on 5500 krooni kuus, millest läheb igakuiselt maha pangale väikelaen 1439 krooni. Kuna hagejale on omistatud keskmine puue ja ta on 50 % ulatuses töövõimetu, siis ei arvesta kohus hageja sissetuleku võrdlemisel kostjaga hagejale riigi poolt makstavaid sihtotstarbelist puudetoetust ja töövõimetuspensioni.

Poolte sissetulek töötasu näol ning varanduslik seis on võrdne. Seega on kohus seisukohal, et vanematel tuleks kanda laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Kuigi PrkS § 61 lg 4 on elatise miinimumsuurus 2175 krooni, tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda siiski laste reaalsetest vajadustest ning neile tehtud kuludest. Kohus leiab, et üks vanem ei tohi elatise abil teise vanema arvel rikastuda. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise laste ülalpidamiseks 2000 krooni ühe lapse kohta kuus. Lähtudes PkS § 70 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o alates 11.03.2009.a ja PkS § 60 lg 1 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et antud juhul on elatise väljamõistmine kostjalt tagasiulatuvalt põhjendatud ulatuses, milles kostja ei ole oma kohustust täitnud. Eelpool kohus leidis, et kostja on elektri eest tasumisega täitnud ülalpidamiskohustust osaliselt ning seetõttu tuleb nimetatud summa elatise tasumata osast maha arvestada. Arvestades laste kulutusi -4000 krooni kuus lapsele, ülalpidamisekohustuse jagunemist vanemate vahelmõlemal vanemal 1/2 ulatuses, ja kostja poolt tasutud summat, on kostja elatise võlgnevus perioodi 11.03.2008-10.03.2009.a 42 263 krooni (48000-5737).

PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Lisaks elatisenõudele on hageja esitanud nõude laste elukoha kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtul määrata laste elukohaks tema elukoht. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Ta märkis, et on nõus, et lapsed elavad hageja juures. PkS § 51 näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kostja on nõustunud latse elukoha määramisega hageja juurde, mistõttu tuleb hagi selles osas rahuldada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik