2-09-13518/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-09-13518

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07. 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-13518 Tsiviilasi

Menetlustoiming IAhagiavaldus UAvastu abielulahutuse nõudes.

kohtuistung 09.06.2009 Menetlusosalised Hageja: IA(ik XXX sünd XXX, eluk XXX) Kostja: UA(ik XXXsünd , XXX, XXX, XXX) Kohtuistungil osalejad Hageja: IA Kostja: UA RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada IA(ik XXX) ja UA(ik XXX) abielu, mis registreeriti Harju Maavalitsuses XXX.a. kandega nr XXX.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta IAperekonnanimeks pärast abielu lahutamist A . Jätta laps RA pärast lahutamist ema IA juurde. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulu jätta võrdsetes osades poolte kanda. Välja mõista UA, lt (ik XXX) 2500 krooni IA(ik XXX) kasuks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Harju Maavalitsuses XXX.a., kanne nr XXX. Kooselust kostjaga on sündinud üks laps: poeg RA sündinud XXX.a. Laps elab hageja juures ning on elanud ema juures pärast poolte lahkukolimist 2007 a. Hageja soovib lapse enda juurde jätta. 2007.aasta augustikuust lõppesid pooltel abielusuhted, sellest ajast pooled elavad eraldi teineteisest. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline abielu jätkamine on võimatu erimeelsuste tõttu. Pärast lahutamist hageja perekonnanimeks jääb A. Hageja riigilõivu väljamõistmist kostjalt ei taotle. Kostja seisukoht Kostja 09.06.2009.a. toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest hageja peab võimatuks abielu jätkamist kostjaga. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, pärast lahutamist hageja perekonnanimeks jätta A, alaealine laps jätta ema juurde. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kostja oli haginõudega nõus, vastuväiteid ei ole. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

3 TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust kui kulude jaotus ei oleks õiglane, muuhulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Lähtuvalt eeltoodust kohus on seisukohal, et oleks õiglane menetluskulu jätta võrdsetes osades poolte kanda. Seega tuleb välja mõista UA, lt (ik XXX) 2500 krooni (hageja on tasunud riigilõivu 5000 krooni) IA(ik XXX) kasuks.

Lukiina Vismann Kohtunik