2-07-24636/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht

30. juunil 2009.a, Narva Kohtuasja number 2-07- 24636 Kohtuasi Sillamäe linna (läbi Sillamäe linna Sotsiaalhoolekande osakonna) avaldus N S vanema õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Sillamäe linn /asukoht: Kesk 27, 40231 Sillamäe/ Asjast puudutatud isik: N S /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Alaealise esindaja: vandeadvokaat Antonina Belõševa /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht: Kosmonaudi 9, Narva/ Asjast puudutatud isik: Laste hoolekande asutus LOOTUS /asukoht: Gagarini tn. 7, Sillamäe/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

17. juunil 2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Marina Fedorenko, Tatjana Petrova, alaealise esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Ära võtta N S /isikukood xxx/ vanema õigused alaealise lapse V S /isikukood xxx/ suhtes.

3. Jätta alaealise V S

edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

4. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks pooltele ja täitmiseks avaldajale.

5. Kohtumääruse ärakiri saata

10 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulud Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või

Tsiviilasi nr 2-07-24636

2(5) tarturk.menetlus@just.ee) Viru Maakohtu kaudu.

Avalduse aluseks olevad asjaolud

Kohtule 02.07.2007.a esitatud avalduse kohaselt on N S alaealise V S üksikema. V S viibib alates 26.10.2005.a Laste hoolekandeasutuses Lootus. Ema ei võta osa oma lapse kasvatamisest ja hooldamisest. Samuti ei maksa N S rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 17.06.2009.a, kell 10.15 kohtuistungi. Puudutatud isik N S kohtuistungile ei ilmunud.

Avaldaja esindaja palus asja läbi vaadata sisuliselt, ilma puudutatud isiku osaluseta. Avaldaja palub N S vanema õigused ära võtta, kuna viimane tütre eest ei hoolitse, elab tuttavate juures, magab põrandal, saab küll pensionit, kuid kulutab selle kohe ka ära. Laps viibib juba 4 aastat varjupaigas ning ema lapse kasvatamisega ei tegele.

Puudutatud isiku Laste hoolekandeasutuse Lootus esindaja väitel puudub lapse emal oma elukoht, kuna ta jäi oma korterist ilma. Eelnevalt magas laps koos emaga trepikodades või tuttavate juures. Peale seda kui laps toodi varjupaika viibis ka lapse ema seal pikka aega, kuna tal ei olnud kuhugi minna. Laps toitis teda vahel. Ema püüab last kuhugi ringidesse panna, kuid ei tasu selle eest. Lapse emal võib küll olla soov hoolitseda lapse eest, kuid ta ei saa sellega hakkama.

Alaealise esindaja leiab, et laps on arenenud, lapse ema ei ole võimeline oma raha käsutama ja lapse eest hoolitsetakse varjupaigas hästi ning lapsel on varjupaigas parem ja ema juurde teda mingil juhul lubada ei saa. Alaealise esindaja nõustus avaldaja seisukohaga ning palub avalduse rahuldada.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, alaealise esindaja ja puudutatud isiku ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Asjast puudutatud isik N S on kohtukutse isiklikult kätte saanud 02.06.2009.a, kuid kohtule oma mitteilmumise põhjusest ei teatanud. Kuna avaldaja taotles asja sisulist läbivaatamist, leidis kohus, et asja lahendamine ilma puudutatud isiku osavõtuta on võimalik tulenevalt TsMS §-st

477 lg 1 ja 410. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Tsiviilasi nr 2-07-24636

3(5) Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. PKS § 54 lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. SHS § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab vallavõi linnavalitsus. Lapse vanemal on õigus kaitsta lapse huvisid vastavalt perekonnaseaduses sätestatud korrale. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Tõendatud on, et N S ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest, kuna ta ei saa hakkama isegi enda eluga, tal puudub kindel elukoht ja ta ei oska ümber käia pensioniga, mida ta saab. N S ei ole jätkuvalt võimeline eeltoodust tulenevalt osa võtma lapse kasvatamisest ja hooldamisest. Arvestada tuleb ka seda, et laps on viibinud hoolekandeasutuses juba 4 aastat ja lapse emal on olnud piisavalt aega ja raha kodu säilitamiseks, või siis soetamiseks (üürimiseks) ja korrastamiseks ning lapsele sobivate elamistingimuste loomiseks, kuid N S on sellesse suhtunud pika aja jooksul ükskõikselt kaitsmata lapse huvisid.

Kohus leiab, et pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Lapse emale õiguste jätmine lapse suhtes võib olla ohtlik lapse tervisele ja arengule, kuna lapse emale jääks õigus võtta laps hoolekandeasutusest ära enda juurde, esindada last ja korraldada lapse elu, kuid igasugused tingimused lapse eest hoolitsemiseks, tema arenguks ja kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine emale kahjustaks oluliselt lapse huve.

Tsiviilasi nr 2-07-24636

4(5)

Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada.

Perekonnaseaduse § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.

Kohus arvestades küll lapse sooviga elada koos emaga, juhul kui ema üürib korteri või kogus raha korteri ostmiseks, leiab, et lähitulevikus see võimalik ei ole, arvestades lapse ema aastatepikkust käitumist, kuid milline võimalus ei ole edaspidiselt välistatud, juhul kui N S on võimeline lapse eest hoolitsema ja tagama lapsele inimväärsed elutingimused.

Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine N S on põhjendatud ning lapse emale jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (PKS § 55 lg 2). Samuti jääb lapse emale õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (PKS § 56 lg 1).

PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus.

Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks avaldaja esindaja, puudutatud isiku ja alaealise esindaja selgitustele ja eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: Laste Hoolekandeasutuse Lootus 19.06.2007.a taotlusega, Laste Hoolekandeasutuse Lootus 26.10.2005.a käskkirjaga ja otsustega: 02.01.2006.a nr 1-6/27, 02.03.2006.a nr 1-6/29, 30.06.2006.a nr 1-6/47, 31.08.2006.a nr 1-6/51, 31.10.2006 nr 1-6/58, 29.12.2006.a nr 1-6/68, 28.02.2007.a nr 1-6/4 ja 30.04.2007.a nr 1-6/9, Sillamäe Vanalinna kooli 28.06.2007.a arvamusega, Ida-Politseiprefektuuri 19.10.2007.a vastusega.

Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda.

Tsiviilasi nr 2-07-24636

5(5) Kohus rahuldab avalduse juhindudes SHS §-dest 24 lg 1, 2, 25, PKS §-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik