2-08-85872/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-85872

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2009.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-85872 Tsiviilasi

S S hagi A A vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S S ( ),

Hageja esindaja vAadvokaat Kaljo Kuusmaa (Advokaadibüroo Kaljo Kuusmaa, asukoht Aleksandri 1- 2, 51004 Tartu)

Kostja A A ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt A Alt (A) S Si (S) kasuks võlg 14 000 (neliteist tuhat) krooni.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista A Alt S Si kasuks menetluskulud kokku 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse

2-08-85872

Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 15.12.2008.a. esitas S S maakohtule hagi A A vastu võla 14 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.02.2008.a. ostu-müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt lepingus näidatud arvul kodulinde ja kohustus nende eest hagejale maksma

14 000 krooni. Ostetud linnud andis hageja kostjale kohe üle. Kostja pidi ostuhinna tasuma hageja arvelduskontole ( 10.02.2008.a. Käesoleva ajani ei ole kostja hagejale raha üle kandnud. Hageja on korduvalt püüdnud saada kostjaga kontakti, kuid kostja väldib seda. Kostja on rikkunud poolte vahelist ostu-müügilepingut. Tuginedes eeltoodule ja VÕS §-dele 208 lg 1, 101 lg 1 palub hageja: 1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks 14 000 krooni.

2. Jätta kohtukulud kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 10-13/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS §

407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.02.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 11-12/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud 05.02.2009.a. /t.l. 13/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 17/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1, VÕS § 208 lg 1, 101 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Menetluskulud

2-08-85872

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud s.o riigilõiv summas 1000 krooni ja õigusabitasu 300 krooni /t.l 17/. Selle osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS §-le 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku 1300 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS §

178 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik