3-07-1070/100 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1070

Haldusasi

Urmas

Reintami

kaebus

Tallinna

Linnavalitsuse

04.04.2007 korralduse nr 618-k osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Urmas Reintam

Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, esindaja Eva Martin-

son

Kolmas isik – AS Tallinna Vesi, esindaja v.adv. Toomas

Pikamäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.12.2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakoh-

tus

Urmas Reintami apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. juuni 2009

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2008 kohtuotsus muutmata ja Urmas Reintami

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista Urmas Reintamilt 33 877,80 krooni AS Tallinna Vesi kasuks viimase poolt

kantud menetluskulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ring-

konnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 30. juulil 2009. Kassatsioonkaebus

võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlus-osalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist

osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k kiideti heaks Suur-Sõjamäe

piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1. Korralduse aluseks on AS Tallin-

na Vesi tellimusel valminud OÜ Projektkeskuse töö nr 290 “Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee

ärajuhtimise skeem” 15.04.2005 versioon. Variantlahendusega C1 plaanitakse mh säilitada Mõi-

3-07-1070

2(9)

gu poldritiik senises suuruses. Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeem on korralduse lisana

avaldatud

Tallinna

linna

veebilehel

aadressil

http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=61423&UK=64528C9B70A2B9E6A5

33CC2E62CC. Variantlahenduse C1 kohaselt juhitakse Suur-Sõjamäe piirkonna lõunapoolse osa

sademeveed lennujaama alt läbi mööda Soodevahe kraavi Pirita jõkke. Selleks tuleb rajada sa-

demeveepumpla Suur-Sõjamäe tänavale. Rae vallast ja Mõigu asulast Mõigu poldritiiki kokku-

kogutavad sademeveed juhitakse samuti mööda Soodevahe kraavi Pirita jõkke. Selleks tuleb

rajada uus sademevee pumpla Mõigu poldritiigi idaossa.

2. Urmas Reintam esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007

korralduse nr 618-k tühistamiseks osas, milles plaanitakse säilitada Mõigu poldritiik senises suu-

ruses. Põhjendused:

1) Mõigu poldritiik, mis on arvestatud säilitada senises suuruses, jääb kaebajale omandireformi

käigus tagastamisele kuuluva maa koosseisu aadressiga Xxxxx xxx xxx. Mõigu tiigi all tuntud

ala paikneb Tallinna linna piiril lennujaama ja Mõigu asula vahel, jäädes Tallinna haldusterritoo-

riumile. Mõigu tiigi kasulikuks pindalaks on erinevates töödes nimetatud 5,3 ha, millega seondu-

valt on tehtud kõik arvutused. Tiigi pindalana on nimetatud ka 9,4 ha, kusjuures sademevett ko-

guvat funktsiooni täidab vaid tiigi välimine ring pindalaga 5,3 ha, tiigi sisemine ring ei ole sade-

mevee kogumisbasseinina kasutusel. Umbes pool sisemisest tiigist ja ¾ ringtiigist (so ca 4 ha 5,3

ha-st) on käesoleval ajal pilliroogu ja kõrgemat taimestikku tihedalt täis kasvanud, mis tähendab,

et sademevee kogumisbasseinina Mõigu tiik variantlahenduses C1 esitatud mahus (5,3 ha ja

53 000 m3) ei toimi. Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 kohaselt

likvideeritakse Tartu mnt pumpla ja sademevett enam Tartu mnt kollektorisse ei juhita, vaid see

juhitakse Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke. Seega ei saa Mõigu tiiki lugeda Tallinna sade-

mevee süsteemi osaks, sest Tallinna haldusterritooriumilt sinna kogunev sademevesi lõigatakse

ära. Tegemist on Tallinna piires marginaalselt väikeselt valgalalt sademevee juhtimisega Soode-

vahe kraavi (Tallinna territooriumile jääv Mõigu tiiki koguneva sademevee valgala väheneb va-

riantlahenduse C1 kohaselt 5 km²-lt 0,3 km²-ni).

2) Variantlahenduses C1 on hakatud lahendama Rae valla sademevee ärajuhtimisega seotud

probleeme ja tehtud Mõigu tiigist Rae valla sademevee süsteemi osa (Rae valla territooriumile

planeeritud valgala suuruseks on 9,4 ha, seega 97% kogu variantlahendusega C1 kavandatavast

valgalast). Rae valla sademeveed on võimalik juhtida otse, ilma Mõigu tiiki läbimata, Soodevahe

kraavi, millega jääks ära selle edasi-tagasi juhtimine. Tallinna linna selline poliitiline otsus, mis

kannab endas vaid AS Tallinna Vesi majanduslike huvide teenimise eesmärki, rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi.

3) Haldusasjas nr 3-05-1319 on kohtule esitatud kaks AS Tallinna Vesi tellimusel valminud

ekspertarvamust, milles käsitletakse Mõigu tiigi (kogumisbasseini) pindala vähendamise võima-

likkust maa tagastamise korral. Need ekspertarvamused on tehtud pärast 15.04.2005. Üks neist

on OÜ Projektkeskus 30.08.2005 töö nimetusega “Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi

koostamine, Mõigu poldritiigi pindala vähendamine” ja teine projekteerimisbüroo Maa ja Vesi

AS 22.02.2006 ekspertarvamus Mõigu poldritiigi pindala vähendamise kohta (töö autor Kalev

Raadla on üks Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi autoritest, kes koostas arvutused

Mõigu poldritiigi kohta). Mõlemas ekspertarvamuses on nimetatud, et Suur-Sõjamäe piirkonna

sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 puhul on võimalik opereerida 2 ha suuruse

kolmnurkse kujuga tiigiga.

Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-05-1319 kohtule 25.04.2007 ekspertarvamuse “Mõigu tiigi rollist

sademevee kogumisel, äravoolu ühtlustamisel ja kogumisbasseini asukohast maade tagastamise

korral”, mille on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste doktor Arvo Iital. Ekspert-

3-07-1070

3(9)

arvamusega soovib kaebaja tõendada, et poldritiigi pindala vähendamine 20 000 m²-ni on võima-

lik ilma suuremate kulutusteta.

4) Haldusakti lakooniline põhjendus ei ole piisav mõistmaks, miks otsustati vastu võtta just

selline variantlahendus. Haldusakt ei ole õiguspärane, see on välja antud hea halduse põhimõt-

teid eirates, on ebaproportsionaalne, motiveerimata ja põhjendamatu ning rikub kaebaja õiguspä-

rast ootust maa tagastamiseks võimalikult suures ulatuses, mistõttu tuleb see osaliselt tühistada.

3. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

1) Mõigu poldritiik on lahutamatu osa Tallinna sademevee rajatiste süsteemist, ilma milleta ei

ole võimalik juhtida Lennuvälja, Suur-Sõjamäe ja Mõigu asumi sademevett Tallinna lahte. Pold-

ritiigi pindala on 9,4 ha ja tiik koosneb välimisest ringtiigist pindalaga 5,3 ha ja sisemisest tiigist

pindalaga 4,1 ha. Praegu ei ole tiigid omavahel ühenduses ja seega töötab reguleeriva mahutina

välimine ringtiik 5,3 ha. Tiigi reguleeriv maht on 53 000 m³. Praegu voolab Mõigu poldrisse vesi

Mõigu alevikust ja Lennuvälja peakraavist (Ruunaoja), kokku moodustab valgala ca 5 km². Võt-

tes arvesse valgala pinnakatte tingimused ja kokkuvooluaja, on arvutuslikuks vooluhulgaks 2,4

m³/s ja maksimaalseks ööpäevaseks juurdevooluks tiiki 90 000 m³, mis teeb reguleerivat mahtu

arvestades vajalikuks pumpla toodanguks 37 000 m³/d. Mõigu poldri rajatiste kompleksi kuulub

ka Tartu mnt ääres olev sademevee pumbajaam, mis pumpab poldritiiki suunatud veed Tartu

mnt-ga paralleelselt kulgevasse 1000 mm läbimõõduga raudbetoontorusse, mis suubub Russalka

juures Tallinna lahte. Pumpla tootlikkus on hetkel 38 800 m³/d, mis on piisav sademevee süs-

teemi toimimiseks praeguste mahtude juures. Mõigu poldritiiki läbiva sademevee koguste puhul

on tegemist väga suurte vooluhulkadega, mille ärajuhtimine nii Rae valla territooriumilt kui ka

Tallinnast Suur-Sõjamäe territooriumilt on eluliselt oluline, et vältida Tallinna ja Harjumaa ela-

nike põhilise joogiveeallika Ülemiste järve reostust. Kui süsteem ei tule toime sademevee ärajuh-

timisega, siis on võimatu vältida sademevee sattumist Ülemiste järve.

2) Mõigu poldritiik ja pumbajaam on mitmeotstarbeline rajatiste kompleks, mis täidab järgmisi

ülesandeid: alandab veetaset Mõigu poldri alal, vältides ala üleujutamist Ülemiste järve kõrge

veetaseme puhul; kogub ja juhib ära sademeveed Mõigu poldris, samuti sellega piirnevatel aladel

Rae vallas; kogub ja juhib ära sademeveed Tallinna Lennujaama maa-alalt ja Suur-Sõjamäe piir-

konnast; ühtlustab sademevee hetkvooluhulgad tasemele, mis võimaldab nende ärajuhtimist mer-

re; tagab taimestikuga tiigis sademevee puhastumise tasemeni, mis võimaldab nende ärajuhtimist

merre; tagab võimalikest avariilistest olukordadest lennuväljal ja tööstusrajoonis põhjustatud

reostuse lokaliseerimise; ühtlustab lume kiire sulamise vee vooluhulgad tasemele, mis võimaldab

nende ärajuhtimist sademevee süsteemi kaudu. Seega teenib Mõigu polder avalikke huve, mistõt-

tu selle säilitamine praegustes piirides on hädavajalik. Selle ümberehitamine on majanduslikult

ebaotstarbekas; praegu toimiva pumpla võimsus ei võimalda tiigi reguleeriva mahu vähendamist;

perspektiivis on kavandatud Mõigu poldrisse täiendavate vooluhulkade lisandumine, mis tingib

vajaduse tiigi reguleerivat mahtu suurendada ja mis omakorda on tehniliselt võimalik vaid läbi

välimise ja sisemise tiigi ühendamise ja süvendamise.

3) Mõigu poldritiigil ja pumbajaamal on oluline osa Tallinna linna, samuti lähivaldade sade-

mevee ärajuhtimisel ning Mõigu poldrialal veetaseme alandamisel, vältides sellega ala üleujuta-

mist Ülemiste järve kõrge veetaseme puhul ning Tallinna joogiveesüsteemi reostumist. Mõigu

poldri üleviimine mujale nõuab väga suuri kulutusi, mis ei ole avalikust huvist lähtuvalt otstar-

bekas Ekspert A. Iital on ekspertiisi aluseks võetud töid tõlgendatud tendentslikult. Ekspertarva-

muse koostamise aluseks olnud töödes puuduvad väited, et Mõigu tiik oleks ainult Tallinna sa-

demeveesüsteemi osa. Rae valla põhjaosa (Peetri küla) sademe- ja drenaaživee loomulikuks eel-

vooluks on Ülemiste järv. Täna on järv Tallinna (ka osa Rae valla) joogivee allikaks. Joogivee

kvaliteedi kaitsmise eesmärgil ei ole lubatud sadevete juhtimine järve. Sellest johtuvalt on Tal-

3-07-1070

4(9)

linnal kohustus tegeleda ka Rae valla põhjaosa sademevee probleemiga. OÜ Projektkeskuse

poolt koostatud Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeem ongi oma olemuselt skeem, mis

pakub välja põhimõttelisi lahendusi. Tiigi pindala vähendamine muudab küll torustike, pumplate

jmt võimsust, kuid ei muuda skeemi üldist kontseptsiooni.

4. Kolmas isik AS Tallinna Vesi palus samuti jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

1) Kuna korraldusega ei määrata kindlaks Mõigu poldritiigi kui ehitise teenindamiseks vajaliku

maa suurust, siis ei saa tiigi suuruse kindlaksmääramine mingil moel takistada kaebajale maa

tagastamist, mistõttu korraldus ei saa rikkuda ka kaebaja õigusi.

2) Haldusasjas nr 3-05-1319 on kaebaja väitnud, et Mõigu polder pole ehitis ehitusseaduse

tähenduses ega maareformi seaduse (MaaRS) tähenduses. Selle kohta ei laiene ka tehnorajatise

termin. Mõigu poldri näol on tegemist lodu alaga üleliigse pinnas- ja sademevee kogumiseks.

Sellest tulenevalt on käesoleva haldusasja esemeks olev kaebus selges vastuolus kaebaja väide-

tega haldusasjas nr 3-05-1319. Esitades erinevates kohtumenetlustes Mõigu poldritiigi kohta

omavahel otseses vastuolus olevaid väited, sõltuvalt sellest, kuidas see parajasti talle rohkem

sobib, rikub kaebaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 328 lg-t 1, mille kohaselt menet-

lusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed.

3) Korraldusega heakskiidetud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi va-

riantlahenduse C1 eesmärgiks on lahendada piirkonna sademevee ärajuhtimisega seonduvad kü-

simused, arvestades seejuures Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrusest nr 269 „Heitvee veeko-

gusse või pinnasesse juhtimise kord“ tulenevaid nõudeid. Kuivõrd töös käsitletakse sademevee

ärajuhtimist, siis on korralduse ja selle osaks oleva C1 variantlahenduse näol tegemist õigusakti-

ga, mille seos omandireformi ja kaebaja õiguste rikkumisega on äärmiselt väike. Kaebaja on

vaidlustanud korralduse ühe lause „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“, viidates tehni-

kateaduste doktor A. Iitali 25.04.2007 ekspertarvamuses sisalduvatele järeldustele, mis kaebaja

sõnul kinnitavad ka kaebuse põhjendatust. Kaebaja väidab, et Mõigu poldritiik pindalaga 20 000

m2 ja reguleeritava mahuga 20 000 m3 rahuldab täielikult Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise

skeemi lahendusvariandis C1 planeeritud valgalalt (9,7 km2) sademevee kogumist ja ärajuhti-

mist. AS SWECO Eesti 24.04.2007 kokkuvõttes Mõigu poldritiigist asus rakendusuuringute

rühmajuht Ain Lääne seisukohale, et kõik ettepanekud, mis soovitavad poldritiigi reguleerivat

mahtu vähendada, toovad endaga kaasa järgmised probleemid: reguleeriva mahu vähendamisega

kaasnevad suured rahalised kulud süsteemide rekonstrueerimiseks, neid kulutusi on võimalik

hinnata alles pärast konkreetse tööprojekti koostamist; järsult tõusevad sademeveesüsteemi eks-

pluatatsioonikulud; mida väiksemaks viiakse sademeveesüsteemi reguleeriv maht seda suurem

on oht, et pumbajaama või torustike avarii korral satub sademevesi Ülemiste järve, ohustades

Tallinna joogiveevarustussüsteemi. Töö koostasid 5 spetsialisti, kes kasutasid töö koostamisel

veel täiendavate spetsialistide abi. Korralduse seletuskirjast nähtuvalt on kõik lahendused välja

töötatud eeldusel, et Mõigu poldritiik olemasoleval kujul ja suuruses säilib sademeveesüsteemi

osana (nii vooluhulkade ühtlustajana kui ka loodusliku settebasseinina). Seetõttu on kaebaja väi-

ted sellest, et Mõigu poldritiigi pindala on võimalik vähendada 2 ha-le, otseses vastuolus viida-

tud isikute arvamustega.

5. Tallinna Halduskohtu 03.12.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) Kaebajal puudub kaebeõigus korralduse vaidlustamiseks (HKMS § 7 lg 1). Planeerimisme-

netluse käigus ei otsustata maa tagastamise või tagastamata jätmise küsimust, seda tehakse maa

tagastamise menetluses. Vaidlustatud haldusaktis sisalduv lause, et tiik on arvestatud säilitada

senises suuruses, ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Subjektiivsete õiguste rikkumi-

ne ei saa olla tulevikku suunatud. Käesoleval juhul on tegemist ideekavandi heakskiitmisega,

mille teostamine nõuab veel keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Ekspertide väitel on va-

3-07-1070

5(9)

riantlahenduse C1 teostamiseks olemas vaid põhimõtteline ideekavand ilma konkreetsete arvu-

tusteta. Tegemist on nn eelmenetlusstaadiumiga, milles üksnes kiidetakse heaks sademevee ära-

juhtimise variantlahendus C1 ning mis iseenesest ei välista selles muudatuste tegemist, sh tiigi

osas. Peale selle on kaebajal õigus osaleda aktiivselt tulevikus toimuvates avalikes aruteludes,

milles käsitletakse vaidlusalust probleemi, sh keskkonnamõjude hindamise avalikus arutelus,

mille käigus võib esitada nii suulisi kui kirjalikke vastuväiteid, teha ettepanekuid jms, millega on

tagatud tema õiguste, vabaduste ja huvide kaitse.

2) Kaebus poleks ka muidu põhjendatud, arvestades kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusi.

Eksperdid selgitasid, et kõige mõistlikum lahendus on olemasoleva olukorra säilitamine ja tiigi

puhastamine. Eksperdid leidsid, et kui tiigi pindala vähendada, siis pole selle mahtu võimalik

säilitada, sest tiigi süvendamine paesse pole otstarbekas. Samas leitakse, et samu ülesandeid võib

täita ka tiigi väiksema mahu korral, kui suurendada pumpade võimsust ja torude läbilaskevõimet.

Kuna puudub usaldusväärne arvutus sademevee mahtude kohta, pole võimalik täpseid arvutusi

teha, kuid kulud tulevad ilmselgelt suuremad, kui poldritiigi säilitamise korral olemasolevas ma-

hus.

3) Niikaua kuni lõplikud otsused sademeveesüsteemi väljaarenduse osas puuduvad, ei saa vas-

tu võtta ka otsuseid Mõigu poldritiigi osas. AS Tallinna Vesi poolt tellitud keskkonnamõjude

hindamine on läbi viidud, kuid tulemused ei ole veel avalikustatud. Kaebajal on võimalus pärast

avalikustamist osaleda keskkonnamõjude hindamise avalikus arutelus, pärast seda kehtestatakse

projekteerimistingimused, koostatakse projekt ning väljastatakse ehitus- ja kasutusload.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. U. Reintam palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja rahuldada kaebuse.

Põhjendused:

1) Vaidlusalune korraldus on nii materiaalselt kui formaalselt õigusvastane, kuna ei vasta pä-

devus-, menetlus- ega vorminõuetele ning on vastuolus määratuse ja seadusreservatsiooni põhi-

mõtetega. Samuti ei ole korraldus vastavuses õigusselguse, õiguskindluse, õiguspärase ootuse,

õiglase ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtetega.

2) Kaebajal on põhjendatud huvi käesoleva kaebuse esitamiseks. Kaebaja puutumus ja põhjen-

datud huvi haldusakti vaidlustamiseks tuleneb asjaolust, et ta on omandireformi õigustatud sub-

jekt, kelle maa tagastamise avaldus on lõplikult lahendamata 130 816 m2 suuruses osas ning kes

soovib maa tagastamist võimalikult suures osas ja viivituseta.

3) Vastustaja on rikkunud demokraatliku õigusriigi põhimõtet (põhiseaduse § 10) ning õiguste

ja vabaduste kaitse kohustust (põhiseaduse § 14, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). Vastus-

taja oleks pidanud enne haldusakti väljaandmist teavitama kaebajat käimasolevast menetlusest ja

andma talle võimaluse avaldada haldusakti suhtes oma arvamust ja esitada omapoolseid ettepa-

nekuid või otsida võimalusi rahuldava lahenduse saamiseks. Korraldus on ilmselge kaalutlusvea-

ga. Vastustaja ei ole teavitanud kaebajat ka teistest vaidlusaluse kinnistuga seotud haldusaktidest

ning kaebajal on endal tulnud hankida massiteabevahenditest sellekohast infot.

4) Korralduse näol on tegemist kaebaja suhtes koormava haldusaktiga, kuna see on välja antud

enne maa tagastamise taotluse lõplikku lahendamist ja eesmärgiga luua tõend kolmanda isiku

senise maakasutuse kohta. Xxxxx xxx xxx ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride ettepane-

kut ei ole kuni käesoleva ajani kaebajale esitatud. Tegelikult puuduvad senist maakasutust tõen-

davad dokumendid – otsus maa eraldamise kohta või maa looduses eraldamise akt. Haldusasjas

nr 3-05-1319 esitas kaebaja kohtule tõenditena Pirita-Ülemiste kanali kompleksi Mõigu polder-

ala korrastuse ekspluatatsiooni võtmise komisjoni 19.09.1972 akti nr 01/9 ja Tallinna Linnarhiivi

3-07-1070

6(9)

23.04.2002 kirja nr 4-2/02/253, milles Tallinna Linnaarhiiv kinnitas, et Tallinna TSN TK

19.12.1970 korraldust nr 708-k, millega väidetavalt kinnitati polderala korrastuse tööjoonised, ei

eksisteeri ning 19.12.1970 ei ole Tallinna Linna TSN Täitevkomitee välja andnud ühtegi korral-

dust, korraldus nr 708-k on välja antud 21.12.1970 ja käsitleb elamispinna eraldamist ja orderite

väljaandmist, mis arhiivi andmetel ei näi seonduvat Mõigu poldri maade küsimusega. Maa kasu-

tamine kolmanda isiku poolt ei ole leidnud tõendamist. Haldusasjas nr 3-05-1319 esitas kaebaja

kohtule tõendina Maksu- ja Tolliameti (MTA) 23.08.2006 kirja nr 9-2/13148-1, milles teatatak-

se, et MTA ei ole seisuga 07.06.2006 väljastanud maamaksuteatisi maaüksuste kohta asukohaga

Tartu mnt 97, Xxxxx xxx xxx, Xxxxx xxx xxxx ja Tartu mnt 115, kuna Tallinna Linnavalitsus ei

ole edastanud andmeid maamaksu arvutamiseks. Kohus jättis kaebaja vastavad väited hindamata.

5) Kuigi kohtu arvates on vaidlusaluse korralduse näol tegemist eelmenetlusega (planeerimis-

menetlusega), mis eeldab keskkonnamõjude hindamise läbiviimist, on menetlus muutunud kesk-

konnamõjude hinnangut ära ootamata ja hinnangu heakskiitmiseta projekteerimis- ja ehitusme-

netluseks, kuna vastustaja on asunud haldusakti täitma ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet on

haldusaktile tuginedes väljastanud projekteerimistingimused nr PT86980 Mõigu arenduspiirkon-

na sadeveekanalisatsiooni projekteerimiseks. Samuti on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljas-

tanud 09.05.2008 ehitusloa nr 32059 Mõigu piirkonna veevarustuse-, kanalisatsiooni-, drenaaži-

ja gaasitorustikele ning viimase alusel on 12.06.2008 alustatud ehitustegevust. Kolmandal isikul

tekib ehitiste omanikuna õigus maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja on vaidlustanud ni-

metatud projekteerimistingimused ja ehitusloa haldusasjas nr 3-08-2050. Ülemnõukogu

17.10.1991 otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" p 9 sätestab ehitus-

lubade andmise keelu õigusvastaselt võõrandatud maale, mille kohta on esitatud tagastamise

taotlus, kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni (kehtestati 15.03.1993 vastu võetud ""Ees-

ti Vabariigi maareformi seaduse" ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja

täiendamise seaduse" §-ga 19). Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et vaidlusaluse kor-

ralduse puhul on tegemist planeerimismenetlusega, kuna korralduses ei ole tehtud viidet planee-

rimisseadusele. Korralduses ei ole motiveeritud, miks tuleb poldritiik säilitada endises suuruses.

Seetõttu ei ole korraldus kontrollitav.

6) Kohus jättis kontrollimata ja analüüsimata, milliseid õiguslikke tagajärgi toob kaebajale

kaasa sademevee süsteemi väljaehitamine olukorras, kus Mõigu poldri kasutusse võtmise võima-

lused olid ja on jätkuvalt ebaselged asjaolu tõttu, et nii kaebajal, vastustajal kui ka kolmandal

isikul puudub omandiõigus Mõigu poldri alusele maale, tegemist on reformimata maaga, mille

omanikuks on käesoleval ajal Eesti Vabariik ning maa on koormatud restitutsiooninõudega.

7) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg-st 3 tuleneb vastustaja kohustus

sõlmida Rae vallaga haldusleping viimase haldusterritooriumilt kogutava sademevee juhtimise

korraldamiseks Tallinna linna haldusterritooriumile. Seda pole aga tehtud. Seega on vastustaja

haldusakti väljaandmisel ületanud oma pädevust, rikkudes põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud sea-

duslikkuse printsiipi ning ületanud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 4 lg-s 2 sätestatud

kohaliku omavalitsuse vabadust rakendada seadusega lubatud piires oma initsiatiivi igas vald-

konnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimu-

organile.

7. Tallinna Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused:

1) Vaidlusalune korraldus ega selle lisas olev lause, et tiik on arvestatud säilitada senises suu-

ruses, ei riku kaebaja õigusi. Korraldus ei ole antud MaaRS või sellega seotud õigusaktide alusel

ning sellega ei määrata kindlaks Mõigu poldritiigi kui ehitise maa ostueesõigusega erastamise

olulisi tingimusi. Korraldusega kiideti heaks Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise

skeemi variantlahendus C1 kui ideekavand, millest sademevee ärajuhtimise korraldamisel lähtu-

3-07-1070

7(9)

da. Korralduse vastuvõtmisega ja ideekavandi heakskiitmisega ei ole otsustatud, kas ja millises

ulatuses jäetakse õigusvastaselt võõrandatud maa kaebajale tagastamata. Seega ei saa korraldus

ja selle lisas vaidlustatud lause rikkuda kaebaja õiguspärast ootust maa tagastamisele võimalikult

suures ulatuses.

2) Kohtu poolt määratud eksperdid dr A. Raukas ja dr T. Koppel märkisid nii kohtuistungil kui

ka kohtule esitatud ekspertarvamustes, et kõige mõistlikum ja linnale kõige odavam lahendus on

olemasoleva olukorra säilitamine. Kuna küsimus, kas Mõigu poldritiigi säilitamine praeguses

suuruses on põhjendatud või mitte, ei ole õigusliku iseloomuga ning sellele vastamine eeldab

erialateadmisi, on sellele vastamisel põhjendatud lähtuda just ekspertide seisukohast. Ekspertide

seisukohast tulenevalt on majanduslikus ja keskkonnaalases mõttes kõige mõistlikum säilitada

Mõigu poldritiik senises suuruses.

3) Korralduse õiguslikuks aluseks olid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6

lg 1, § 30 lg 1 p 3 ja Tallinna linna põhimääruse § 6 lg 1 p 4. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omava-

litsusüksuse ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. KOKS

§ 30 lg 1 p 3 kohaselt lahendab ja korraldab valla- või linnavalitsus kohaliku elu küsimus, mis ei

kuulu volikogu pädevusse. Vaidlusaluse korralduse puhul oli tegemist veevarustust ja kanalisat-

siooni korraldava haldusaktiga. Korralduse seletuskirjas on toodud kõigi variantide lühikirjeldu-

sed ning variantlahenduse C1 peamised eelised. Kõikide variantlahenduste, sh variantlahenduse

C1, puhul on arvestatud, et tiik säilib senises suuruses.

4) HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumi-

sed ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud asjas on kohtu poolt määratud ekspertide arva-

musest näha, et Mõigu poldritiigi säilitamine senises suuruses on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja

poolt nimetatud väidetavad rikkumised ei saa tingida korralduse lisas toodud lause „Tiik on ar-

vestatud säilitada senises suuruses“ tühistamist.

5) HMS § 40 kohaselt tagatakse ärakuulamisõigus menetlusosalisele, mh ka isikule, kelle õigu-

si või kohustusi haldusakt võib puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Vaidlusalune korraldus ei puu-

duta kaebaja õigusi ja kohustusi, seega puudus vajadus tagada talle enne korralduse väljaandmist

selle sisuks olevate küsimuste suhtes ärakuulamisõigus.

6) Korraldusega heakskiidetud ideekavand konkretiseerub hilisemate konkreetsete menetluste

käigus. Korraldus ise ega vaidlusalune lause ei näe ette sademevee ärajuhtimisega seonduvat

projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa väljaandmist. Need on iseseisvad haldusaktid ning

nende õiguspärasust hinnatakse eraldi korralduse ja vaidlusaluse lause õiguspärasusest. Ka kesk-

konnamõju hindamine on iseseisev haldusmenetlus. Arvestades ülaltoodut ja HMS § 54 sätteid,

mille kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise hetke seisuga, ei too pro-

jekteerimistingimuste ja ehitusloa väidetav õigusvastasus ning kaebaja väidetav õiguste rikkumi-

ne keskkonnamõju hindamise menetluses kaasa korralduse ega vaidlusaluse lause õigusvastasust.

7) Ebaõige on väide, nagu oleks vastustaja ületanud oma pädevust ning asunud reguleerima

Rae valla pädevusse kuuluvaid küsimusi. OÜ Projektkeskuse töö nr 290 on kooskõlastatud Rae

Vallavalitsusega. Korraldusega heakskiidetud ideekavandi ellurakendamisel otsustavad omava-

litsusüksused, milliseid kokkuleppeid ja koostöölepinguid nad omavahel sõlmivad.

8. Kolmas isik AS Tallinna Vesi leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub selle

jätta rahuldamata. Lisaks vastustaja poolt väljatoodud põhjendustele on kolmas isik viidanud

asjaolule, et variantlahenduse C1 elluviimine eeldab kõigepealt keskkonnamõjude hindamise

läbiviimist, seejärel keskkonnanõuetega kooskõlas olevate projekteerimistingimuste väljastamist

ja alles seejärel ehitusprojekti koostamist, mille alusel on võimalik konkreetselt lahendada Mõi-

3-07-1070

8(9)

gu poldritiigi suuruse ja ülesannetega seonduvaid probleeme. Seetõttu ei haaku kaebaja viide

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtesta-

mise kohta" p-s 9 sätestatud ehituslubade andmise keelule vähimalgi määral vaidlusaluse korral-

duse lausega „Tiik on arvestatud säilitada endises suuruses".

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonimenetluses tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas vaidlustatud korraldus rii-

vab kaebaja õigusi. Halduskohus on leidnud, et kaebaja õigusi vaidlustatud korraldus ei puuduta,

kuid isegi juhul, kui riivet kaebaja õigustele pidada võimalikuks, poleks kaebuse rahuldamiseks

alust, sest ka kohtu poolt kaasatud ekspertide arvamust mööda pole poldritiigi suuruse või asu-

koha muutmine majanduslikult otstarbekas. Kuna HKMS § 7 lg 1 kohaselt kontrollib kohus üks-

nes halduse nende aktide ja toimingute õiguspärasust, mis kaebaja õigusi riivavad, võib juhul,

kui vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi ei puuduta, jätta korralduse õiguspärasust käsitlevad

menetlusosaliste väited tähelepanuta.

10. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus riivab tema õigust saada maa tagasi võimalikult en-

distes piirides ja viivituseta. Kaebaja arvates on sadevete ärajuhtimise skeemi variantlahenduses

võetud seisukoht poldritiigi säilitamisest endises suuruses selleks, et anda AS-le Tallinna Vesi

võimalus poldritiigi alune maa ostueesõigusega erastada. Kaebaja väitel on AS Tallinna Vesi

senine maakasutus tegelikult tõendamata, kuid vaidlusaluse korralduse alusel väljaantavad ehi-

tusload annavad kolmandale isikule aluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Järgnevalt hindab

ringkonnakohus, kas kaebaja väited on põhjendatud.

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et sadevete ärajuhtimise skeem on heaks

kiidetud planeerimismenetluse raames. Planeerimismenetluse läbiviimisele viitavaid dokumente

(planeeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine jne) asja materjalides ei sisaldu. Samuti

ei ole korralduse näol sõltumata pealkirjast üldse tegemist haldusakti või õigusaktiga. Tegemist

on ideekavandiga - poliitilise dokumendiga, millega ei ole ühelegi haldusevälisele isikule pandud

peale õigusi ega kohustusi. Põhimõtteliselt võib ka selline arengu- või tegevuskava sisaldada

õiguslikult siduvaid norme ning vähemalt selles osas oleks sellisel juhul tegemist haldusaktiga.

Kaebuse põhjal võib arvata, et kaebaja annab sellise õiguslikult siduva toime lausele „Tiik on

arvestatud säilitada senises suuruses“. Ringkonnakohtu arvates ei pane ka see lause kellelegi

õigusi ega kohustusi, tegemist on kavatsusega, millel puudub siduvus.

12. Kuna tegemist on üksnes ideekavandiga, ei mõjuta selles väljendatud kavatsused maa tagas-

tamise ja ostueesõigusega erastamise menetlust. Heakskiidetud skeemile tuginedes pole alust

asuda kolmandale isikule ostueesõigusega maad erastama ega jätta kaebajale maad tagastamata.

Vastavate otsuste langetamine sõltub maareformi seaduses toodud faktilise ja õigusliku olukorra

hinnangust ja selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt langetatavast otsusest maatüki tagastami-

seks või erastamiseks. Sademevee ärajuhtimiseks vajalike süsteemide ehitamiseks tuleb koostada

projekteerimistingimused ning taotleda ehitusload sõltumata vaidlusaluse korralduse olemas-

olust. Korraldusega heakskiidetud skeemi elluviimine ilma täiendavate seaduses ettenähtud tin-

gimuste täitmiseta pole võimalik. Heakskiidetud skeemi ei pruugita ka üldse ellu viia. Eeltoodut

kinnitab muuhulgas asjaolu, et keskkonnamõju hindamise käigus ei peetud sobivaimaks lahendu-

seks linnavalitsuse poolt heakskiidetud C1 varianti vaid kombineeritud C1/B3 varianti ning hin-

dajate poolt pakuti välja veel kolmaski variant.

13. Mõigu arenduspiirkonna sadeveekanalisatsiooni projekteerimiseks väljastatud projekteeri-

mistingimuste andmisel on linnavalitsus küll teinud viite vaidlusalusele korraldusele, kuid see

asjaolu ei tähenda, et ilma vastava skeemita poleks projekteerimistingimuste väljastamine olnud

võimalik. Tulenevalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse §-st 4 on ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise aluseks kohaliku omavalitsuse territooriumil kohaliku omavalitsuse

3-07-1070

9(9)

volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava või selle puudumisel

detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu on sellise kava aastateks 2004-2015 kinnitanud

13.05.2004 määrusega nr 14. Seega ei näe seadus ette linnavalitsuse poolt heakskiidetud skeeme

sademevee ärajuhtimiseks vajalike rajatiste püstitamise alusena.

14. Kaebaja arvates oleks käesoleva vaidluse lahendamisel tulnud anda hinnang poldritiigi maa-

kasutuse õiguspärasusele kolmanda isiku poolt. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt põhjendas,

puudub vaidlustatud korraldusel reguleeriv toime. Seega ei saa korralduses võetud seisukoht

poldritiigi säilitamise kohta endises suuruses anda kolmandale isikule täiendavaid garantiisid

poldritiigi aluse maa ostueesõigusega erastamisel. Ostueesõigusega erastamise võimalus sõltub

sellest, kas maal asuvad kolmandale isikule kuuluvad seaduslikult püstitatud rajatised või mitte.

Põhimõtteliselt on võimalik seadustada õigusliku aluseta püstitatud rajatisi ka hiljem, kuid käes-

oleva korralduse näol ei ole tegemist sellise aktiga. Seega on kaebaja kartus vaidlusaluse korral-

dusega täiendava tõendi loomisest kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise õiguse taga-

miseks põhjendamata.

15. Eelnevast tulenevalt ei puuduta vaidlustatud korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi ning

ringkonnakohus ei peatu menetlusosaliste väidetel, mis käsitlevad korralduse õiguspärasust või

poldritiigi vähendamise võimalusi. Kaebus jääb sõltumata eeltoodud väidetele antud hinnangust

rahuldamata ning sellekohastel põhjendustel pole kaalu. Tulenevalt HKMS § 17 lg-st 1 hindab

kohus kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.

16. Kolmas isik on taotlenud kaebajalt 33 877,80 krooni õigusabikulude väljamõistmist. Kulude

kandmine on tõendatud ning kulud tuleb kolmandale isikule HKMS § 92 lg 7 alusel hüvitada.

Kohtunikud

Silvia Truman

Virgo Saarmets

Viive Ligi