2-08-79610/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-79610 Tsiviilasja hind võlanõudelt Tsiviilasja hind kahjuhüvitise nõudelt

68 579 krooni 6136 krooni Tsiviilasi ASF hagi JLvastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ASF(registrikood XXX; XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Maria Jotautas (AB Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e-post maria.jotautas@eversheds.ee)

Kostja: JL(isikukood XXX; elukoht XXX) Menetlusviis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus kohtualluvuse muutmiseks.

2. Hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga.

3. Välja mõista JL(isikukood XXX) võlgnevus 86 809,39 (kaheksakümmend kuus tuhat kaheksasada üheksa krooni ja 39 senti) krooni, millest 68 579 krooni on põhivõlgnevus ja 18 230,39 krooni viivis ASF(registrikood XXX) kasuks.

4. Välja mõista JL kahjuhüvitis 6136 (kuus tuhat ükssada kolmkümmend kuus) krooni ASF kasuks.

5. Välja mõista JL viivis 0,1 % päevas põhinõude jäägilt (otsuse tegemise seisuga

68 579 krooni) alates 27.11.2008 kuni põhinõude täitmiseni ASF kasuks, kusjuures viivise summa ei tohi ületada 125 285 (ükssada kakskümmend viis tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni.

6. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja JLkanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2-08-79610

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

27.11.2008 esitas ASF hagi JL vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kostja 21.04.2009 kirjalikus avalduses kohtule võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostja taotles muuta käesoleva tsiviilasja kohtualluvust ning saata asi läbivaatamiseks Tartu Maakohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu punktist 6.2. nähtub, et pooled on kokku leppinud vaidluste lahendamise võlausaldaja asukohajärgses kohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 kohaselt kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas on vaidlus seotud mõlema poole majandustegevusega. Käenduslepingu sõlmimise ajal omas kostja põhivõlgnikuks olevas B OÜ enamusosalust ning on käesoleval ajal B OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Käendusleping, mille alusel kostja vastutab, sõlmiti kaupade saamiseks hagejalt enne kaupade eest tasumist, et kostja saaks neid ettevõtjana kasutada B OÜ . Lähtudes eeltoodust jätab kohus kostja taotluse kohtualluvuse muutmiseks rahuldamata.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 27.11.2008 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS §

440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-08-79610

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 86 809,39 krooni, millest 68 579 krooni on põhivõlgnevus ja 18 230,39 krooni viivis ning kahjuhüvitise 6136 krooni.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heli Käpp Kohtunik