2-08-76155/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.

2. Võtta N.S.lt ja J.S.lt ära vanema õigused alaealise lapse A.S. (IK xxx, sünniakt nr xxx koostatud 26.aprillil 2006 Ida-Viru Maavalitsuses) suhtes.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

4. Saata kohtulahend 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-08-76155 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus vanema õiguste määramiseks alaealise lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg

17. juuni 2009

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Alaealise lapse esindaja:

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus

M. T. (volikirja alusel)

N.S. (IK xxx)

J.S. (IKxxx)

Vandeadvokaadi vanemabi I. G.

2(4) Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse N.S.lt ja J.S.lt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise poja A.S. suhtes.

Avalduse kohaselt on puudutatud isikud arvel Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses alates 2006. aprillist kui probleemne pere. N.S. on raske puudega ning 80% töövõimetu. N.S.le on puude tõttu määratud hooldaja. J.S. on vanaduspensionär ning ta teenib lisa raha juhutöödest. Perekond elab munitsipaalelamispinnal, korteris on pikemat aega välja lülitatud elekter, puudub soe vesi ning ka keskküte. Korter vajab elementaarset remonti.

Lastekaitseinspektoritele on laekunud kirjalikke ja suuliseid kaebusi puudutatud isikute naabritelt. Kaebustest on näha, et vanemad suhtlevad lapse juuresolekul omavahel ebatsensuursete väljendite abil, samuti kasutavad neid lapse suhtes. Laps jookseb tihti sissekäigu treppidel ilma järelvalveta ning ei ole vastavalt hooajale riietatud. Lapsel ei ole vastava suurusega riideid, riided on enamus suured. Laps ei tea elementaarseid hügieenireegleid, ta käib terve päeva mähkmes, ei pese käsi ega nägu. Puuduva hoolitsuse tõttu on laps alati räpane ja mustades riietes. Tihti puudub kodus vajalik söök lapse ja vanemate jaoks. Voodipesu on must ja osaliselt puudulik.

Ida Politseiprefektuuri vastustest järelpärimistele on näha, et perekond S.iseloomustatakse negatiivselt. Puudutatud isikute elustiil ja kodune olukord avaldab lapsele kahjulikku mõju. Lastekaitse poolt oli osutatud korduvalt nii materiaalset, kui ka toidu ja riide abi. Kodune olukord ei ole paranenud.

06.11.2008 oli alaealine A.S. lastekaitsetöötajate algatusel politsei kaasabil viidud lastehaiglasse, kuna kodune olukord ei võimaldanud last vanemate juurde jätta. Peale haiglast väljakirjutamist on laps alates 14.11.2008 paigutatud M. M. hooldusperesse.

Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes ära võtta N.S.lt ja J. Š.lt vanema õigused alaealise lapse A.S. suhtes.

Asja käik

Kohus määras 14.aprillil 2009 alaealisele lapsele õigusabi osutaja riigi arvel.

Kohus kuulas 01.juunil 2009 ära M.M., selle selgituste kohaselt toodi laps tema juurde 2008.a novembris. Laps ei osanud süüa, rääkida ega potil käia. Nüüd käib ta potil ja räägib. Algul käisid vanemad iga kuu laps vaatamas ja helistasid, kuid aprillis nad ei tulnud. M.M. arvates on puudutatud isikutelt vanema õiguste äravõtmine põhjendatud.

Kohtuistungid

Kohtuistungil 08.mail 2009 toetas avaldaja esindaja avaldust, selgitades, et kodune olukord ei ole paranenud. Korteris puuduvad elementaarsed tingimused lapse kasvatamiseks.

Puudutatud isik N.S. avaldust ei tunnistanud, selgitades, et ta soovib, et laps oleks hooldusperes seni, kuni korteris remont lõpeb. Nad ei ole joodikud ega narkomaanid, neil on normaalne perekond. Laps võiks olla veel pool aastat Tudulinnas, nad käivad last seal vaatamas. Remonti hakkasid nad tegema maikuu alguses. Last pole ta kunagi peksnud.

Puudutatud isik J.S. selgitas, et neil korteris koristatakse, pestakse ja imetakse iga päev tolmu. Nad teevad kõik, et lapsel oleks ilus ja puhas. Neil tehakse praegu intensiivselt remonti.

Kohtuistungil 17.juunil 2009 jäi avaldaja esindaja avalduse juurde, selgitades, et peale eelmist istungit midagi muutunud ei ole. Elamistingimused lapse kasvatamiseks puuduvad, pere ainsaks sissetulekuks on J.S. pension. Mingit remonti korteris ei ole alustatud, tapeeti pole vahetatud, mustus ja räpasus on alles jäänud.

3(4) Puudutatud isikud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi edasilükkamist nad taotlenud ei ole, mitteilmumise põhjustest kohtule teavet andnud ei ole.

Alaealise lapse esindaja palub avalduse rahuldada. Puudutatud isikutele anti võimalused parandada oma suhtumist ja elamistingimusi, kuid midagi muutunud ei ole. Lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et A.S. on sündinud 17. aprillil 2006 (tl. 6). Lapse emana on sünnitunnistusele märgitud N. S. ja isana J.S..

Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks N.S.lt ja J.S.lt alaealise lapse A.S. suhtes, kuna puudutatud isikud ei suuda tagada lapse kasvatamiseks vajalikku hoolitsust ning turvalisust. (tl 1-2).

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.

PkS § 54 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või /---/ avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 14-26, 46-54, 60, 70-106) on piisavalt tõendatud see, et N.S. ja J.S. ei saa hakkama poja Andrei kasvatamisega, kuna nad ei suuda tagada lapsele vajalikke elementaarseidki elamisja kasvamistingimusi ning ei hoolitse lapse heaolu ja turvalisuse eest. Seetõttu on ohtlik jätta laps puudutatud isikute juurde. N.S.l ja J.S.l mõjuvaid põhjuseid lapse kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks ei ole.

Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.

Puudutatud isikud N.S. ja J. S. 08.05.2009 toimunud kohtuistungil avaldus õigeks ei võtnud. N. S. soovis, et laps oleks veel 6 kuud hooldusperes, kuni nad korteri remondi lõpetavad. J.S. leidis, et

4(4) esitatud süüdistused on väljamõeldud ega vasta tõele. Korterit neil koristatakse, pestakse ja imetakse iga päev tolmu. (tl 61).

TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus alaealist A.S.t ära ei kuulanud, kuna laps on 3 aasta 2 kuu vanune. Kohus määras alaealisele lapsele riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i, kelle arvamuse kohaselt on lapse vanematelt vanema õiguste äravõtmine lapse huvides. TsMS § 560 kohaselt kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud, välja arvatud juhul, kui see ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele. Kohtu poolt ärakuulamisel selgitas M.M., et laps toodi tema juurde 2008.a novembris. Laps ei osanud süüa, rääkida ega potil käia. Nüüd käib ta potil ja räägib. Algul käisid vanemad iga kuu laps vaatamas ja helistasid, kuid aprillis nad ei tulnud. M.M. arvates on puudutatud isikutelt vanema õiguste äravõtmine põhjendatud (tl 69).

Arvestades, et N. S. ja J. S. ei ole võimelised last kasvatama ning ei ole suutelised looma lapse arenguks ja kasvatamiseks normaalseid tingimusi, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et lapse elule ja tervisele on ohtlik jätta teda vanemate juurde ning N.S.lt ja J.S.lt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud.

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub.

Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 54, 58, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Helgi Vinni Kohtunik