2-07-52301/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. juunil 2009

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-52301

Kohtuasi

1. AP hagi HJ vastu XXX ja XXXvahelises seinas oleva

korstna kasutuskorra määramiseks järgmiselt: kinnistu XXX

omaniku AP kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu

järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja

XXX omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel

märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene

korstnalõõr, kostja kohustamiseks hageja kasutuses olnud

korstna lõõri avamiseks ning hoidumiseks toimingutest, mis

segavad XXX kinnistu omanikul korstna lõõri kasutada ja

kostjalt varalise kahju 31 965,00 krooni hüvitamiseks;

2. HJ vastuhagi AP vastu kostjalt XXXasuva hoone

suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks 2004.a. tehtud

kulutuste osaliseks hüvitamiseks 3 900,00 krooni ulatuses,

remondiks vajaminevate kulutuste osaliseks hüvitamiseks 7

779 krooni ja 50 sendi ulatuses, kostja kohustamiseks XXX

asuvas hoones oleva kütteseadme (ahju) suitsutoru koheseks

lahtiühendamiseks XXX hoone korstnast ja suitsulõõrist

(XXX tänava suunas loendades teine lõõr) ja lõõrist

lahtiühendamisel

enne

ühendamist

olnud

olukorrale

võimalikult lähedase olukorra taastamiseks ja peale ahju

suitsutoru

lahtiühendamist

korstnasse

tekkiva

ava

kinnimüürimiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): AP(isikukood: XXX, elukoht:

XXX), lepinguline esindaja adv. Janek Valdma

Kostja (vastuhagis hageja): HJ(isikukood: XXX, elukoht:

XXX), lepinguline esindaja UJ

Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2009

Resolutsioon

1. AP hagi HJ vastu XXXja XXX vahelises seinas oleva

korstna kasutuskorra määramiseks järgmiselt: kinnistu XXX

omaniku AP kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu

järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja

XXX omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel

märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene

korstnalõõr, kostja kohustamiseks hageja kasutuses olnud

korstna lõõri avamiseks ning hoidumiseks toimingutest, mis

segavad XXX kinnistu omanikul korstna lõõri kasutada ja

kostjalt varalise kahju 31 965,00 krooni hüvitamiseks

rahuldada osaliselt;

2. Määrata A Pja HJ XXX ja XXX vahelises seinas oleva

korstna kasutuskord järgmiselt: kinnistu XXX omaniku AP

kasutuses

on

elamu

projektjoonisel

märgitu

järgi

kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja XXX

omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu

järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr;

3. Kohustada HJ avama AP kasutuses olev korstna lõõr;

4. Kohustada HJ hoiduma toimingutest, mis segavad XXX

kinnistu omanikul AP korstna lõõri kasutada;

5. AP hagi HJ vastu varalise kahju 31965,00 krooni

hüvitamiseks jätta rahuldamata;

6. HJ vastuhagi AP vastu kostjalt XXX asuva hoone

suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks 2004.a. tehtud

kulutuste osaliseks hüvitamiseks 3 900,00 krooni ulatuses,

remondiks vajaminevate kulutuste osaliseks hüvitamiseks 7

779 krooni ja 50 sendi ulatuses, kostja kohustamiseks XXX

asuvas hoones oleva kütteseadme (ahju) suitsutoru koheseks

lahtiühendamiseks XXX hoone korstnast ja suitsulõõrist

(XXX tänava suunas loendades teine lõõr) ja lõõrist

lahtiühendamisel

enne

ühendamist

olnud

olukorrale

võimalikult lähedase olukorra taastamiseks ja peale ahju

suitsutoru

lahtiühendamist

korstnasse

tekkiva

ava

kinnimüürimiseks jätta rahuldamata täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

Jätta põhihagi menetluskulud poolte endi kanda ja vastuhagi

menetluskulud täies ulatuses HJ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt esitas hageja AP hagi kostja HJ vastu XXX ja

XXX vahelises seinas oleva korstna kasutuskorra määramiseks järgmiselt: kinnistu XXX

omaniku AP kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna

teine korstnalõõr ja XXX omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi

kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr, kostja kohustamiseks hageja kasutuses

olnud korstna lõõri avamiseks ning hoidumiseks toimingutest, mis segavad XXX kinnistu

omanikul korstna lõõri kasutada ja kostjalt varalise kahju 31 965 krooni hüvitamiseks.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt omandas hageja Harku vallas XXX alevikus XXX ehitatava

ridaelamuboksi vallasasjana 17.08.2000, ridaelamuboks kinnistati 11.12.2001. Hageja naabriks

on kostja, kes on XXX ridaelamuboksi omanikuks. Piiriprotokollist nähtuvalt on XXX ja XXX

vahelisteks piiripunktideks neli metalltoru, millede vahelised mõttelised sirgjooned ongi

piirideks, kusjuures üks piir poolitab hagejale ja kostjale kuuluvate ridaelamubokside vahelist

seina ja seinas olevaid korstnalõõre. 2000 aasta sügisel, kui pooled hakkasid oma

ridaelamuboksidesse ehitama ahjusid, teatas kostja hagejale, et tema on võtnud kasutusele oma

ahju jaoks ühe suitsulõõri ning tal ei ole midagi selle vastu, et hageja hõivab naaberlõõri. Suulise

kokkuleppe sõlmimise juures viibis AR. Hageja on suitsulõõri heaperemehelikult hooldanud

kutsudes igal aastal korstnapühkija, kes kinnitab aktides suitsulõõride korrasolekut. Senine

kasutuskord toimis ilma tõrgeteta kuni 2007 aasta 31. oktoobrini kui hageja avastas, et ahju

kütmisel tuli suitsu tuppa ja kostja teatas kirjalikult, et on korstna lõõri sulgenud.

Hageja oli pärast korstnalõõride sulgemist sunnitud elektrikulude kokkuhoiuks soetama omale

õhusoojuspumba, mille hind koos paigaldusega oli 24 965,75 krooni. Kui ahju kasutamise

võimalus taastub, siis osutub õhusoojuspump kasutuks ning selle demonteerimismaksumus on

7 000 krooni. Kuna õhusoojuspumba soetamise ja demonteerimise kulud põhjustas hagejale

kostja ahikütte kasutamise võimaluse takistamisega, siis leiab hageja, et kostjal tuleb talle

hüvitada kahju summas 31 965,75 krooni.

Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta.

Vastuhagiavalduse asjaolud

Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata jätta ning esitas AP vastu vastuhagi XXX

asuva hoone suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks 2004.a. tehtud kulutuste osaliseks

hüvitamiseks 3 900 krooni ulatuses, remondiks vajaminevate kulutuste osaliseks hüvitamiseks 7

779 krooni ja 50 sendi ulatuses, kostja (põhihagis hageja) kohustamiseks XXX asuvas hoones

oleva kütteseadme (ahju) suitsutoru koheseks lahtiühendamiseks XXX hoone korstnast ja

suitsulõõrist (XXX tänava suunas loendades teine lõõr) ja lõõrist lahtiühendamisel enne

ühendamist olnud olukorrale võimalikult lähedase olukorra taastamiseks ja peale ahju suitsutoru

lahtiühendamist korstnasse tekkiva ava kinnimüürimiseks.

Vastuhagi asjaolude kohaselt ühendas kostja (põhihagis hageja) omavoliliselt oma hoone

kütteseadme hagejale (põhihagis kostja) kuuluva kinnisasja osaks oleva hoone suitsulõõriga ega

taha hageja nõudmisest hoolimata lõõri koormamist lõpetada. XXX ja XXX omavad osaliselt

ühist külgseina ning lõõre on kummalegi hoonele ette nähtud neli, millest kaks on ventilatsiooni-

ja kaks suitsulõõri. Tulenevalt hoonete nihutatusest asuvad kostja hoone kõik neli lõõri hageja

hoone lõõridest XXX tänava pool ning ehitaja oli hoonete võõrandamise ajaks ventilatsiooni- ja

suitsulõõride ühendused lõõrikorstnatest nii kostja kui hageja hoone ruumidega juba teostanud

(ventilatsioonilõõrid köögi ja vannitubadega, suitsulõõride puhastusavad keldrikorruse ruumiga).

Hageja nõudis kostjalt hiljemalt 30.09.2007 korstnalõõri kasutamise ja koormamise lõpetamist.

Et kostja nõutud tähtajaks rikkumist ei lõpetanud ega muul viisil hageja kirjale ei reageerinud, oli

hageja sunnitud omavolilise valdamise lõpetamiseks kasutama omaabi ning kostjalt võõra lõõri

kasutusvõimaluse ära võtma. Eelnevalt teatas hageja kostjale lõõri kasutusvõimaluse

katkestamisest tähitud kirjaga 30.10.2007.a. Kuna kostja oma küttekoldega koormab hageja

suitsulõõri, ei saa hageja seda kasutada. Hageja oli sunnitud oma hoone keldrikorrusel asuva

sauna kasutamiseks keriseahju suitsutoru ajutise lahendusena ühendama kamina suitsulõõriga,

mis ei ole tehniliselt õige lahendus. Hageja võimalusi temale kuuluva hoone osade kasutamisel on

kostja oma õigusvastase teoga oluliselt halvendanud, sest planeeringust tulenevalt tema hoonele

peale kahe projektikohase suitsulõõri rohkem ette nähtud ei ole. Kostja kütteseadme hageja

hoone suitsulõõriga ühendamine on omavoliline veel põhjusel, et ühendatud kütteseade (ahi) ei

ole projektis ette nähtud. Kostja peab koheselt lõpetama hageja hoone suitsulõõri koormamise ja

taastama võimalikult lähedase olukorra, mis oli enne hageja hoone suitsulõõri omavolilisele

kasutamisele asumist 2000.aastal.

Hageja hoone lõõride korstna pitsiosasse tekkisid praod ja tuleohutuse tagamiseks oli vaja

2004.a. kevadel korstnapitsi remontida. Kostja keeldus remonditööde kulude kandmisest väites,

et tegemist ei ole tema korstnaga. Hageja oli sunnitud korstnapitsi remondi laskma asjatundjal

teostada ja kulud 7 800 krooni üksinda kandma. Hageja leiab, et kostja peab nendest kuludest

kandma 50%, s.o. 3 900 krooni. Lõõri puhastamisel 2007.a. sügisel avastas korstnapühkija, et

korstna pitsis on uuesti tekkinud praod. Kostja ei ole käesoleva ajani korstnapitsi remontimise

vastu huvi üles näidanud. Tuleohutuse tagamise huvides leppis hageja korstnapitsi remontimiseks

kokku äriühinguga, kes esitas 30.01.2008.a. hinnapakkumise 15 559 kroonile. Hageja on

seisukohal, et korstnapitsi remondikuludest tuleb kostjal samuti kanda 50%, sest korstnapitsis

pragude avastamiseni kasutas kostja hageja kinnisasja osaks oleva hoone ühte suitsulõõri.

Kohtuotsuse põhjendused

Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja on ridaelamus naabrid alates 2000. aastast, et faktiliselt oli

aastatel 2000 - 2007 poolte vahel korstna suitsulõõride kasutamisel kord, mille kohaselt XXX

alevikus Harku vallas Harju Maakonnas XXX kinnistu omaniku kasutuses oli elamu

projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja XXX kinnistu

omaniku kasutuses oli elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna

esimene korstnalõõr, et oktoobrikuus 2007 sulges kostja seinas asuva lõõri, millesse oli

ühendatud hageja ahi ning et hagejal on ahju kasutamine käesoleva ajani takistatud.

AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata,

kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumisest hoidumist ja

rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, lõike 2 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult

seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 127 lg 1 sätestab, et kinnisomand ulatub maapinnale

ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni

ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. AÕS § 128 lg 1 sätestab, et piir külgnevate

maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.

Kinnistusraamatu registriosade nr 5669702 ja 6007802 väljavõtetega on tõendatud, et XXX

alevikus Harku vallas Harju Maakonnas asuvatest kinnistutest kuulub hagejale AP kinnistu

aadressil XXXja kostjale HJ kinnistu aadressil XXX 16. 30.oktoobril 2000 koostatud XXX

katastriüksuse piiriprotokolli, arhitekt TK elamuühing „BS K I“ 20-ne korterilise ridaelamu

XXXs plaani ja Maa-ameti kaardi väljatrükiga on tõendatud, et naaberkinnistute piir läbib

ridaelamu sektsioone (bokse) ühendavat ühist vaheseina sirgjooneliselt keskelt, poolitades

vaidluse objektiks olevad korstnalõõrid selliselt, et üks pool igast lõõrist asub hageja kinnistul

ning teine pool igast lõõrist asub kostja kinnistul. Kostja esitatud Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-

Arhiivi poolt saatekirjaga nr. 18-7-5,7/831 31.01.2008.a. väljastatud koopiad Harju maakonnas

XXX alevikus XXX ja 18 asuvate hoonete inventariseerimisplaanidelt nähtub samuti, et

naaberkinnistute piir läbib ridaelamu sektsioone (bokse) ühendavat ühist vaheseina

sirgjooneliselt keskelt, poolitades vaidluse objektiks olevad korstnalõõrid.

Kostja väited selle kohta, justkui tuleneks korstnalõõride omandiõigus ridaelamubokside

planeeringust, mille kohaselt oli kummalegi hoonele ette nähtud kaks ventilatsiooni- ja kaks

suitsulõõri, kusjuures tulenevalt hoonete nihutatusest asuvad kostja hoone kõik neli lõõri hageja

hoone lõõridest XXX tänava pool, ei põhine asjaõigusseadusel ega esitatud kirjalike tõenditel.

AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist,

isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Hageja on õiguste rikkumisena esile toonud

oma kinnisasja juurde kuuluva suitsulõõri kasutamisõiguse rikkumise.

Ühes omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudega esitas hageja ka nõude määrata kindlaks

vaidlusaluse korstnalõõri kasutuskord. Kohus on seisukohal, et korstnalõõride kasutuskorra

kindlaksmääramise nõude lahendamisel saab kohaldada asjaõigusseaduse (AÕS) § 151, kuna

tegemist on vaidlusega naabrite ühiskasutuses oleva korstnalõõri üle, mis ei ole poolte

kaasomandis, kuid millele on otstarbekas kohaldada kaasomandi sätteid arvestades AÕS §-s 151

sätestatut.

AÕS § 72 lg 1 tuleneb, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe kohaselt

ning lõikest 5, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud

peavad käituma üksteise suhte lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et poolte vahel 2000-st aastast kuni 2007-da aastani kehtinud

korstnalõõri kasutuskord põhines kokkuleppel ja, et hageja ehitas ahju vastavalt kokkuleppelisele

kasutuskorrale, tõendavad tunnistaja ARütlused selle kohta, et peale ridaelamu ostmist, kuid

enne sissekolimist nõustas ta hagejat küttekeha valikul; et enne ahju ühendamist vaidlusalusesse

lõõri arutati seda kostjaga; et vestluse käigus väljendasid hageja ja kostja selgelt, millistesse

korstnalõõridesse kummagi naabri küttekehad ühendatakse; et hageja järgis ahjutüübi valikul ja

selle korstnalõõriga ühendamisel poolte kokkulepet ning tunnistaja AJ ütlused selle kohta, et

osaledes 2000.a. sügisel vastutava isikuna XXX XXX tulikivi ahju paigaldajana tutvus ta

ridaelamu suitsulõõride asukoha ja hageja ahju paigaldamise võimalustega; et kostja kinnitades

enda kamina ühte suitsulõõri ühendamist andis hagejale ühtlasi nõusoleku ühendada tulikivi ahi

teise suitsulõõri, kusjuures osa lõõre jäi naabritel kasutusele võtmata. Tunnistaja AJ ütlustest

tuleneb, et ühiste suitsulõõride kasutamisel on naabritel otstarbekas läbi rääkida, milliseid lõõre

kumbki kasutama hakkab, sest erinevad kasutajad ei tohiks kasutada sama suitsulõõri, milline

olukord ei ole kontrollitav ja millega võib kaasneda vingu oht, samas võib üks kasutaja ühendada

samasse lõõri mitu ühe kütteliigiga küttekollet.

Kohtule

esitatud

kirjalik

tõend,

Põhja-Eesti

Päästekeskusele

06.11.2007.a

hageja

menetlusosalisena antud seletus, milles hageja nimetab suitsulõõride kasutama asumist

„hõivamiseks" on kooskõlas hagiavalduse asjaoludega ja tunnistaja AR kohtus antud ütlustega,

kuna ka seletuses on hageja märkinud, et suitsulõõride kasutuskord põhines suulisel kokkuleppel,

mille juures viibis AR. AR09.11.2007 Põhja-Eesti Päästekeskusele antud kirjalikud ütlused on

samuti kooskõlas tema kohtus suuliselt antud ütlustega. Kostja arvamus, et hageja kasutatud

väljendusviis „suitsulõõride hõivamine“ viitab suitsulõõri omavolilisele kasutama asumisele, ei

ole kooskõlas uuritud tõenditega.

Kuna pooled pärast suitsulõõride kasutuselevõtmist lõõride kasutamise kokkulepet ei muutnud,

siis järelikult rikkus kostja hageja kasutuses oleva suitsulõõri sulgemisega 2007. aasta

oktoobrikuus pooltevahelist suitsulõõride kasutamise kokkulepet.

AÕS § 151 lõikest 2 tuleneb, et naabrite ühiskasutuses oleva asja kasutamine ei tohi olla

vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

Kostja väitel kasutab hageja suitsulõõri vastuolus ridaelamu bokside planeeringuga ja suur

küttekoormus kahjustab korstnat. Elektriosa seletuskirjast Harju maakonnas XXX alevikus XXX

tänaval asuva ridaelamu boksi sisemise elektrivarustuse kohta koos selle juurde kuuluvate hoone

korruste (sokli, I, II ja katusekorrus) elektrikütte plaanidega nähtub, et esialgse projekteerimisega

planeeritud ridaelamu hoonete (bokside) keskküte on lõpliku väljaehitamise käigus asendatud

elektriküttega. PPAOÜ selgitusest Harjumaal Harku vallas XXX alevikus XXX tn 16 paikneva

ridaelamu sektsiooni, boks nr. 7 arhitektuursele ja funktsionaalsele plaanilahendusele, nähtub, et

poolte omandis olevad ridaelamu boksid on omavahel liigendatult (so üksteise suhtes ca 2 m

nihutatult) ühendatud ühiseks terviklikuks ridaelamuks, omades ühist täisvaheseina ja katust,

kusjuures vaheseinas järjestikku paiknevatest lõõridest on neli idapoolsemat projekti järgi ette

nähtud XXX ridaelamu sektsiooni (boks nr. 7) teenindamiseks ja kuuluvad ehitise olulise osana

selle juurde ning neli läänepoolsemat lõõri on ette nähtud XXX sektsiooni (boks nr. 6) juurde.

Kuigi arvamuses on väidetud, et XXX ridaelamuboksi omanik kasutab boksile ettenähtud

suitsulõõri valesti st. kasutamine ei vasta projektis ettenähtud olukorrale, siis ei ole esile toodud

ehituslikke, tuleohutusalaseid või muid põhjusi, miks ei võiks ridaelamu bokside omanikud lõõre

kasutada teisiti kui projekt ette nägi.

Ridaelamu projekti autori, arhitekt Tõnu Kulli, vastusega hageja päringule on tõendatud, et ta ei

näe ehituslikke, tuleohutusalaseid, või ehitust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid põhjusi,

miks ei võiks lõõride projektikohast kasutamist boksiomanike vahel kokkuleppeliselt ümber

jaotada võrdsuse printsiibil või miks peaks lõõride senist kasutuskorda muutma. Selliseid põhjusi

bokside tehnovõrkude paigutused arhitekti arvates kaasa ei too. Arhitekt on antud vastuses

seisukohal, et elukorralduslikud lahendused (sh. ehituslikud) saab luua vastavalt boksiomanike

kokkuleppele lõõride kasutuskorra kohta, mitte lõõride ettemääratud kasutuskord ei dikteeri

ainuvõimalikke ehituslikke ja muid elukorralduslikke lahendusi (näit. küttekollete ja mööbli

paigutust).

Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 18.03.2008 nr. 7.3-5/75/147-21/08 otsusega ja

01.02.2008 teatega on tõendatud, et haldusmenetluse käigus tegi päästekeskus kindlaks, et XXX

alevikus XXX ja XXX kütteseadmed ei kujuta endast tuleohtu ning päästekeskus lõpetas

alustatud haldusmenetluse haldusakti andmata jätmisega.

Seega ei välista asjaolu, et ridaelamu kütmiseks oli projektis ettenähtud elektriküte teiste

küttekehade kasutamist, kuivõrd keskkütteks ettenähtud telliskivist suitsulõõrid on ehitises

olemas ning omanike teostatud ühendused vastavad tuleohutusnõuetele.

Tunnistajate AJ ja korstnapühkija TV kirjadega ja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et XXX

ja XXX vahel kehtinud suitsulõõride kasutuskord on tehniliselt soovitav ning korstna ja lõõride

ekspluatatsiooni seisukohast parim lahendus, kuna kostja õhk-kütte kaminahi toob kaasa

kivikorstna pigitumise, seevastu hageja tulikivi ahi on kõige optimaalsem ning korstnasse tahma

praktiliselt ei teki. Seega kaminahjuga kõrvuti lõõrides olev tulikivi ahi toimib lõõri parandajana,

kuna hoiab lõõri soojana ja tekib vähem tuleohtlikku pigi. Tunnistaja AJ ütluste kohaselt ei

koorma hageja tulikivi ahju kasutamisega korstna lõõrivõimsust üle, seevastu ahju teise lõõri

paigaldamiseks tuleb ahi demonteerida ja uuesti üles laduda, kuna lõõri ja ahju ühenduskoht on

ahju tagaseina allosas ja ahi paikneb vahetult seina läheduses. Lõõr, kuhu hageja teoreetiliselt

saaks küttekolde ühendada, nõuab horisontaalse suitsulõõri ehitamist, mis võib tekitada aga

korstna lagunemist. Hinnanguline maksumus on 20 000 krooni.

Kostja on küll väitnud vajadust kasutada hageja kasutuses olevat suitsulõõri oma saunaahju

ühendamiseks, kuid ta ei ole seda vajadust tõendanud. Ka ei ole kostja tõendanud väidet, et

sauna ahju ei saa ühendada lõõridega, mis on käesoleval ajal kasutusse võtmata ega väidet, et

saunaahju oleks võimalik ühendada hageja kasutuses oleva suitsulõõriga.

Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et asja - suitsulõõri - kasutamine ei ole vastuolus selle

otstarbega ega tekita kostjale kahju.

Kütteseadmete puhastamise aktide ja korstnapühkija TV ütlustega on tõendatud, et hageja on

tellinud igal aastal korstna, suitsu- ja ventilatsioonilõõride puhastamise alates 2001 kuni 2007.

Järelikult on hageja kandnud tema kasutuses oleva korstna puhastamisega seotud kulusid.

Tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et 2002. aastal nende boksi sauna ahju ehitamise käigus

selgus,

et

kostja

kasutab

juba

tänavapoolset

keldrisse

viivat

suitsulõõri

garaaži

ventilatsioonilõõrina, mistõttu hageja asendas puuküttega ahju elektriküttega ahjuga. Eeltoodust

saab kohus järeldada, et kostja kasutab tegelikult ka ise ühte lõõri teisiti kui oli ridaelamu

bokside projekti plaanilahenduses ette nähtud.

Kohus jätab arvesse võtmata hageja e-kirjavahetuse TR, kuna kiri on allkirjastamata.

Eeltoodud tõenditest kogumis, saab kohus järeldada, et kuigi pooled ei kasuta suitsulõõre täpses

vastavuses ridaelamu projektis boksidele ettenähtud plaanilahendusega, ei ole lõõride teisiti

kasutamine vastuolus suitsulõõride otstarbega ega kahjusta mingil viisil ehitist ega selle

naabritest omanikke. Vastupidi, pooltevahelise kokkuleppelise lõõride kasutuskorra muutmine

toob hagejale kaasa märkimisväärse materiaalse kahju. Kuna senine kasutuskord toimis tõrgeteta

seitsme aasta vältel, siis ei ole otstarbekas, põhjendatud ega mõistlik poolte kokkuleppele

rajaneva suitsulõõride kasutuskorra muutmine ning hagejal lõõri kasutamise takistamine,

mistõttu kuuluvad hageja nõuded korstnalõõridele kasutuskorra määramiseks ja tema kasutuses

oleva lõõri kasutamisele tehtavate takistuste kõrvaldamiseks rahuldamisele.

Seoses põhihagis hageja esimese ja teise nõude rahuldamisega tuleb jätta rahuldamata kostja

vastuhagis esitatud nõue kostja kohustamiseks XXX asuvas hoones oleva kütteseadme (ahju)

suitsutoru koheseks lahtiühendamiseks XXX hoone korstnast ja suitsulõõrist (XXX tänava suunas

loendades teine lõõr) ja lõõrist lahtiühendamisel enne ühendamist olnud olukorrale võimalikult

lähedase olukorra taastamiseks ja peale ahju suitsutoru lahtiühendamist korstnasse tekkiva ava

kinnimüürimiseks.

Hageja leiab, et kostja põhjustas talle 2007. aasta oktoobrikuus korstnalõõride sulgemisega

varalise kahju, kuna hageja oli sunnitud soetama alternatiivküttekeha – õhusoojuspumba, mida

ahju kasutamise võimalusel vaja enam ei lähe ning mille on hageja sunnitud kui kasutu

realiseerima nn. järelturul. Kahju seisneb soetatud õhusoojuspumba soetamismaksumuse ja

demonteerimismaksumuse ning kasutatud kujul järelturu maksumuse vahes. Hageja on esitanud

arvutused elektrikütte ning õhusoojuspumba ostu ja küttekulude vahe kohta.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et õhusoojuspumbaga seonduvad kulutused on

tekitanud talle kahju, kuna ta ei ole esile toonud asjaolu, et õhusoojuspumba soetamise,

demonteerimise ja sellega kütmise kulud on osutunud suuremaks tulikivi ahju kütmiseks

vajamineva kütte (puud, brikett vms.) kulust. Esile toodud võrdluses on hageja võrrelnud

omavahel elektri- ja õhusoojuspumba küttekulusid, kuid see omab tähendust üksnes tekkinud

kahju vähendamise seisukohalt.

Kostja esitatud ajaleheartiklist, milles OÜ B juhatuse liige IK tutvustab soojuspumpasid nähtub,

et soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks keskkonda salvestunud

soojusenergiat ning millega vähendatakse miinimumini küttekulusid korterites või majades, kus

on elekter-, õli-, gaas- või ahiküte. Soojuspumbad sobivad nii põhiküttesüsteemiks kui ka teistele

kütteliikidele alternatiivseks küttesüsteemiks ning lisaks kütmisele jahutavad ruume ja

parandavad toaõhu kvaliteeti. Eelnevast järeldub, et hageja ei pea soetatud õhusoojuspumpa kui

kasutut pärast ahikütte taastamist realiseerima või ära viskama, vaid saab jätkata seadme

kasutamist alternatiivkütte seadmena või toaõhu jahutajana või õhu kvaliteedi parandajana.

Eelnevast on võimalik järeldada aga ka seda, et hageja küttekulud võisid pärast õhusoojuspumba

soetamist võrreldes ahikütte kuludega hoopis väheneda, st. et hageja võis küttekulusid säästa

hoolimata soojuspumba soetamiseks tehtud kulutustest.

Järelikult tuleb hageja nõue varalise kahju 31 965,00 krooni hüvitamiseks jätta täies ulatuses

rahuldamata.

AÕS § 151 lõikest 3 tuleneb, et kui piirirajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad asja

korrashoiukulud võrdselt. Kohus on arvamusel, et asja korrashoiule tehtud kulutuste hüvitamist

saab asja kaaskasutajalt nõuda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

Kostja palus vastuhagis lisaks kohustusnõudele välja mõista hagejalt XXX asuva hoone

suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks 2004. aastal tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks

3900 krooni ning vajaminevate ehk tulevaste kulutuste osaliseks hüvitamiseks 7 779,50 krooni.

VÕS § 1026 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse §-des 1018 – 1024 sätestatut ei kohaldata, kui

keegi ajab võõraid asju arvates, et tegemist on tema oma asjadega.

Vastuväidete ja vastuhagi asjaoludest nähtuvalt on kostja seisukohal, et vaidlusaluse korstna

puhul on tegemist tema omandiga, järelikult on ta enda arvates remontinud oma asja. Ka kulude

nõude esitamist põhjendab kostja väitega, et hagejal tuleb kanda pool korstnapitsi

remondikuludest, kuna ta on kasutanud kostja kinnisasja osaks oleva hoone ühte suitsulõõri.

Asjaolu, et kostja ei ole hagejale esitanud kulutuste hüvitamise nõuet enne kui vastuhagis,

tõendab samuti, et ta pidas kulutusi tehtuks oma asjale. Järelikult käsundita asjaajamise sätted

kohaldamisele ei kuulu.

VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda

teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi

rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning

millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel

võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul

viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.

Hageja palus korstna pitsi osa remondiks 2004.a. tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks 3900

krooni nõudele kohaldada aegumist.

TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev

nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu

rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust

teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtule esitatud arve-saatelehega nr. 22 31.05.2004 on tõendatud, et töövõtja esitas kostjale

korstnapitsi renoveerimise eest arve sularahas tasumiseks 31.mail 2004. Järelikult pidi kostja

saama teada, et tal on hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue 31.mail 2004. Kostja

esitas vastuhagi kohtule 30.10.2008, seega pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hagi XXX asuva hoone suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks

vajaminevate kulutuste osaliseks väljamõistmiseks summas 7 779 krooni ja 50 senti tuleb jätta

rahuldamata, kuna alusetu rikastumise nõude rahuldamise eelduseks on kulude reaalne

kandmine. Vastuhagist ja äriühingu T OÜ 30.01.2008 hinnapakkumisest XXX hoone korstna

pitsi renoveerimiseks, nähtuvalt kulusid veel kantud ei ole ning kohtult taotletakse tulevikus vaja

minevate kulutuste hüvitamist.

Eelnevast tulenevalt jääb kostja vastuhagi rahuldamata täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldas põhihagi osaliselt, siis on otstarbekas jätta põhihagi menetluskulud täies

ulatuses poolte endi kanda. Vastuhagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastuhagi

menetluskulud jätta täies ulatuses kostja HJ kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

Kohtunik: