2-09-12198/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-09-12198

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-12198 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Lxxxxx Txxx vastu 21 429,03 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ (asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost: anne.klaamas@julianus.ee); Kostja: Lxxxxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS Krediidikassa ja Lxxxxx Txxx vahel 02.06.2009.a. sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas:

1.1. Lxxxxx Txxx tunnistab AS Krediidikassa ees võlgnevust 21 429.03 krooni ning kohtukulusid summas 6500 krooni (1/2 riigilõivu summas 1500 krooni ja esindustasu 5000 krooni) ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel.

1.2. Lxxxxx Txxx kohustub tasuma AS-ile Krediidikassa hagi aluseks oleva võlgnevuse ning kohtukulude katteks kokku 27 929.03 krooni alljärgneva maksegraafiku alusel:

1.2.1. hiljemalt 15.07.2009. a – 1500 krooni;

1.2.2. hiljemalt 15.08.2009. a – 1500 krooni;

1.2.3. hiljemalt 15.09.2009. a – 1500 krooni;

1.2.4. hiljemalt 15.10.2009. a – 1500 krooni;

1.2.5. hiljemalt 15.11.2009. a – 1500 krooni;

1.2.6. hiljemalt 15.12.2009. a – 1500 krooni;

1.2.7. hiljemalt 15.01.2010. a – 1500 krooni;

1.2.8. hiljemalt 15.02.2010. a – 1500 krooni;

2 (3)

1.2.9. hiljemalt 15.03.2010. a – 1500 krooni;

1.2.10. hiljemalt 15.02.2010. a – 1500 krooni;

1.2.11. hiljemalt 15.05.2010. a – 1500 krooni;

1.2.12. hiljemalt 15.06.2010. a – 1500 krooni;

1.2.13. hiljemalt 15.07.2010. a – 1500 krooni;

1.2.14. hiljemalt 15.08.2010. a – 1500 krooni;

1.2.15. hiljemalt 15.09.2010. a – 1500 krooni;

1.2.16. hiljemalt 15.10.2010. a – 1500 krooni;

1.2.17. hiljemalt 15.11.2010. a – 1500 krooni;

1.2.18. hiljemalt 15.12.2010. a – 1500 krooni;

1.2.19. hiljemalt 15.01.2011. a – 929.03 krooni.

1.3. Lxxxxx Txxx kohustub punktis 1.2. nimetatud maksed tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783 Swedbank, viitenumbriga 703253992.

1.4. LxxxxxxTxxxxxpoolt kompromissilepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel on AS-il Krediidikassa õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Lõpetada menetlus AS Krediidikassa hagis Lxxxxx Txxx vastu 21 429,03 krooni nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783 Swedbank pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-09-12198, riigilõivu osaline tagastamine“.

3. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluse käik AS Krediidikassa esitas 23.03.2009. a kohtule hagiavalduse Lxxxxx Txxx vastu 21 429,03 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama, määrates selleks tähtaja. Kostja kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohus tegi 02.06.2009. a asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis Lxxxxx Txxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks välja 21 429,03 krooni.

09.06.2009. a saabus kohtule poolte vahel 02.06.2009. a sõlmitud kompromissileping, milles pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

3 (3) millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja esindustasu. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja esindaja 03.03.2009. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 3000 krooni (tl.18). Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 1500 krooni Julianus Inkasso OÜ pangaarvele nr 221015269783.

Maimu Laumets Kohtunik