2-09-20778/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-20778

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20778 Tsiviilasi Ixx Txxxxx ja Jõgeva Vallavalitsuse avaldus vanema õiguste äravõtmiseks Axxx Rxxxxxxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad: Ixx Txxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva Vallavalitsus asukoht Piiri 4 Jõgeva linn Esindajad sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste ja lastekaitse vanemspetsialist Kadi Kukk

Puudutatud isikud: Axxx Rxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ixxx Txxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mxxxxx Nxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 18.05., 27.05. ja 10.06.2009.a RESOLUTSIOON Võtta ära vanema õigused Axxx Rxxxxxxxxx lapse Ixxx Txxxx suhtes.

Välja mõista Axxx Rxxxxxxxxx riigituludesse riigilõiv 200 krooni. Riigituludesse väljamõistetud kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 viitenr 2800049874 SEB Pangas või 221023778606 Swedpangas, selgituseks märkida tsiviilasja number. Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusosalise taotlusel võib kohus määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks.

Kohus tuvastas: Ixx Txxxx ja Jõgeva Vallavalitsus esitasid kohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks Axxx Rxxxxxxxt, kuna Axxx Rxxxxx ei ole lapse kasvatamises osalenud alates 2000.aastast.

Ixxx Txxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a, tema vanemad on Ixx Txxxx ja Axxx Rxxxxx (lapse sünni ajal perekonnanimega Kxxxx). Ixxx Txxxx elab koos oma isa Ixx Txxxxx ja isa elukaaslase Mxxxxx Nxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552’ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Kohtunik rääkis 10-aastase Ixxx Txxxxxxx tema kodus. TsMS § 552’ lg 2 kohaselt lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele; lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohtunik ei selgitanud Ixxx Txxxxxxx menetluse eset ning ei küsinud tema seisukohta vanema õiguste äravõtmise küsimuses, kuna eelnevalt oli teada, et selline selgitamine ning seisukoha küsimine võib Ixxx Txxxxxxx halvasti mõjuda. Kohtunik rääkis Ixxx Txxxxxxx tema igapäevaelust. Ixxx Txxxx vestlusel mõistis kõigi küsimuste sisu, vastas kõigile küsimustele adekvaatselt, oli rõõmsameelne ja avatud.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära; vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Ixx Txxxx seletas kohtus, et on lapse eest ilma emata hoolitsenud alates lapse poolteiseaastaseks saamisest, kui ema lahkus kodust. Axxx Rxxxxx oli nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega. Axxx Rxxxxx teatas kohtule kirjalikult, et lahkus pere juurest ajal, kui laps oli 1,5-aastane. Lahkumise põhjuseks oli enda mittetäisväärtuslikuna ja kõrvalejäetuna tundmine. Ixxx on hüperaktiivne ja vajab stabiilset keskkonda. Kuna Axxx Rxxxxxx kohtumised Ixxxxxx kujuneksid väga harvadeks ja ei mõjuks Ixxxxxx rahustavalt, vaid pigem ärritavalt, siis on Axxx Rxxxxx nõus loobuma vanemlikest õigustest ja lubab, et ei otsi edaspidi mingisugust kontakti Ixxx Txxxxxxx.

TsMS § 560 kohaselt kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud. Ixx Txxxxx elukaaslane Mxxxxx Nxxxxx andis kohtus ütlusi selles, et on Ixxxx eest hoolitsenud viimase kuue aasta jooksul ning teeb seda ka edaspidi.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Axxx Rxxxxxxxx tuleb ära võtta vanema õigused tema lapse Ixxx Txxxxx suhtes.

Perekonnaseaduse § 50 lg 1 ja 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, vanem peab kaitsma oma lapse õigusi ja huve. Nimetatud kohustus laieneb ka lapsevanemale Axxx Rxxxxxxxx.

Axxx xxxxxx ei ole alates IxxxTxxxxx pooleteiseaastaseks saamisest Ixxx Txxxxx eest hoolitsenud. Axxx Rxxxxx teatas kohtule, et on nõus loobuma vanema õigustest. Axxx xxxxxxxxavaldusel selles, et ta on nõus vanema õigustest loobuma, ei ole mingit õiguslikku tähendust. Vanema õigustest loobuda ei ole võimalik. Vanemalt võetakse vanema õigused ära juhul, kui vanem ei täida oma kohustusi vanemana või ei käitu lapsega vanemlikult.

Lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Käesoleval juhul ei ole lapse Ixxxx esmased hüved tema ema juures tagatud. Ema ei ole lapse kasvatamiseks ega tema hooldamiseks mitte midagi panustanud ligi

9 aasta jooksul.

Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks AxxxxRxxxxxxei ole lapse eest hoolitsenud. Axxx Rxxxxxxxx tuleb ära võtta vanema õigused lapse Ixxxi suhtes.

Riigilõiv 200 krooni tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt välja mõista Axxx Rxxxxxxxx, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane.

Tsiviilasja lahendamisel juhindub kohus TsMS §-dest 477 lg 1, 3 ja 7, 478 lg 1, 3, 4 ja 5, 479,

550 lg 1 p 2, 552, 552’ lg 1 ja 2, 558 lg 1 ja 560.

Haide Rimmel kohtunik