Legislator Case Law & Legislation
2-09-9883/7 AI generated

2-09-9883/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-09-9883/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjatele isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud esitatud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad hagile määratud tähtajaks ei vasta.

Legislator headnote

AI generated

2-09-9883/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2(3) vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Keywords

AI generated
untimely request for extension late objection to debt enforcement untimely notification of defects insufficiently substantiated grievance hardship exception performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-9883

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-9883 Tsiviilasi, hageja nõue BIGBANK AS-i hagi I V ja S P vastu 19 773,60 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes Tsiviilasja hind

12 907,04 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (registrikood: 10183757, asukoht: Rüütli 23, Tartu 51006; lepinguline esindaja: Anastassia Rjabova; tel. 735 0941, e-post: menetlused@bigbank.ee) Kostja: I V (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: S P (isikukood: xxx; viibib xxx, aadress: xxx) Resolutsioon

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjatelt I V`lt ja S P`ilt solidaarselt hageja BIGBANK AS-i kasuks kokku 19 773,60 (üheksateist tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 60 senti) krooni, millest 6 866,56 krooni moodustab tagastamata krediidisumma,

2 040,48 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 000 krooni sissenõudmisega seotud kulud ja 6 866,56 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista kostjatelt I V`lt ja S P`ilt solidaarselt hageja BIGBANK AS-i kasuks alates 06.03.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,56% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-9883 kannavad kostjad I V ja S P solidaarselt.

5. Välja mõista kostjatelt I V`lt ja S P`ilt solidaarselt hageja BIGBANK AS-i kasuks menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3 000 (kolm tuhat) krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest summas 290 (kakssada üheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja

2-09-9883

2(3) vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Kohus kohustas kostjaid kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjatele isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud esitatud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad hagile määratud tähtajaks ei vasta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses ja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

2-09-9883

3(3) lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjatelt menetluskuludena kokku 1 690 krooni, millest 290 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 1 400 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Seoses hagi käiguta jätmisega on hageja tasunud 26.03.2009.a täiendav riigilõiv summas 1 600 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv kokku summas 3 000 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest summas 290 krooni.

Kohus selgitab, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov