Legislator Case Law & Legislation
2-08-85931/21 AI generated

2-08-85931/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-08-85931/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-08-85931 1 (4)

Legislator headnote

AI generated

2-08-85931/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 2-08-85931 1 (4)

Keywords

AI generated
asylum application of Somali national asylum seeker from Ethiopia removal of asylum seeker Sri Lankan asylum seeker late asylum application asylum request of minor
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-85931 1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-85931

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 25. juuni 2009.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi J.V. hagi V.V.`i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev 16. juuni 2009.a

Istungil osalenud isikud Hageja J.V.; Kostja V.V..

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada V.V.`i (isikukood xxx) ja J.V. (isikukood xxx) vahel 15. detsembril 2007. aastal Ida-Viru Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. xxx).

3. Välja mõista V.V.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) J.V. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis poja D.V.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 15.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Jätta kummagi poolte menetluskulud tema enda kanda.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Saata kohtuotsus pooltele ja pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord

2-08-85931 2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 15. detsembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 15.12.2007.a Ida-Viru Perekonnaseisuametis. Abielust on 11.07.2008.a sündinud poeg D.V.. Alates 2008.a juulikuust poolte faktilised abielusuhted on lõppenud. Poeg elab hageja juures ja on hageja täielikul ülalpidamisel.

2. Hageja palus vastavalt PkS §29, §60 lg1-lg4 lahutada poolte vahel sõlmitud abielu ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS HAGILE 3. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kirjalikku vastust hagile kostja esitanud ei ole.

MENETLUSE KÄIK 4. Kostja 09.04.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi istungi ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega sundtoomise hoiatusel.

5. Viru Maakohtu 14.04.2009.a kohtumäärusega kohaldati kostja suhtes sundtoomist 19.05.2009.a toimuvale kohtuistungile. 19.05.2009.a teatas Ida Politseiprefektuur, et kohtumäärust ei ole võimalik täita, sest kostja viibib Venemaal.

KOHTUISTUNG 6. 16. juuni 2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõuete juurde. Hageja palus lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt elatis summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest.

7. Kostja nõustus abielu lahutamisega ning hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast alates elatise maksmisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielu lahutamise nõue 9. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti 15. detsembril 2007.a (t.lk. 15). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest väidab, et tegelikult abielusuhted on alates 2008.a juulikuust on lõppenud.

10. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis 5. PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

2-08-85931 3 (4) 11. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate (PkS §2 lg1) või abiellunud abikaasade tahteavaldustest. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt tegelikult nende vahelised suhted on lõppenud. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt kostja kuritarvitab alkoholi, tülitseb ja skandaalitseb, mistõttu soovib hageja abielu lahutada. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja vaidles alkoholi kuritarvitamise väidele vastu küll, kuid ülejäänuga kostja nõustus.

12. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohtuistungil ei soovinud pooled menetluse peatamist, nad ei soovi enam abielu säilitada. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, kohtuistungil ta on võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada.

Elatise väljamõistmise nõue 13. Sünnitunnistuse järgi lapse D.V.’i vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 4). Hagiavalduse kohaselt laps on hageja ülalpidamisel ja kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. 14. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud PkS peatükis 8. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS §60 lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kuna kostja üldse pole seda kohustust täitnud, siis tuleb hagi rahuldada. 15. PkS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada. Kostja on võtnud hagi õigeks hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast alates. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut ka poolte varalistele seisunditele. 16. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PkS §61 lg4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, pole tuvastatud. Sellepärast PkS §70 lg1 ja TsMS §440 lg1 alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, alates 15.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud 17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni riigilõivu. Teisi menetluskulusid pooltel ei ole. TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

2-08-85931 4 (4) 18. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, lg3, §630 lg2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik