2-09-16674/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-09-16674

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2009. a Pärnu Tsiviilasja number 2-09-16674 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi G.L vastu laenuvõla, intressi ja viivise summas 181 450.06 krooni nõudes. Tsiviilasja hind

169 263.28 krooni Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010, Viljandi kontori asukoht vaksali 2, Viljandi 71020, esindaja volikirja alusel Leo Üle; Kostja: G.L RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, TsMS § 162, § 173, § 1741, § 434-436, § 438, § 440 lg 1, 3, § 442, § 468 lg 1 p 1, § 630-633

1. Rahuldada AS SEB Pank hagi G.L vastu;

2. Välja mõista G.L’ilt AS SEB Pank kasuks põhivõlg, tasumata intress ja viivis summas (181 450.06) ükssada kaheksakümmend üks tuhat nelisada viiskümmend krooni ja 06 senti;

3. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses G.L’i kanda. Välja mõista G.L’ilt AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas (17 500.00) seitseteist tuhat viissada krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-09-16674

2 (3) kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist – TsMS § 187 lg 6.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS SEB Pank ja kostja G.L 28.04.2008.a. laenulepingu nr L080015742 laenutähtpäevaga 25.04.2012.a., millega hageja andis kostjale laenu 70 000.- krooni. Laenulepingu punkt 5 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 25. kuupäeval. Intress ja tagasimaksed on tasumata novembrist 2008.a. Laenulepingu ütles hageja erakorraliselt üles 23.03.2009.a. Tasumata laenu põhiosa on 63 688.61 krooni, tasumata intress 4 811.21 krooni ning viivis põhiosalt 156.10 krooni.

Interneti vahendusel sõlmiti 18.08.2006.a. arvelduslaenuleping nr A060025590 laenutähtpäevaga 18.08.2009.a. Laekumised kontole lakkasid detsembris 2008.a. Tasumata põhiosa on 30 000.- krooni ning tasumata intress 2 083.70 krooni.

Samuti sõlmiti rahvusvahelise krediitkaardi leping nr 2006012820, millega seoti kostja arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx ning hageja debiteeris iga kuu 20.kuupäeval kaardiga tehtud toimingute summad arvelduskontolt. Raha laekumine kontole lakkas novembris 2008.a. Põhivõlg rahvusvahelise krediitkaardi lepingult seisuga on 75 574.67 krooni, tasumata intress 2 524.09 krooni ning viivis põhiosalt 2 611.68 krooni. Hageja nõue kokku on 181 450.06 krooni.

Menetluse käik Kostja oma kirjalikus vastuses 12.05.2009.a. hagile vastuväiteid ei esitanud ning võttis hagi õigeks. Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Hageja on esitanud 15.05.2009.a kirjaliku seisukoha, et vältimatu menetluskuluna tasutud riigilõiv 17 500.- krooni tuleb välja mõista kostjalt TsMS § 162 lg 1 alusel ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg 1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses 12.05.2009.a hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga.

VÕS § 396 lg 1 järgi on laenulepingu puhul kostja kohustuseks tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja tegevus on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 94 lg.1 alusel intressi laenu kasutamise eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib hageja nõuda ka viivist, mis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 ja laenulepingute alusel.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 alusel, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja eiranud hageja korduvaid teateid ning ei ole tasunud võlga. Hageja on kohtuväliselt esitanud

2-09-16674

3 (3) nõudeid tähtkirjadega kolmel korral - 03.02.2009.a, 03.03.2009.a ja 25.03.2009.a. Seega on kostja andnud põhjust hagi esitamiseks ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174.1 lg.1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 17 500.- on vältimatu menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse.

Ivika Sillaots Kohtunik