2-08-90434/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-90434

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

18. juuni 2008.a. Tsiviilasja number 2-08-90434 Tsiviilasi V L hagi R S vastu alaealise lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V L (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist Mare Sepp (Vana-Lõuna 6, Tallinn, abheek@starline.ee); Kostja R S (isikukood xxx; elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

18. juuni 2009. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuistungil osalesid Hageja ja kostja. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista R S elatis 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni igakuiselt poja SM - sündinud xxx.a. ülalpidamiseks alates 29.12.2008. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxa. V L kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Kohtukulude jaotus

Jätta menetluskulud R S kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Hageja nõue ja põhjendused

Pooltel on ühine poeg SM S, kes sündis xxx.a.. Lapse vanemad elavad eraldi ja poeg elab koos emaga. Kostja on poja ülalpidamist toetanud juhuslike rahasummadega, mis on ebapiisav. Hageja väidab, et kulutab lapse ülalpidamisele kuus 6425 krooni, millest söögile 2000, riietele 800, kommunaalkuludele 1000, mähkmetele 1040, ravimitele ja hügieenitarvetele 550 krooni. Hageja ei tööta, tema sissetulekuks on 600 krooni lapsehooldustoetust ja 300 krooni lapsetoetust kuus. Palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 3200 krooni alates hagi esitamisest.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 2175 krooni kuus. Väidab, et suurema summaga poja ülalpidamist ei ole võimeline toetama, kuna on võtnud erinevaid laene, mille tagasimaksmiseks kulub enamus igakuisest töötasust. Kostja hinnangul on hageja poolt ülepaisutatud lapse kulutused toidule, riietele, hügieenitarvetele, pesuvahenditele, mähkmetele ja kommunaalkulud. Põhjendatuks ei pea kulutusi teatrile ja laste sünnipäevadele. Kostja viitab ka elukaaslase rasedusele ja tulevikus kulutustele teisele lapsele.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja väidab, et lapse kulutused kuus on keskmiselt 6425 krooni. On kulutusi põhjendanud, kuid tõendanud ei ole. Kohus leiab, et alla 2-aastase lapse puhul peaks toime tulema ka väiksemate kulutustega. Samas on kostja aktseptnud lapse kulutusi söögile, riietele, hügieenitarvetele, ravimitele, mähkmetele ja eluasemekulusid kokku 3400 krooni ulatuses. Seega ületavad kostja poolt aktsepttavad kulutused hageja poolt elatisena nõutava summa. Vanemate varalise seisundi hindamisel arvestab kohus, et hageja on väikese lapsega kodune ja tema sissetuleku moodustavad vaid sotsiaaltoetused. Kostja töötab ja tema brutotöötasu AS T palgatõendi kohaselt on keskmiselt

27 000 kuus. Hageja poolt elatisena nõutav summa moodustab kostja kuupalgast ca 12 % ega saa seetõttu kostjale olla koormav. Seega on kostja varaline seisund tunduvalt parem kui hagejal. Seetõttu tuleb ka lapse isal kanda suurem osa lapse ülalpidamiskuludest.

Kostja esitatud väiteid ja tõendeid väidetavate laenude (s.h. oma vanematele ja elukaaslasele) olemasolu kohta kohus ei arvesta, kuna laenude võtmine ei saa vabastada vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Pealegi on enamus laene kostja poolt võetud lapse sünni järgselt, kui kostja pidi endale reaalselt aru andma ülalpidamiskohustuse olemasolust ja selle täitmisest. Kostja väited peatsest teise lapse sündimisest on paljasõnalised ja tõendamata, sest tõend K K raseduse kohta, ei tõenda kostjal teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu.

Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista hageja poolt taotletud suuruses ja alates kohtusse avalduse esitamisest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kogu väljamõistetud elatise osas.

Kohtunik