3-08-2343/64 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-08-2343

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-08-2343 Haldusasi OÜ Altoona kaebused Paldiski Linnavalitsuse 17.09.2008 ettekirjutuse nr 1243 ja 12.11.2008 ettekirjutuse nr 1274 tühistamise nõudes (Majaka tn 2b) ning Paldiski Linnavalitsuse 17.09.2008 ettekirjutuse nr 1243 ja 12.11.2008 ettekirjutuse nr 1274 alusel koostatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Asja läbivaatamise kuupäev 08.06.2009. Menetlusosalised Andres Aavik – kaebuse esitaja OÜ Altoona volitatud esindaja; Kersti Kägi – kaebuse esitaja OÜ Altoona volitatud esindaja; Yulia Klyukach – kaebuse esitaja OÜ Altoona volitatud esindaja; Martina Proosa – vastustaja Paldiski Linnavalitsuse volitatud esindaja. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada täitekorraldused 02.12.2008 nr 9-12/1344-4, 04.12.2008 nr 9-12/1344-6, 08.12.2008 nr 9- 12/1344-8, 08.12.2008 nr 9-12/1344-10, 09.12.2008 nr 9-12/1344-12, 10.12.2008 nr 9-12/1344-14, 11.12.2008 nr 9-12/1344-16, 12.12.2008 nr 9-12/1344-18, 14.12.2008 nr 9-12/1344-23, 15.12.2008 nr 9-12/1344-21, 15.12.2008 nr 9-12/1344-25 õigusvastasteks.

2. Jätta kaebus Paldiski Linnavalitsuse 17.09.2008 ettekirjutuse nr 1243 ja 12.11.2008 ettekirjutuse nr 1274

tühistamise nõudes ja täitekorralduste 10.11.2008 nr 9-12/1119-3, 16.12.2008 nr 9- 12/1344-27, 17.12.2008 nr 9-12/1344-29, 18.12.2008 nr 9-12/1344-31, 19.12.2008 nr 9-12/1344-33, 20.12.2008 nr 9-12/1344-35, 21.12.2008 nr 9-12/1344-37, 22.12.2008 nr 9-12/1344-39 õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 25.06.2009, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

Asjaolud Paldiski Linnavalitsus tegi OÜ-le Altoona 17.09.2008 ettekirjutuse nr 1243, milles märgiti, et 08.09.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena tuvastati, et Paldiski linnas Majaka tee 2b OÜ-le Altoona kuuluval kinnistul toimub ehitustegevus, kuigi selleks pole väljastatud ehitusluba. Ettekirjutus koostati lähtudes ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 4 p-dest 1 ja 2 ning §

29 lg 1 p-st 1 ning sellega kohustati OÜ-d Altoona koheselt ja täielikult peatama kinnistul igasugune ehitustegevus või sellele suunatud tegevus. Ettekirjutuse p-s 5 hoiatati OÜ-d Altoona, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Paldiski linn sunniraha vastavalt EhS § 61 lg-le 6 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras igakordselt summas 10 000 krooni. Paldiski Linnavalitsus tegi OÜ-le Altoona sama kinnistu osas 12.11.2008 ettekirjutuse nr 1274. Ettekirjutuse koosatmise aluseks oli 20.10.2008 toimunud paikvaatlus, mille hetkeks oli Majaka 2b kinnistu, pindalaga umbes 23 500 m2 täidetud täitematerjaliga, tasandatud ja kaetud asfaltkattega. Kinnistul oli omavoliliselt likvideeritud kasvanud metsaosa, ei järgitud keskkonnanõudeid. Kinnistut kasutati parklana, kus hoiustati sõiduautosid. Parkla näol oli tegemist transpordirajatisega, millel puudusid ehitusja kasutusload. Paldiski Linnavalitsuse12.11.2008 ettekirjutusega nr 1274 kohustati OÜ-d Altoona peatama kinnistu kasutamine laoplatsina, kuni kasutusloa saamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutuse p-s 5 hoiatati OÜ-d Altoona, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Paldiski linn sunniraha igakordselt summas 10 000 krooni.

Ettekirjutuse nr 1243 täitmiseks andis Paldiski Linnavalitsus 10.11.2008 täitekorralduse nr 9-12/1119-3 ning ettekirjutuse nr 1274 täitmiseks järgmised täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1344-4, 04.12.2008 nr 9-12/1344-6, 08.12.2008 nr 9-12/1344-8, 08.12.2008 nr 9- 12/1344-10, 09.12.2008 nr 9-12/1344-12, 10.12.2008 nr 9-12/1344-14, 11.12.2008 nr 9- 12/1344-16, 12.12.2008 nr 9-12/1344-18, 14.12.2008 nr 9-12/1344-23, 15.12.2008 nr 9-

12/1344-21, 15.12.2008 nr 9-12/1344-25, 16.12.2008 nr 9-12/1344-27, 17.12.2008 nr 9- 12/1344-29, 18.12.2008 nr 9-12/1344-31, 19.12.2008 nr 9-12/1344-33, 20.12.2008 nr 9- 12/1344-35, 21.12.2008 nr 9-12/1344-37, 22.12.2008 nr 9-12/1344-39.

OÜ Altoona esitas Tallinna Halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-08-2343, 3-08-2534, 3-09-7, 3-09-10, 3-9-11, 3-09-68, 3-09-162, 3-09-163, 3-09-165, 3-09-167, 3-09-175, 3-09- 186, 3-09-187, 3-09-189, 3-09-190, 3-09-191, 3-09-192, 3-09-193, 3-09-284, 3-09-285, 3- 09-286) ettekirjutuste nr 1243 ja 1274 tühistamiseks ning nimetatud ettekirjutuste alusel antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks.

07.04.2009 määrusega liitis kohus kaebused haldusasja nr 3-08-2343 juurde ning võttis kaebused menetlusse.

Kaebuste sisu Kaebaja leiab, et ettekirjutus nr 1243 on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjendustel. Majaka tee 2b kinnistul ei teostatud ettekirjutuse tegemise hetkel ehitustöid. Nimetatud kinnistutel toimus kinnistute ettevalmistamine lähitulevikus toimuvaks ehitustegevuseks. Ettekirjutuse tegemise ajal kinnistu pinnase tasandamine ja seal materjalide ning kinnistu omanikule vajalike muude esemete ladustamine ei ole EhS § 2 mõistes ehitamine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et pinnase tasandamine ei ole ehitustegevus, milleks peab ehitise omanikul olema ehitusluba. Samuti ei vaja kinnistu piiramine piirdeaiaga ehitusluba. EhS § 15 lg 1 p 1 järgi on väikeehitis kuni 60m² ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Piirdeaial puudub avalikkusele suunatud funktsioon. EhS § 16 lg 1 p

1 järgi on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60m². Olemasoleva piirdeaia ehitusalune pindala on väiksem kui 20m², seega puudub ka vajadus omavalitsuse kirjaliku nõusoleku järgi. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus nr 1274 on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjendustel. Ettekirjutuse autor on asunud seisukohale, et Majaka tee 2b kinnistule on rajatud transpordirajatis ehk parkla. Parkla mõiste sätestab teeseadus § 2 lg 2 p 1, mis sätestab, et parkla on tee osa ning avalikule kasutamisele suunatud liiklemiseks kasutatav rajatis. Kaebuse esitaja peab vajalikuks selgitada, et Majaka tee 2b kinnistu kasutamine ei ole avalik. Majaka tee 2b kinnistu ei ole ühegi tee osa või laiendus, kus asuksid teeseadusest tulenevad tee juurde kuuluvad rajatised. Selle väite sisuks on, et kinnistul ei asu teed ega teerajatisi, mis vajaksid ehitusluba. Eratee ning selle osade rajamiseks, mis ei ole avalikult kasutatavad, pole vaja kohalikult omavalitsuselt ehitusluba taotleda. Seega on Paldiski Linnavalitsus asunud ekslikult seisukohale, et Majaka tee 2b kinnistul OÜ Altoona poolt teostatud tööd vajavad EhS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud ehitusloa olemasolu. Kaebus esitaja leiab, et ettekirjutuses nr 1274 puudub haldusorgani otsus (ettekirjutuse p 6), mille täitmist haldusorgan kaebuse esitajalt soovib. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine kui sellest ei selgu õigused ja kohustused või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik täita. Paldiski Linnavalitsus on sama kinnistu osas teinud ettekirjutuse nr 1243, millise nõue erineb ettekirjutuse nr 1274 nõudest. Sellise erineva sisuga ettekirjutuste koostamine on loonud olukorra, kus ettekirjutuste adressaadile on ebaselge, millise käitumismudeli ta peaks valima.

Kaebaja hinnangul on ettekirjutuste täitmiseks antud täitekorraldused õigusvastased, kuna nende andmisel ei ole järgitud ATSS §-s 7 sätestatud sunnivahendi menetlemise korda. Viidatud sätte kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles tuleb ettekirjutuse adressaadile teatada kuupäev, milleni on aega ettekirjutust vabatahtlikult täita. Viidatud sätte sõnastusest tuleneb, et hoiatus ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks võib kaasneda ettekirjutuses või olla tehtud eraldi teatena, kusjuures ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil hoiatust täita. Ettekirjutuste p-s 5 on tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta EhS § 61 lg 1 alusel, kui ettekirjutusi ei täideta, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutustesse märgitud. Samuti ei nähtu ettekirjutustest, et kaebajale oleks antud uus tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks või tehtud hoiatust sunniraha rakendamise kohta. ATSS §-st 7 selline kohustus haldusorganile enne sunniraha määramist tuleneb. Seega on täitekorraldused õigusvastased, sest kaebuse esitajale ei ole tagatud nõuetekohane menetlus. Täitekorraldused on õigusvastased ka seetõttu, et nende andmisel ei ole järgitud ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud korda. Viidatud sätte kohaselt võib haldusorgan anda kirjaliku täitekorralduse seda vahetult rakendavale isikule alles peale seda, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Valdava osa täitekorraldustest on vastustaja andnud enne ettekirjutuste kaebetähtaja möödumist. ATSS kohaselt sätestatakse sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär seadusega. EhS §

61 lg 6 kohaselt on sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras, kusjuures sunniraha ülemmäär on

10 000 krooni. Kaebaja hinnangul tuleb seaduse sätet mõista selliselt, et juhul, kui sunniraha määratakse sunnivahendina korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 krooni. Antud juhul on Paldiski Linnavalitsus rakendanud EhS-ga määratud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, milline asjaolu on juba iseenesest vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. ATSS alusel on sunnivahendi rakendamise eesmärgiks isiku mõjutamine, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või mingi teo toimepanemisest hoiduma. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, st tema riiklik hukkamõist süülise väärkäitumise eest. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustusi (ATSS § 3 lg 2). Ettekirjutuste p-st 5 nähtub haldusorgani kavatsus rakendada sunnivahendit mitte mõjutusvahendina ettekirjutuse adressaadi sundimiseks teatud viisil käituma või mingist tegevusest hoiduma, vaid eesmärgiga teda karistada, teda ebaseaduslike nõuetega igapäevaselt koormata ja nõuda temalt ka iga päev välja 10 000 krooni. Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS § 48 p-le 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kaebuse esitajal ei ole võimalik saavutada ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist haldusorganilt, kui tal ei ole esitada TMS § 48 p-s 4 sätestatud kohtulahendit, millega on tuvastatud sunniraha sissenõudmise täitekorralduste õigusvastasus. Seega on kaebajal põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks.

Vastustaja Paldiski Linnavalitsuse vastulause ja taotlus Ettekirjutuste nr 1243 ja 1274 tühistamiseks esitatud kaebustest ei selgu, milliseid kaebuse esitaja õigusi need ettekirjutused rikuvad. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja õiguste rikkumine ei olegi käesoleval juhul võimalik, sest ettekirjutuse nr 1243 tegemise põhjustas kaebuse esitaja enda ebaseaduslik tegevus, kuna kaebuse esitajal puudus Majaka tee 2B kinnistul ehitamiseks ehitusluba. Ettekirjutus nr 1274 tehti kaebuse esitajale seetõttu, et kaebuse esitaja asus ebaseaduslikku ehitist kasutama.

EhS sätestab, et ehitise ehitamiseks peab olema ehitusluba (EhS § 12 lg 1) ja ehitise kasutamiseks peab ehitise omanik taotlema kasutusluba (EhS 29 lg 2 p 4). Kaebuse esitaja ei eita seda, et Majaka tee 2b kinnistu suhtes ei ole ehitusluba ega kasutusluba väljastatud. Asjaolu, et ettekirjutuse nr 1243 tegemise ajal toimusid Majaka tee 2b kinnistul pinnasetööd ja kinnistut piirav aed ei olnud veel valmis, on kaebuse esitaja kaebuses omaks võtnud. Seega on kaebuse esitaja omaks võtnud ebaseadusliku ehitustegevuse, sest kaebuse esitajale tehtud ettekirjutus nr 1243 kohustas kaebuse esitajat ehitustegevuse viivitamata peatama olukorras, kus ehitustegevus oli veel algstaadiumis.

Ettekirjutuse nr 1243 nõuetekohase täitmise korral ei oleks ehitis valminud. Kaebuse esitajal puudus õiguslik alus Majaka tee 2b kinnistule ehitiste püstitamiseks - detailplaneeringu kohustusega alal ehitamine ilma kehtiva detailplaneeringuta, kinnitatud ehitusprojektita ja ehitusloata on ebaseaduslik. Kaebuse esitaja väide, et Majaka tee 2b kinnistul puudus ettekirjutuse tegemise ajal ehitustegevus, mis vajaks ehitusluba, ei vasta tõele. Vastavalt EhS §-le 2 on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.

Ehitamiseks loetakse EhS § 2 lg 6 kohaselt ehitise püstitamist. 08.09.2008 paikvaatluse toimumise ajaks oli Majaka tee 2b kinnistul teostatud lageraie ning paikvaatluse ajal toimus pinnase täitmine täitepinnasega, metallist piirdeaia ehitus ning elektrikaablite paigaldus. Kontrolli momendiks oli paigaldatud piirdeaia postid umbes 500 meetri ulatuses (teraspostid betoonvundamendil) ja umbes 200 meetri ulatuses oli paigaldatud tsinkplekist piireaed. Seega toimus Majaka tee 2b kinnistul ehitustegevus. Ehituse staadium ei oma ehitustegevuse tuvastamisel mingit tähtsust.

Ehitustegevus igas selle astmes (ka ettevalmistavas staadiumis), on ehitustegevus. 02.12.2008 toimunud kontrolli (02.12.2008 paikvaatluse akt) käigus selgus, et kogu Majaka tee 2b asuv krunt pindalaga umbes 23 000m2 oli täidetud täitematerjaliga (kruus, ehitusjäätmed), tasandatud ja kaetud asfaltiga. Paigaldatud olid valguspostid, rajatud okastraadiga palistatud metallist tara, elektripaigaldised laoplatsi valgustamiseks ja elektrienergiaga varustamiseks. Laoväljaku edelapoolsele küljele oli kaevatud kuivenduskraav. Kinnistu oli kogu ulatuses kasutuses laoplatsina, millele on ladustatud sõiduautod.

Ladu oli tähistatud kui „Tolliladu/Tolliterminal 23A“. Seega oli Majaka tee 2b kinnistule ilma ehitusloata rajatud asi, mis vastab EhS § 2 ehitise tunnustele. Lähtudes Majaka tee 2b kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamise nõudest on ehitusluba võimalik taotleda vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel. Projekteerimistingimuste väljastamine Majaka tee 2b kinnistule logistikakeskuse rajamiseks ei ole võimalik ning projekteerimistingimuste väljastamise võimatust on kaebuse esitajale selgitatud juba enne ebaseadusliku ehitustegevuse alustamist Majaka tee 2, 2b, 9 ja 11 kinnistutel.

Kaebuse esitaja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud projekteerimistingimuste välja andmata jätmist. Kaebuse esitaja on täielikult eiranud üldplaneeringut, mis on avalik dokument ja näeb ette detailplaneeringu kehtestamise kohustuse ning ehitusloa väljastamise üksnes kehtiva detailplaneeringu alusel. Ükski kaebuse esitaja väide ei anna alust ettekirjutuste nr 1243 ja 1274 tühistamiseks.

Ka ettekirjutuste täitmiseks antud täitekorraldused on õiguspärased. ATSS § 4 lg 1 kohaselt on ettekirjutus haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. EhS § 61 lg 6 kohaselt võib ehitusjärelevalvet teostav isik ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras. Seega oli vastustajal õigus rakendada kaebuse esitaja suhtes sunnivahendit – sunniraha – et saavutada ettekirjutuse täitmine. Vastavalt ATSS § 9 lg-le 1 antakse täitekorraldus vahetult sunnivahendit rakendavale isikule, kelleks on ATSS §-st 15 tulenevalt kohtutäitur. ATSS §

9 lg 1 kohaselt ei tekita täitekorraldus kaebuse esitajale õigusi ega kohustusi (see ei ole isegi kaebuse esitajale suunatud), vaid see on üheks haldusesiseseks toiminguks, mis on suunatud ettekirjutuse täitmisele ja sunniraha sissenõudmisele. Haldustäitetoiming ei saa iseseisvalt kaebuse esitaja huve rikkuda, sest sunnivahendi eesmärgiks oli tulenevalt EhS §

61 lg-st 6 tagada ettekirjutuste nr 1243 ja 1274 täitmine. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Seega tuleneb kaebuse esitaja kohustus tasuda sunniraha ettekirjutustest nr 1243 ja 1274, mitte täitekorraldustest. Sunniraha määramine oleks käesoleval juhul õigusvastane vaid juhul, kui ettekirjutus oleks nõuetekohaselt täidetud.

Ühtegi tõendit ettekirjutuste nõuetekohase täitmise kohta ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud. Vastustaja tegi teabepäringu Maksuja Tolliametile selle kohta, kellele on väljastatud Paldiski linnas tollilao luba. Maksuja Tolliamet vastusest selgus, et Majaka tee 2b kinnistul asuva tollilao pidamiseks on väljastatud luba Palsteve OÜ-le. Seega on kaebuse esitaja ebaseaduslikult rajatud ehitise andnud kolmanda isiku kasutusse. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole ettekirjutusi täitnud, on tuvastatav Majaka tee 2b kinnistul teostatud paikvaatluse tulemustest.

Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, kaebuse esitaja kohtule esitanud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Käesoleval juhul on sunniraha rakendatud ettekirjutustes nr 1243 ja 1274 toodud hoiatuses märgitud tingimustel (korduvalt summas 10 000 krooni), seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Seadus ei sätesta kohustust kaebuse esitajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.

Haldustäitemenetluse efektiivsuse huvides peab haldusorganil olema võimalus juba tehtud haldusakti täitmist takistuseta korraldada. Vaatamata eeltoodule on vastustaja kaebuse esitajat sunniraha rakendamisest igakordselt teavitanud. ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. Ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusel on tänaseks Majaka tee 2, 2b, 9 ja 11 kinnistutel valminud ca 20 ha suurune logistikakeskus, mida kasutatakse tolliladudena. Sedavõrd suure logistikakeskuse väljaehitamiseks on vastustaja hinnangul kulunud kümneid miljoneid kroone.

Arvestades seda, et kaebuse esitaja on Majaka tee 2b kinnistule ebaseaduslikult ehitanud ehitise ja seda on asutud kasutama tollilaona väga suure kaubakoguse ladustamiseks, siis pigem tuleb eeldada, et vastustaja on ebaseaduslikke vahendeid kasutades asunud teostama kasumlikku majandustegevust ja mingist kaebuse esitaja õiguste rikkumisest ei saa käesoleval juhul üldse rääkida. Eelnevast tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.

Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebused tuleb rahuldada osaliselt. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ettekirjutuste nr 1243 ja 1274 tühistamise nõudes. Ettekirjutuse nr 1274 täitmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

1. Ettekirjutuse nr 1243 õiguspärasus Paldiski Linnavalitsuse 17.09.2008 ettekirjutusega nr 1243 kohustati kaebajat peatama Majaka tee 2b kinnistul ehitustegevus või sellele suunatud tegevus koheselt ja täielikult kuni ehitusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutus tugines 08.09.2008 kinnistul toimunud paikvaatlusele. Kaebaja põhiargument on, et ettekirjutus nr 1243 on õigusvastane, kuna Majaka 2b objekti ehitamiseks ei olnud vaja ehitusluba. Seejuures on kaebajal kolm erinevat versiooni toimunu kohta: esimese versiooni kohaselt toimus kinnistul kinnistu korrastamine ja ettevalmistus ehitustegevuseks, mis ei nõua ehitusluba; teise versiooni kohaselt toimus kinnistule väikeehitise ehitamine EhS tähenduses, mis samuti ei vaja ehitusluba ning kolmanda versiooni kohaselt on loodu näol tegemist ajutise ehitisega, mis ka ei vaja ehitusluba. Kohtu hinnangul on kaebaja kõik eeltoodud versioonid sügavalt ekslikud. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: - Majaka tee 2b kinnistu asub Paldiski linnas ettevõtluse reservmaal; - Paldiski linna üldplaneeringu järgi on kogu linn tiheasustusala, kus on detailplaneeringute tegemine kohustuslik; - kinnistut hõlmav detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine on algatatud; - kinnistul puudub kehtiv detailplaneering; - kinnistule ei ole väljastatud ei kinnitatud ehitusprojekti, kehtivat ehitusluba ega kasutusluba ega isegi kohaliku omavalitsuse nõusolekut ehitustegevuse alustamiseks; - tänase päeva seisuga on kinnistu kasutuses tollilaona.

Eelnevast nähtuvalt on selge, et kui kaebaja poolt kinnistule loodu kvalifitseerub ehitiseks EhS tähenduses, oleks selle rajamiseks olnud vajalik ehitusluba. Kohtu hinnangul on kaebaja väited, et tema poolt kinnistul arendatu polegi ehitamine EhS tähenduses, vaid et tegemist oli ajutiste korrastavate töödega või väikeehitise rajamisega, vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega – kohtuasja juurde võetud fotomaterjalist ja paikvaatluse aktidest nähtub selgelt asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga loaplatsi rajamine.

Vaidlus puudub selles, et tänaseks päevaks on tervikobjekt valminud ning selleks tervikobjektiks on logistikakeskus, mida kasutatakse tollilaona. Maksuja tolliameti 30.12.2008 kirja (tl 244) kohaselt asub Majaka tee 2b kinnistul tolliladu ja tolliterminal, mille loa omanik on Palsteve OÜ. Seega on kaebaja andnud kinnistu kasutamise õiguse üle kolmandale isikule. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Vastavalt lgle 3 on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone.

Asja materjalidest nähtuvalt on Majaka 2b kinnistule loodud plats inimtegevuse tulemusel tekkinud ja aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud. Seega on ilma kahtluseta tegemist rajatisega EhS tähenduses. Kaebaja väited, mille kohaselt on plats ajutise iseloomuga ja võimalik omalt kohalt vaevata eemaldada, ei ole tõsiseltvõetavad. Kui asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga laoplats on kaebaja arvates ajutine ehitis EhS tähenduses, siis selle loogika järgi on ajutised ehitised ilmselt kõik ehitised. Riigikohus on oma 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06 andnud terminile „kohtkindlalt ühendatud“ järgmise tõlgenduse:

„Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. /…/ Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena EhS § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.“ Ei ole kahtlustki, et kaebaja poolt ehitatud laoplatsi ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada.

Järelikult on tegemist ehitisega EhS § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja väited sellest, et ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitus alles algjärgus, ei oma mitte mingisugust tähendust. Kui ehituse lõppobjekti (käesoleval juhul siis tollilao) ehitamiseks oli seaduse järgi vajalik ehitusluba, siis oli see vajalik juba enne kopa maasse löömist, mitte alates alles mingist ehitusstaadiumist. Samuti ei kannata kriitikat kaebaja väited sellest, et tegemist on väikeehitisega EhS tähenduses. EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on väikeehitis kuni 60m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.

Et Majaka tee 2b kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 2 ha, ei saa kuidagi olla tegemist väikeehitisega.

Kõike eelnevat kokku võttes on kohus veendunud, et kaebaja poolt Majaka tee 2b kinnistule rajama hakatud ehitis nõudis ehitusluba. Seega alustas kaebaja oma ehitustegevust ebaseaduslikult ning vastustajal oli õigus EhS § 61 lg 1 p 5 ja lg 4 p 2 alusel teha kaebajale ettekirjutus ebaseadusliku ehitustegevuse koheseks peatamiseks.

2. Ettekirjutuse nr 1274 õiguspärasus Paldiski Linnavalitsuse 12.11.2008 ettekirjutusega nr 1274 kohustati kaebajat peatama Majaka tee 2b kinnistu kasutamine laoplatsina (parklana) kuni kasutusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutus tugines 20.10.2008 kinnistul toimunud paikvaatlusele. Kaebaja argumendid ettekirjutuse vaidlustamisel on olnud, et Majaka tee 2b kinnistule rajatu on parkla, mis ei vaja ehitusluba ning et ettekirjutus on arusaamatu ja kaebajal ei ole seda seetõttu võimalik täita. Kohtu hinnangul ei vasta kumbki väidetest tõele.

Ehitusloa kohustuslikkuse seisukohast ei oma tähtsust, kas kaebaja kasutab valminud objekti parklana või laoplatsina. Oluline on, et valminud ehitise näol on tegemist ehitusluba nõudva rajatisega EhS tähenduses. Järeldusele, et tegemist on ehitusluba nõudva rajatisega EhS tähenduses, on kohus jõudnud käesoleva otsuse motiveeriva osa p-s 1. Järelikult oli rajatise püstitamiseks vajalik ehitusluba. Kasutusluba on EhS § 32 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

EhS § 61 lg 1 p 8 kohaselt teeb linnavõi vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitisel puudub kasutusluba. § 61 lg 4 p 2 kohaselt esitab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik nõude ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Majaka tee 2b ehitisele ei ole väljastatud kasutusluba. Seega oli Paldiski linna ettekirjutus kasutusloata ehitise kasutamise peatamiseks õiguspärane. Kohtu hinnangul oli ettekirjutus arusaadavalt põhjendatud, ühemõtteline ja täidetav.

Ettekirjutuse p-s 4 oli kaebajale antud selge korraldus kinnistu kasutamine peatada. Kaebajat ei saanud segadusse viia ka ettekirjutus nr 1243. Nimetatu oli tehtud ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks. Kaebaja jätkas ettekirjutusest nr 1243 hoolimata oma ehitustegevust, mille tulemusel valmis kõnealune tolliladu. Seega sai objekti valmimise järgselt teha kaebajale ettekirjutuse kinnistu kasutamise peatamiseks, kuna ehitustegevus kinnistul oli lõppenud. Teades ise hästi oma ehitustegevuse kulgu, pidi kaebajale üheselt olema selge mõlema ettekirjutuse tegemise eesmärk ning ka see, kuidas neid oleks olnud õiguspärane järgida.

Kaebaja vastupidised väited on otsitud.

3. Täitekorralduste õigusvastasus ja põhjendatud huvi Kaebaja on kohtule esitanud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina toonud välja eesmärgi sunniraha tagastamiseks haldusorgani poolt. Kohus aktsepteerib seda põhjendatud huvina ega nõustu vastustajaga, et täitekorralduse õigusvastasust võib põhjustada üksnes selle andmise aluseks olnud ettekirjutuse õigusvastasus. Nagu nähtub kohtu poolt allpool toodud arutelust, esinevad käesoleval juhul iseseisvad alused täitekorralduste õigusvastasuseks ettekirjutuse õiguspärasusest sõltumatult. Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS § 48 p-le 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohtu hinnangul aitab kohtulahend, kus tunnistatakse haldusorgani täitekorraldus õigusvastaseks, saavutada kaebuse esitajal ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist haldusorganilt. Seega on kaebajal olemas põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks.

ATSS § 9 lg 1 sätestab, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Eelnevast nähtuvalt saab haldusorgan sunniraha abil ettekirjutust täitma sundida üksnes juhul, kui ettekirjutust ei ole vabatahtlikult tähtaegselt täidetud ega seda ei ole ka tähtaegselt vaidlustatud. Kohtu arvates on norm ühemõtteline ja selge: haldusorganil puudub õigus ettekirjutuse täitmisele sundimiseks enne, kui on möödunud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg.

Kohtu hinnangul on seadusandja eesmärk olnud vältida ettekirjutuse adressaadi sunnirahaga koormamist enne, kui ei ole selgunud, kas isik võtab omaks talle pandud kohustuse või asub seda vaidlustama. Tähtaegselt halduskohtu poole pöördudes on ettekirjutuse adressaadil võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist n ettekirjutuse täitmise või kehtivuse peatamise näol, mis välistaks kohtumenetluse jooksul sunniraha kohaldamise, kui kohus peab seda õigustatuks. Kui isik ei täida ettekirjutust ning jätkab vaidlustamistähtaja jooksul näiteks ebaseaduslikku ehitustegevust (nagu käesoleval juhul on toimunud), võtab isik endale riski, et see ebaseaduslik ehitis tuleb hiljem lammutada.

See on ettekirjutuse adressaadi enda vastustus, kui ta ettekirjutust ei täida – tal tuleb hiljem taluda veel koormavamaid meetmeid. Eelnevast nähtuvalt keelab ATSS § 9 lg 1 selgelt täitekorralduse andmise enne, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ükskõik, kas isik valib vaidemenetluse või otsustab koheselt pöörduda halduskohtu poole, on ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane kaebetähtaeg, arvates haldusakti teatavakstegemisest. Ettekirjutus nr 1243 tehti 17.09.2008 ning ainus selle täitmiseks antud täitekorraldus kannab kuupäeva 10.11.2008.

Seega on 10.11.2008 täitekorraldus nr 9- 12/1119-3 antud ATSS § 9 lg 1 tähenduses korrektselt. Ettekirjutus nr 1274 anti 12.11.2008 ning järgmised täitekorraldused 02.12.2008 nr 9- 12/1344-4, 04.12.2008 nr 9-12/1344-6, 08.12.2008 nr 9-12/1344-8, 08.12.2008 nr 9- 12/1344-10, 09.12.2008 nr 9-12/1344-12, 10.12.2008 nr 9-12/1344-14, 11.12.2008 nr 9- 12/1344-16, 12.12.2008 nr 9-12/1344-18 on igal juhul antud ATSS § 9 lg-t 1 eirates. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (n 02.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1344-4, toimiku nr 3- 08-2534 lk 31) sai OÜ Altoona 12.11.2008 ettekirjutuse nr 1274 kätte 14.11.2008 ning seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 15.12.2008.

Järelikult on õigusvastaselt antud ka kuni 15.12.2008 (kaasa arvatud) koostatud täitekorraldused ehk täitekorraldused 14.12.2008 nr 9-12/1344-23, 15.12.2008 nr 9- 12/1344-21 ja 15.12.2008 nr 9-12/1344-25.

Eelnevast tulenevalt tuleb järgmised täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1344-4, 04.12.2008 nr 9-12/1344-6, 08.12.2008 nr 9-12/1344-8, 08.12.2008 nr 9-12/1344-10, 09.12.2008 nr 9-12/1344-12, 10.12.2008 nr 9-12/1344-14, 11.12.2008 nr 9-12/1344-16, 12.12.2008 nr 9-12/1344-18, 14.12.2008 nr 9-12/1344-23, 15.12.2008 nr 9-12/1344-21, 15.12.2008 nr 9-12/1344-25 tunnistada ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise tõttu õigusvastasteks.

4. Ülejäänud täitekorralduste õiguspärasus Kohus on seisukohal, et täitekorraldused 10.11.2008 nr 9-12/1119-3, 16.12.2008 nr 9- 12/1344-27, 17.12.2008 nr 9-12/1344-29, 18.12.2008 nr 9-12/1344-31, 19.12.2008 nr 9- 12/1344-33, 20.12.2008 nr 9-12/1344-35, 21.12.2008 nr 9-12/1344-37, 22.12.2008 nr 9- 12/1344-39 on antud õiguspäraselt ning nende õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus. ATSS § 4 lg 1 kohaselt on ettekirjutus haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. EhS § 61 lg 6 kohaselt võib ehitusjärelevalvet teostav isik ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras.

Õige on vastustaja positsioon, mille kohaselt ei ole täitekorraldus haldusakt, vaid menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. Sunnivahendi rakendamise eelduseks on ettekirjutuse nõuetekohane täitmata jätmine. Haldusakt, millest tuleneb sunniraha tasumise kohustus on ettekirjutus, kui see sisaldab hoiatust sunniraha rakendamiseks või eraldi hoiatus sunniraha rakendamiseks. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.

Seisukoht, et täitekorraldused ei ole haldusaktid, vaid haldusakti täitmisele (haldusakti täitmisele sundimiseks) suunatud haldustäitetoimingud, on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2006 kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-304). Asja materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutusi nõuetekohaselt täitnud. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole ettekirjutusi täitnud, on tuvastatav Majaka tee 2b kinnistul teostatud paikvaatluste tulemustest. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, kaebuse esitaja kohtule esitanud ei ole.

Kaebuse esitaja väited, et täitekorraldused ei vasta ATSS-s sätestatud nõuetele, ei vasta tõele. Mõlemad ettekirjutused on kaebuse esitajale kätte toimetatud. Ettekirjutuste nr 1243 ja 1274 p 5 sätestab, et „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vastavalt EhS § 61 lg-le 6 rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras. Käesolevaga hoiatab Paldiski Linnavalitsus Altoona OÜ-d (postiaadress Liimi 1, Tallinn), et käesoleva ettekirjutuse ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täitmata jätmise eest rakendab Paldiski Linnavalitsus Altoona OÜ suhtes igakordselt sunniraha summas 10 000 krooni.“ Seega oli ettekirjutustes endis esitatud kaebuse esitajale selge hoiatus, et kui ta ettekirjutust ei täida, rakendatakse tema suhtes sunniraha täiendavaid toiminguid teostamata.

ATSS § 7 lg 2 sätestab, et hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. ATSS ei sätesta täiendavalt mingit menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Kõik ATSS §-s 8 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeltingimused olid kaebuse esitaja puhul täidetud – ettekirjutused nr 1243 ja 1274 olid kehtivad, need olid kaebajale teatavaks tehtud ning neid ei olnud ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täidetud. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendatud ettekirjutuses nr 1243 ja 1274 toodud hoiatuses märgitud tingimustel (korduvalt summas 10 000 krooni), seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks.

Seadus ei sätesta kohustust kaebuse esitajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikku tasumist. Kaebuse esitaja väited seoses sunniraha korduva rakendamisega ei ole asjakohased. ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. Et haldusorganil puuduvad võimalused sundida isikuid muul viisil lõpetama ebaseaduslikku tegevust, on nimetatu ka mõistlik. ATSS alusel korduva sunniraha rakendamise õigust ja otstarbekust on tunnistanud ka Riigikohus (vt lahendit haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 13).

Et kaebuse esitaja jätkas oma ebaseaduslikku ehitustegevust kuni soovitud objekti valmimiseni, ei saa rääkida vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega või sunnivahendi ebaproportsionaalsusest. Isegi sunniraha määramine maksimummääras igapäevaselt ei pannud kaebajat ettekirjutusi täitma. Arvestades seda, et kaebuse esitaja on Majaka tee 2b kinnistule ebaseaduslikult ehitanud ehitise ja seda on asutud kasutama tollilaona suure kaubakoguse ladustamiseks, saab eeldada, et vastustaja on ebaseaduslikke vahendeid kasutades asunud teostama kasumlikku majandustegevust ja mingist kaebuse esitaja õiguste rikkumisest ebaproportsionaalse sunniraha sissenõudmisega ei saa rääkida.

Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et ülalmärgitud täitekorraldused on õiguspärased.

5. Menetluskulude jagamine Nii kaebaja kui ka vastustaja on kohtule esitanud vastastikku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohtule esitatud nõuetest umbes ¼ sai rahuldatud ja u ¾ jäi rahuldamata. Kohus arvestab menetluskulude jagamisel asjaoluga, et kohtumenetluse ese ei väljunud haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest. Samas on tõsi, et kaebuste rohkuse tõttu võis mingis mahus olla vajalik välise õigusabi kasutamine, kuna menetlus on olnud töömahukas. Eelnevat arvestades on kohus arvamusel, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Maret Altnurme Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.01.2010 OTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Altoona apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 otsus osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste enda kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Paldiski Linnavalitsuselt OÜ Altoona kasuks välja menetluskulud 12 750 (kaksteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

Muus osas jätta OÜ Altoona apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-2343 muutmata.