2-09-869/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-869

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

26. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-869 Tsiviilasi

EAS hagi J (registris ) A vastu 5942,05 krooni saamiseks Tsiviilasja hind 5942,05 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EAS (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja K Koppel

Kostja (J) A (isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Rahuldada hagi.

Välja mõista (J) A 5942,05 (viis tuhat üheksasada nelikümmend kaks krooni ja 05 senti) krooni EAS kasuks.

Menetluskulud jätta täielikult (100%) (J) A kanda.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud

2-09-869

1. 19.12.2008 toimus Vasalemma vallas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Opel Calibra reg märgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ning tekitas lisaks varalisele kahjule ka tervise kahjustusi AT. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis kostja sõidukit alkoholijoobes. Kostjat on karistatud rahatrahviga väärteoasjas nr 2314,06,019954 (tl 17-18).

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hageja palub kostjalt välja mõista 5942,05 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 48 lg 2 p-le 2 ja § 48 lg-le 3.

3. Kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EAS-is liikluskindlustuse lepinguga, seega tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees (tl 19-20).

4. Hageja poolt on kannatanule hüvitatud ravikulud summas 5167 krooni (tl 21), millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud 775,05 krooni, seega kokku 5942,05 krooni.

5. Hageja esitas kostjale tagasinõude nr 7165, millele kostja pole tänaseni vastanud ega asunud võlasummat tasuma (tl 22).

Kostja vastuväited

6. Kostja poolt 29.05.2009 vastuväite blanketil esitatud vastus maksekäsu kiirmenetluses lugeda vastuseks hagile. Kostja ei nõustu hagiga ja leiab, et hagi ei ole tõendatud.

7. 15.06.2009 esitas kostja vastuväited, mille kohaselt ta on juba 21 042,27 krooni hüvitanud maksegraafiku alusel. Kostja selgitab, et ta autos viibis ebakaine kaassõitja, kes eelnevalt tahtis ise sõidukit juhtima hakata. Kuna kaassõitja oli rohkem tarbinud alkoholi kui kostja, siis kostja otsustas ise sõidukit juhtida.

Kohtu põhjendused

8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. 19.12.2008 toimus Vasalemma vallas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit alkoholijoobes Opel Calibra reg märgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ning tekitas tervise kahjustusi AT. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2314,06,019954 (tl 17-18). Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EAS poolt liikluskindlustuse lepinguga, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees (tl 19-20). Hageja poolt on

2-09-869

kannatanule hüvitatud ravikulud summas 5167 krooni (tl 21), millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud 775,05 krooni, seega kokku 5942,05 krooni.

12. Kostja väited selle kohta, et hagi ei ole tõendatud, on paljasõnalised. Kohus, tuginedes hageja poolt esitatud tõenditele, asub seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes ning põhjustas tervise kahju kaassõitjale, kelle ravikulu ja ajutise töövõimetuse on kindlustus hüvitanud. Kostja arusaam, et ta on juba hüvitanud kõik avariiga põhjustatud kahjud ei ole tõendamist leidnud. Käesolevas vaidluses on aluseks liikluskahju väljamaksu arvestus-otsus nr 2 ja on seotud ainult Aleksei Trotski tervisekahju hüvitamisega. Eeltoodu tagasinõue on registreeritud numbri 7165 all. Kostja oma vastuses on märkinud hageja nõude numbriks 5317. Seega on tegemist erinevate nõuetega. Kohus juhinduvalt väärteoasjas tehtud otsusest eeldab, et kostja vastuses märgitud hüvitise makse kindlustusele on seotud tekitatud varalise kahjuga.

13. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Kohus leiab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju hüvitamiseks sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes. LKindlS § 48 lg 3 järgi tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjal hüvitada liiklusõnnetuses põhjustatud kahju ja juhtumi käsitluse põhjendatud kulud, seega kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 5942,05 krooni.

Menetluskulud

14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik