3-09-703/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-703 Otsuse kuupäev 22.06.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Terviklik Mina kaebus haridusja teadusministri 03.03.2009 käskkirja nr. 162 peale Asja läbivaatamise kuupäev 01.06.2009 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad OÜ Terviklik Mina esindaja Eiko Keeman Haridusja Teadusministeeriumist õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa Resolutsioon Jätta OÜ Terviklik Mina kaebus haldusasjas 3-09-703 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 22.06.2009.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

OÜ Terviklik Mina on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse haridusja teadusministri käskkirjale 3.03.2009 nr. 162 „Koolitusloa andmisest keeldumine OÜ-le Terviklik Mina“ . Koolitusloa andmisest keeldumisel on lähtutud Erakooliseaduse § 5 lg 9 p. 1 ja 2 ja OÜ Terviklik Mina 27.10.2008 esitatud taotlusest ning haridusja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr. 61 „Ekspertiisikomisjoni moodustamine“ alusel moodustatud ekspertiisikomisjoni hinnangust ning Haridusja Teadusministeeriumi seisukohtadest. Käskkirja motivatsiooni kohaselt on keeldutud koolitusloa väljaandmisest õppe läbiviimiseks kutseõpe keskhariduse baasil õppekaval „Transpersonaalne nõustamine“ põhjustel, et kaebaja õppekava eesmärkide kirjeldus on ebaadekvaatne, kirjeldus ei ole kooskõlas õppekava nimetuse ja sisuga ning ei nähtu, milliseks õppetööks õppureid ette valmistatakse(p.1.1) Õppekava ei vasta sisult Kutseõppeasutuse seaduse ja Kutseharidusstandardis sätestatud nõuetele, kuna professionaalne psühholoogiline nõustamine eeldab süsteemset kõrgharidust(p.2.2) Õppekavast ei ilmne millises töökeskkonnas ja milliste õpieesmärkidega toimub praktika, mis vastavalt kutseharidusstandardi § 8 lg 3 ja § 19 lg 2 on kutseõppe üheks oluliseks osaks (p.1.3)Õppekava läbinu ettevalmistus ei vasta psühholoog-nõustaja kvalifikatsioonile(p.1.4) Tööturul puudub vajadus õppekava läbinud spetsialistide järele. Vastava õppekava läbinud isikud ei oma professionaalseks nõustamiseks

2 vajalikke kompetentse. Professionaalne nõustamine eeldab psühholoog-nõustaja kvalifikatsiooni (p.1.5) Õppekavas esitatud õpetajad ei vasta pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele (p.1.6) ning koolitusloa taotluse esitanud erikooli juht ei vasta kehtivale eesti keele oskuse nõuetele (p.1.7). Koolitusluba taotlev erakool on kohustatud tasuma tagatisraha 4000.- krooni ning koolitusloast keeldumise alusena on välja toodud tagatisraha hilinenud tasumine (p.1.8).

Kaebuse esitaja on taotlenud kaevatava käskkirja tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et kaevatava haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada lisaks Erakooliseaduse ja Haldusmenetluse seadustiku nõuetele ka seda, kas ja kuidas vastab käskkiri Euroopa Liidu siseturu õiguse nõuetele Briti erakooli asutamisvabaduse osas. Kaebaja on seisukohal, et käskkirja põhjendustes toodud hinnang ei ole aluseks ühelegi Erakooliseaduse § 5 lg 9 toodud koolitusloa keeldumise alusele. Eksperdid on olnud ebakompetentsed öeldes, et õppekava eesmärkide kirjeldus ei ole kooskõlas õppekava nimetuse ja sisuga. Kaebaja viitab käskkirja p1.2 ning leiab, et vastustaja väide, et professionaalne psühholoogiline nõustamine eeldab süsteemset kõrgharidust, ei tugine ühelegi kehtivale õigusaktile ega dokumendile. Kaebaja viitab käskkirja p. 1.3 ning leiab, et õppekava ja moodulite eesmärgid on õppekavas toodud ning praktika õppekava osana vastab õppekava eesmärkidele. Punkti motivatsiooni osas ei ole tuvastatud õppekava vastuolu Kutseharidusstandardi nõuetega. Käskkirja p.1.4 suhtes on kaebaja väitnud, et kutsekoda on kinnitanud kutsestandardid Telfor II-V (psühholoogiline kriisinõustamine telefoni teel) , mis ei nõua nõustajalt kõrghariduse olemasolu ning Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse omistatavad kutsed sotsiaaltöötaja III-V ning Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu omistatavad kutsed suhtlemistreener III-V, mis ei piiritle nõudeid psühholoogia alase haridusega. Samuti ei ole Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud maakondlike nõustamiskeskuste arengukavas kvalifikatsiooninõudeks ainult kõrghariduse nõue. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kuidas käskkirja p.1.5 on koolitusloa keeldumise alusena välja toodud asjaolu, et tööturul puudub vajadus õppekava läbinud spetsialistide järele. Kaebaja on viidanud, et OÜ Terviklik Mina poolt hetkel läbiviidava identse täiskasvanute täiendkoolituse raames on saanud paljud kooliõpilased töökoha psühholoogilise nõustajana. Kaebaja on viidanud käskkirja p. 1.6 ning väitnud, et nimetatud punktis puudub viide, millistele pedagoogide kvalifikatsiooni tingimustele ei vasta esitatud õpetajad. Erakooliseadus ei näe ette õppekava ekspertiisi korraldamisel ekspertiisikomisjoni poolt hinnangu andmist õpetajate kvalifikatsiooni vastavusele. Kaebaja seisukohalt õppekava liigitamisel tervishoiu valdkonda kuuluvana kvalifitseerub Valentina Timpmann täielikult Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, kes omab 37 aastat meditsiinilise töö staaži , mis sisaldab ka patsientide nõustamist. Jerzy Igor (Jure) Biechonski on esitanud oma CV ja diplomite koopiad, mille kohaselt on tal psühholoogia alane akadeemiline kõrgharidus magistrikraadiga Surrey Ülikooli Roehamptoni Instituudis (Briti Riiklik Ülikool) ja õigus osutada Suurbritannia riigi poolt finantseeritud tervishoiuteenust psühhoteraapia valdkonnas, omab 29 aastast psühhoteraapia teenuse pakkumise kogemust. Käskkirja p.1.7 kohta on kaebaja märkinud, et ministeerium ei ole põhjendanud, kuidas Briti kodanikult eesti keele oskuse nõudmine tasemel C1 on põhjendatud lähtudes tarbijakaitsest ja riigikeele edendamise vajadusest. Ministeerium on keeldumise põhjuseks toonud asjaolu, mida ei ole põhjendanud ühegi õigusaktiga. Kaebaja on märkinud, et käskkirja p.1.8 välja toodud tagatisraha hilinenud tasumine on tingitud sellest, et OÜ Terviklik Mina on tasunud tagatisraha pärast haldusasja 3-09-419 vastava kohtumääruse kättetoimetamist. , seega on tagatisraha tasutud, kuigi hilinenult. Kaebaja on täiendavalt märkinud, et käskkirja p..1.2 ja 1.4 toodud argumentatsioon, et nõustajaid on võimalik koolitada ainult kõrghariduse baasil, on vastuolus Euroopa õigusega. Käesoleva koolitusloa keeldumise otsusest, ekspertiisikomisjoni aktist ning haridusministeeriumi poolt kohtule antud selgitustest nähtuvalt on koolitusloa keeldumise põhjendused tuginenud jämedale Euroopa Liidu siseturu asutamisvabaduse rikkumisele. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu seisukohtadele, et asutamisvabaduse piirang võib olla õigustatud ainult siis, kui see taotleb

3 asutamislepinguga kooskõlas olevat legitiimset eesmärki ja kui seda õigustab ülekaalukas avalik huvi. Kaebuses palutakse lugeda need käskkirja punktid, mis diskrimineerivad koolitusloa taotlejat võrreldes Eesti koolitajatega, kehtetuteks EÜ asutamislepingu art 43 vastuolus olemise tõttu.

Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega ning taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Ministeeriumi hinnangul on viidatud käskkiri õiguspärane, antud kooskõlas kehtiva õigusega , põhjendatud ja kaalutletud samuti ei ole rikutud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Koolitusloa andmisest keeldumise põhjusteks olid koolitusloa taotleja mittevastavus erakooli asutamiseks kehtestatud nõuetele (ErakS § 5 lg 9 p 1) ning esitatud õppekavaga mittesaavutatavad õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised (ErakS § 5 lg 9 p 2) ning vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused tuginevad läbivalt nendele õiguslikele alustele. Ministeerium peab põhjendatuks ekspertide hinnangus sisalduvat kriitikat õppekava liigse enesekesksuse ning ebatäpsuse kohta. KutÕS § 21 lg 1 määratleb kutseõppena õpet, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, erivõi ametialal. Kutseõppe ei saa seega seisneda koolituses, mis on suunatud selles osalejate enesearendusele ilma konkreetse väljundita kutse-, erivõi ametialale, küll aga võib selline õpe olla täiskasvanute täiendkoolituse objektiks, mida OÜ Terviklik Mina haridusja teadusministri 29.06.2007.a. käskkirja nr 687 alusel juba praegu pakub. Igal Euroopa Liidu riigil on õigus kehtestada iseseisvalt nõuded riigis antavale haridusele ning ainuüksi City&Guilds tegevusloa esitamine ei vabasta koolitusloa taotlejat kohustusest täita ErakS ning KutÕS nõudeid, ühtlasi on selline kohtlemine kooskõlas Euroopa Liidu õigustikuga. Õppekavast ei selgu, millises töökeskkonnas ja milliste õpieesmärkidega on ette nähtud praktika toimimine ning õppekava kohaselt ei vasta õppekava läbinu psühholoog-nõustaja kvalifikatsiooninõuetele. Samuti on vaja hinnata kooli lõpetajate konkurentsivõimet, et tuvastada erakooli jätkusuutlikkus. Vastustaja on märkinud, et ekspertiisikomisjon on üksikasjalikult põhjendanud, millised on kutseõpetajatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded. Direktorile keeleoskusnõude kehtestamine on kooskõlas ka Euroopa Liidu õigustikuga. Direktiivi 2006/123/EÜ sissejuhatava osa punkt 40 loeb oluliseks avaliku huviga seotud piiranguks, mida liikmesriik võib kehtestada, ka riigikeele edendamise vajaduse. ErakS § 15 lõike 4 kohaselt on erakooli asjaajamiskeeleks eesti keel. Ministeerium rõhutab, et ErakS § 8 lõike 3 kohaselt on koolitusloa taotleja kohustatud enne ekspertiisi teostamist tasuma ühe kuu jooksul ekspertiisikäskkirja andmisest tagatisraha, selle nõude mittetäitmisel on aga haridusja teadusminister ErakS § 5 lõike 9 punktist 1 tulenevalt kohustatud tegema keelduva otsuse. Kaevatav käskkiri on antud ekspertiisikomisjoni hinnangule ning Haridusja Teadusministeeriumi seisukohtadele tuginedes. Kõik käskkirja punktis 1 toodud argumendid tuginevad ErakS, KutÕS ning teistes viidatud õigusaktides sätestatud argumentidele ning on ErakS § 5 lõike 9 kaudu ühemõtteliselt seostatavad koolitusloa andmisest keeldumise otsusega.

Ministeeriumi hinnangul on kaebaja viidanud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele puudulikult, püüdes anda sellele tähendusi, mida asutamisleping tegelikkuses ei sisalda. Nõnda ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks asutamislepingu tõlgendamise ainupädevus Euroopa Kohtul . Sellist piirangut ei sätesta ei asutamislepingu art 220 ega ka art 234. Tõele ei vasta kaebaja väide, nagu oleks asutamisvabaduse teostajal absoluutselt vaba valik asutamisõiguse teostamiseks. Asutamislepingu art 43 kohaselt hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 48 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub.

4

Kohtu seisukohad:

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused, lähtuvalt asja materjalidest on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on OÜ Terviklik Mina vaidlustanud haridusja teadusministri käskkirja nr. 162/03.03.2009 , millega keelduti andmast koolitusluba OÜ-le Terviklik Mina. Koolitusloa andmisest keeldumisel on lähtutud Erakooliseaduse § 5 lg 9 p. 1 ja 2 , OÜ Terviklik Mina 27.10.2008 esitatud taotlusest ning haridusja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr. 61 „Ekspertiisikomisjoni moodustamine“ alusel moodustatud ekspertiisikomisjoni hinnangust ning Haridusja Teadusministeeriumi seisukohtadest. OÜ Terviklik Mina on vaidlustanud halduskohtus ka haridusja teadusministri käskkirja nr. 61 29.01.2009, millega on moodustatud ekspertiisikomisjon.(haldusasi nr. 3-09- 419 - kohus jättis kaebuse rahuldamata).

Asja materjalide kohaselt on vastustaja märkinud, et tuleb hinnata käskkirja kooskõla Erakooliseaduse (edaspidi ErakS) ja Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätetega ning tuleb lähtuda teistestki õigusaktidest ning on viidanud Kutseõppeasutuse seadusele (edaspidi KutÕS) , seoses väljastada taotlusega erakutseõppeasutuse asutamiseks koolitusluba; Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006.a. määrusele nr 90 „Kutseharidusstandard“ (edaspidi KHS); Kutseseadusele (edaspidi KS) seoses Eestis kehtiva kutsestandardi olemasolu puudutavate väidetega ; Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele (edaspidi VKTS) seoses välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile nr 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (edaspidi direktiiv/123/EÜ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile nr 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ). Kohus on seisukohal, et koolitusloa andmisest keeldumise õiguspärasuse hindamisel tuleb ennekõike lähtuda asjaolust, kas esineb mõni ErakS § 5 lõikes 9 nimetatud koolitusloa andmisest keeldumise alustest ning samuti ekspertiisikomisjoni hinnangust. . Koolitusloa andmisest keeldumise põhjusteks olid koolitusloa taotleja mittevastavus erakooli asutamiseks kehtestatud nõuetele (ErakS § 5 lg 9 p 1) ning esitatud õppekavaga mittesaavutatavad õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised (ErakS § 5 lg 9 p 2) ning vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused tuginevad nendele õiguslikele alustele. Kohus nõustub ministeeriumi seisukohaga, et Erakooliseadus kehtestab õppekava selguse, piisava konkretiseerituse ning õigusaktidele vastavuse nõude, ministeerium on viidanud ErakS § 5 lg 5 p 2, KutÕS § 10 lg 1, mille mittetäitmine on aluseks koolitusloa andmisest keeldumisele ErakS § 5 lg 9 p 1 alusel ning teiseks muudab õppekava eesmärkide ebaadekvaatsus ebarealistlikuks nene eesmärkide saavutamise, mis omakorda on ErakS § 5 lg 9 p. 2 kohaldamise aluseks. Kutsestandardite kehtestamise õiguslikuks aluseks Eestis on KS § 5 lg 1, mille kohaselt on olemas kutsekirjeldus ning esitatakse kutsealade ja -tasemete nõuded. Psühholoogi III,,IV,V taseme kutsestandardid on kinnitatud Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsustusega (tl. 57). Kutsestandardi kohaselt on psühholoog – nõustaja IV ja V tasandi kutsekvalifikatsiooni omistamise eelduseks vähemalt akadeemilise magistriõppe läbimine, millele lisanduvad kõrgematel tasemetel täiendavad nõudmised Professionaalne psühholoogiline nõustamine eeldab süsteemse kõrghariduse olemasolu, mis on sätestatud kutsestandardis. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et Eestis puudub vastava valdkonna kutsestandard. Esitatud õppekava kohaselt ei vasta õppekava läbinu psühholoog-nõustaja kvalifikatsiooninõuetele, nõuded on kehtestatud psühholoogi kutsestandardis ning kaebaja esitatud õppekava läbinu ei vasta nendele nõuetele.

5

Ministeeriumi hinnangul on küsimus tööturul eksisteeriva vajaduse olemasolu kohta vajalik mitte ettevõtja majandustegevuse põhjendatuse hindamiseks, vaid olulise avaliku huvi – teenuste kasutajate kaitse – tagamiseks. Ministeerium on leidnud, et vähene vajadus tööjõuturul õppekava läbinud spetsialistide järele ei saa eraldiseisvana olla koolitusloa andmisest keeldumise piisavaks põhjuseks, küll aga on nimetatud asjaolule hinnangu andmine ekspertiisi käigus vajalik teenuste kasutajate kaitse kui olulise avaliku huvi tagamiseks ning seetõttu tuleb sellist küsimust lugeda direktiivi 2006/123/EÜ artikli 14 alapunktiga 5 kooskõlas olevaks. Samuti on õige hinnata , kas erakool on jätkusuutlik ning hinnata tuleb ka kooli lõpetajate konkurentsivõimet. Kaebaja on küll väitnud, et nende poolt läbi viidud täiskasvanute koolituse raames on paljud lõpetajad saanud omale töökoha psühholoogilise nõustajana , kuid iseseisvalt tuleb hinnata, kas see teenus vastab kutsestandardis esitatud nõuetele. Eksperthinnangus on märgitud, et tööturul puudub vajadus antud õppekava läbinud transpersonaalse nõustamise spetsialistide järele ning professionaalne nõustamine eeldab psühholoog-nõustaja kvalifikatsiooni. Mis puudutab õpetaja Valentina Timpmanni ja Jerzy Igor (Jure)Biechonski kvalifikatsiooni, puudub mõlemal õppejõul pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas valdkonnas. Ekspertiisihinnangu kohaselt eeldab professionaalne nõustamine süsteemset kõrgharidust. Lähtudes ekspertiisikomisjoni hinnangust , et psühholoogiline nõustamistegevus eeldab erialast kõrgharidust, ei ole loetud vastavaks nimetatud isikute kõrghariduse õppekava õppejõududele esitatavatele nõuetele. Samuti on olnud õigus ekspertkomisjonil täiendavate küsimuste esitamiseks, nagu Jerzy Igor (Jure) Biechonski kvalifikatsiooni osas esitatud küsimused. Kuna ErakS § 5 lõike 9 punkti 7 kohaselt on koolitusloa väljastamisest keeldumise aluseks muuhulgas koolitusloa taotleja poolt ebaõigete või mittetäielike andmete esitamine, siis on põhjendatud ka sellekohaste küsimuste esitamine. ErakS § 5 lõike 9 punkti 1 kohaselt keeldutakse taotlejale koolitusloa andmisest, kui koolitusloa taotleja ei ole täitnud ErakS sätestatud tingimusi. ErakS § 19 lõike 2 kohaselt peab erakooli direktoril olema erakooli juhtimiseks vajalik haridus ja kogemused. Ministeeriumi hinnangul kuulub erakutseõppeasutuse direktori vajalike kogemuste ja pädevuste hulka ka eesti keele oskus ning antud juhul ei valda erakooli direktori kandidaadina esitatud Jerzy Igor(Jure) Biechonski eesti keelt. Ministeerium on viidanud „Keeleseaduse“ § 21 lõike 2 ning § 5 lõike 3, mille kohaselt on riigil õigus kehtestada nõudeid äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamisele, kui see on õigustatud avalikes huvides, mille hulka kuuluvad ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Keeleoskuse nõue ei ole vastuolus ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Kohus on seisukohal, et ErakS § 15 lg 4 kohaselt on erakooli asjaajamiskeeleks eesti keel, mistõttu on keelenõue igati põhjendatud, kutsestandardi kutseoskusnõuete kohaselt on keeleoskuse nõue tasemel C1. Kaebaja on leidnud, et kuna ta on tagatisraha maksmise kohustuse kokkuvõttes täitnud, siis ei saa seda lugeda koolitusloa keeldumise aluseks. Kohus on seisukohal, et koolitusloa taotleja oli teadlik tagatisraha tähtaegse tasumise kohustusest ErakS § 8 lõike 3 kohaselt on koolitusloa taotleja kohustatud enne ekspertiisi teostamist tasuma ühe kuu jooksul ekspertiisikäskkirja andmisest tagatisraha ning selle hilisemat täitmist ei saa lugeda nõuetekohaseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et igal Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus kehtestada nõuded riigis antavale haridusele ning ainuüksi City&Guilds tegevusloa esitamine ei vabasta koolitusloa taotlejat kohustusest täita Erakooliseaduse ja Kutseõppeasutuse seaduse nõudeid, ühtlasi on selline kohtlemine kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Riikidevahelise õppeprogrammide vastastikuse tunnustamise eelduseks on nende programmide võrreldavus. Ministeerium on märkinud, et erinevalt täiskasvanute täiendkoolitusest on kutseõppe läbiviimine pikaajaline tegevus (õppekava nominaalkestus 2,5 aastat), selles osalemisega kaasnevad õppijale märkimisväärsed kulud.

6 Kaebaja väited teistele koolituslubadele ning välisriikide diplomite tunnustamisele Eestis ei ole asjasse puutuvad ning kohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei ole asjasse puutuvad käesolevas asjas kaebaja väited, mis puudutavad haridusja teadusministri käskkirja nr. 61. Kaebuse täiendusele on ministeerium vastanud, et asutamislepingu art 43 kohaselt hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 48 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub. Teisisõnu peab asutamisõigust taotlev välisriigi ettevõtja tegevusluba taotlema neil tingimustel, mis sätestab Eesti seadus, eriti kehtib see menetlusõiguslike normide kohaldamise suhtes. Kui Eesti õigus kehtestab tingimused Eestis kutseõppeasutuse koolitusloa väljastamiseks, siis peab asutamislepingu artikli 43 kohaselt ka välisriigi ettevõtja nendele tingimustele vastama. Samas on kaebaja esitanud hulganisti asja juurde materjale, mida kohus on käsitlenud illustreeriva materjalina HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult selliste tõenditega, millel on asjas tähtsust Kokkuvõttes on kaebaja poolt esitatud kaebus ja selle täiendus põhjendamatu. Kaebuse motiivid on otsitud ning kalduvad kaevatavast käskkirjast kõrvale. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, käskkirja andmisel ei ole rikutud kaebaja õigusi ega Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kaevatavas käskkirjas on tuginetud ekspertiisikomisjoni hinnangule - OÜ Terviklik Mina kutseõppe õppekava „Transpersonaalne nõustamine“ (20.02.2009) Kohus on seisukohal, et ekspertiisi määramine õppekavale ning küsimustiku sisu on kooskõlas ErakS § 8 sätestatuga. Ekspertiisikomisjon on tuvastanud õppekava vastavust nõuetele ning andnud oma hinnangu (tl. 30) . OÜ Terviklik Mina on äriühing, kellel puuduvad muud seosed erakooliga SACH International peale selle omanikeringi. Asjaolu, et OÜ Terviklik Mina osanik peab Suurbritannias sarnast õpet pakkuvat erakooli, ei anna see alust ministeeriumile selleks, et ministeerium ei peaks moodustama ekspertiisikomisjoni ega andma hinnangut kutseõppe õppekavale. Nii ministeerium kui ekspertiisikomisjon kontrollivad esitatud õppekava vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Kohus on puudutanud asja lahendamisel kehtivat õigust nii palju , kui see on vajalik antud asja läbivaatamisel. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda.

Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKM S § 26 lg 1 p. 6.

Kohtunik Mare Priks