3-06-1381/24 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-06-1381 K o h t u m ä ä r u s

Pärnus 19. juunil 2009.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi OÜ T esindaja Vahur Kivistiku taotluse halduskohtumenetluse peatamiseks, t e g i k i n d l a k s:

Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ T tühistamiskaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 28.03.2006 maksuotsusele nr 12-5/74.

Vaidlustatud otsusega korrigeeriti OÜ T 2004.a. juuni, juuli, augusti ja septembrikuu käibedeklaratsioone ning kohustati tasuma riigieelarvesse täiendavalt käibemaksu summas 132 078 krooni.

Maksuhaldur osundas, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS §-s 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, et soetud kaupa või teenust saaks oma ettevõtluses kasutada ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele.

Maksuotsuse kohaselt: rentis kaebaja, olles pankrotieelses seisundis, OÜ-lt T lepingu alusel 2004 juunis, juulis, augustis ja septembris turuhinnast tunduvalt kõrgema tasu eest sõiduautot Jaguar S Type V6 hinnaga 45 000 krooni kuus, millele lisandus käibemaks 8 100 krooni. Lisaks Jaguarile rentis avaldaja OÜ-lt T 2004 juunis maasturit Land Cruiser 90. Juulis, augustis ja septembris rentis ta sama autot OÜ-lt A. Kontrolli raames maksuhalduri poolt kogutud tõendid ei kinnitanud OÜ T faktilist majandustegevust, autode kasutamise vajadust ega isegi mitte nende sõidukite kasutamise fakti avaldaja ettevõtluses;

ostis OÜ T 17.05.2003 koostöölepingu alusel OÜ-lt T konsultatsiooniteenust. Lepingu kohaselt on igakuine makse 88 887 krooni, käibemaks 15 999.66 krooni, kokku

104 886.66 krooni. Maksuhaldur järeldas, et arvetel märgitud konsultatsiooniteenust pole faktiliselt osutatud, mistõttu kontrollitav ei saanud seda ka soetada;

rentis kaebaja ruume aadressil Vabaduse 3, Valga linn vastavalt OÜ T ja OÜ T vahel 02.08.2004 sõlmitud äriruumide rendilepingule, mille kohaselt on renditav pind 700 m2 ning üürilepingu järgi kohustub üürnik lisaks üürile tasuma ka prügiveo ja mistahes muude kommunaalteenuste, samuti elektrienergia, valveteenuse, sidekommunikatsioonide kasutamise eest. Kontrollitava poolt maksuhaldurile kontrolliks esitatud OÜ T poolt esitatud arvetel nr

321 ja 355 ei olnud märgitud eraldi prügivedu, muid kommunaalteenuseid, elektrienergia kulu, valveteenust ega tasu sidekommunikatsioonide kasutamise eest. Samuti ei olnud OÜ-l T kuludokumente, mis kinnitaksid renditud ruumide kasutamist Kokkuvõttes asus maksuhaldur seisukohale, et rendipindadel pole toimunud mittemingisugust tegevust ning osaühingu seaduslikul esindajal A. P polnud kontrollitaval perioodil ruumidele ligipääsugi. Osaühingul puudus maksustatav käive ning rendipindade kasutamist maksukohustuslase maksustatava käibe tarvis ei tuvastatud.

Kohtuistungil 02.03.2009 juhtis kaebaja esindaja tähelepanu asjaolule, et nähtuvalt äriregistri 19.11.2008 kandest on välja kuulutatud OÜ T pankrot. Samas Riigikohus oma määruses kohtuasjas 3-3-1-88-06 on asunud seisukohale, et Pankrotiseaduse (PankrS) §-s

43 lg 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele, mis tähendab, et nõue tuleks jätta läbi vaatamata ja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Selle lahendi mõte on teiste võlausaldajate huvide kaitse; nende kaasamine protsessi kolmandate isikutena ei ole mõeldav. Vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilmenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.10.2006 lahend ja üldkogu 13.12.2005 määrus). Kuni aga Riigikohtu lahendist või Riigikohtu loakogu resolutsioonist tulenevalt pole üheselt selgunud, kas OÜ T tõepoolest on alates 19.11.2008 pankrotis tuleb menetlus seniks peatada. Käesoleval hetkel oleks ennatlik nii asja läbivaatamise jätkamine kui menetluse lõpetamine.

Vastustaja leiab, et kohtumenetluse peatamine halduskohtus seonduvalt pankroti väljakuulutamisega ei ole õige ning vaidleb sellele vastu. PankrS § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Antud olukorras ei ole aga tegemist olukorraga, kus nõude oleks esitanud maksuhaldur vaid kohtusse pöördus OÜ T kui võlgnik ning kaebaja viidatud kohtulahend ei kuulu kohaldamisele niisamuti kui PankrS § 43 lõiget 2 ei sa otseselt üle kanda haldusmenetlusse. Vastustaja seisukohta toetab kaebaja poolt viidatud otsusele haldusasjas nr 3-3-1-39-05 esitatud riigikohtunike eriarvamuses väljendatu, mille kohaselt ei tähenda PankrS § 106 lg-tes 1 ja 4 kasutatud sõna „nõue” üksnes tsiviilõigussuhtest tekkinud nõuet. Seega ei ole ülalnimetatud sätte mõte maksunõude vaidlustamisega seotud.

TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on TsMS § 356 lg-st 1 tulenevalt seadusandja poolt ette nähtud võimalus ka juhuks, kui antud maksuotsuse kui võlausaldaja nõude osas peaks maksuhaldur hagiga pöörduma pankrotiasja menetleva tsiviilkohtu poole olukorras kus maksuotsus on vaidlustatud halduskohtus.

Ka viitab vastustaja PankrS § 43 lõikele 1, mille järgi, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Seega, kui haldur käesolevas asjas võlgniku asemel menetlusse ei astu, puudub kohtul vajadus menetluse lõpetamiseks või peatamiseks (3-3-1-88-06, p 14).

Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kuivõrd Pankrotiseaduses puudub sõnaselge säte pankroti väljakuulutamisel sellele eelnevalt kaebaja initsiatiivil alustatud halduskohtumenetluse lõpetamiseks, kuulub OÜ T suhtes käimasolev maksuvaidlus jätkuvalt halduskohtu pädevusse ja alust menetluse peatamiseks ei ole.

K o h t u s e i s u k o h t

12.07.2006 halduskohtule esitatud kaebusega vaidlustas OÜ T tühistamisnõudega Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 28.03.2006 maksuotsuse nr 12-5/74 käibemaksu summas 132 078 krooni juurdemääramise kohta.

Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2008 määrusega asjas nr 2-99-141 tühistati Põlva Maakohtu 29.07.2002.a. määrusega kinnitatud kompromiss ja taastati Valga Maakohtu 10.09.1999.a. otsusega väljakuulutatud OÜ T pankrotimenetlus. Lahend on jõustunud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrused 3-7-1-2-675 ja 3-7-1-2- 714-08).

PankrS § 43. Pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus lõike 2 kohaselt „Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata“.

Selle sätte mõte, tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest 3-2-1-71-06 seisneb selles, et kuivõrd maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest, on pankrotimenetluse eesmärk rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotimenetluses esitatud nõuete eristamine ja neile pankrotimenetluses erinevate õigusnormide kohaldamine rikuks oluliselt isikute võrdse kohtlemise printsiipi. Eesmärgipärane on koondada kõik vaidlused pankrotiasjades esitatud nõuete üle pankrotiasja menetlevasse kohtusse (3-3-1- 39-05, p 13). Pankrotiasju läbivaatavaks kohtuks on maavõi linnakohus (PankrS § 4 lg 1).

Lahendis 3-3-1-88-06 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et tulenevalt üldkogu 13.12.2005 kohustuslikust otsusest 3-3-1-39-05 seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel, peab maksuhaldur kui võlausaldaja kooskõlas 1. jaanuarist 2004 kehtiva Pankrotiseadusega esitama maksukohustusest tuleneva nõude pankrotimenetluses, mis tähendab sellise kohtuvaidluse lahendamist üldkohtus. Seetõttu PankrS § 43 l-s 2 fikseeritud põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse. Võib lisada, et PankrS 44 lg 1 fikseerib üheselt olukorra, kus pärast pankroti väljakuulutamist toimub nõuete rahuldamine ainult Pankrotiseaduses sätestatu kohaselt.

Maksuhaldur on vastukaaluks siiski arvanud, et antud asjas ei ole tema varalist nõuet võlgniku vastu esitanud, vaid vastupidi, vaidluse halduskohtus algatas hoopis OÜ T ning sellisel juhul kuuluks kohaldamisel hoopis PankrS § 43 lg 1, mille järgi „kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna“.

Kohus on seisukohal, et OÜ T taotlust haldusakti tühistamiseks ei saa samastada tavalise vara tagastamisnõudega vaid tegemist on üksnes haldusakti vaidlustusega, mille sisuks on maksuhalduri äriühingu vastu suunatud nõude annulleerimine, st et pankrotivaraga seotud nõue vastavalt maksuotsuse sisule on maksuhalduril, mitte äriühingul.

HKMS § 84 lg 4 p 4 järgi menetluse lõpetamisel kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna OÜ T eest on 06.12.2006 Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 tasunud riigilõivu OÜ G peab kaebaja halduskohtule teatama, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb raha tagastada. Menetluskulude hüvitamist menetluse lõpetamisel kaebuse haldusekohtu pädevusse mittekuulumise motiivil Halduskohtumenetluse seadustik järgi pole ette nähtud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 84 lg 4 p 4 kohtunik m ä ä r a s:

1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-06-1381.

2. Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada tasutud riigilõiv 3962 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) krooni ja 34 senti.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest Pärnu kohtumaja kaudu.

Aivar Koppel, halduskohtunik