2-09-15041/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-15041 Tsiviilasi Osaühingu TT hagi "H " TP AKTSIASELTSI vastu 6 500 krooni nõudes Tsiviilasja hind

6 500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing TT(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Evely K h (OÜ Kasch & Co ) Kostja "H " TP AKTSIASELTS (registrikood XXX, asukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista "H " TP AKTSIASELTSILT viivised 6 500 krooni Osaühingu TT kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista "H " TP AKTSIASELTSILT menetluskuludena 21 000 krooni Osaühingu TT kasuks. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.06.2009.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Osaühing TT(hageja) esitas 06.04.2009 Harju Maakohtule hagi "H " TP AKTSIASELTSI (kostja) vastu 139 934 krooni ja viiviste nõudes.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2008.a hagejalt kaubaveo teenuseid Saksamaale ja Hollandisse. Transporditeenuse hindades leppisid pooled kokku veo tellimisel. Hageja on kõik oma veolepingutest tulenevad kohustused täitnud ja transporditud kaubad kaubasaajale andnud, kuid kostja ei ole hagejale veoteenuste eest esitatud arveid täielikult tasunud. Kostja ei ole täitnud ka enda poolt 23.02.2009 hagejale esitatud maksegraafikut, milles kostja on lubanud tasuda perioodil 1.-15. märts 50 000 krooni ja perioodil 16.-31. märtsi 50 000 krooni.

Hageja on kostjale osutatud kaubaveo teenuste eest esitanud järgmised arved, mille eest kostja tasunud ei ole:

1. 04.07-07.07.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale 07.07.2008 üle. Hageja esitas 21.07.2008 veoteenuste eest arve nr 147, tasumise tähtajaga 19.09.2008. Kostja on arve osaliselt tasunud 16.10.2008, võlgnevus osutatud veoteenuse eest on 2 110 krooni.

2. 18.07-30.07.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale üle 30.07.2008. Hageja esitas 08.08.2008 veoteenuste eest arve nr 164, tasumise tähtajaga 08.10.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 110 krooni.

3. 31.08-04.09.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Hollandisse ja andis kauba saajale üle 04.09.2008. Hageja esitas 08.09.2008 veoteenuste eest arve nr 181, tasumise tähtajaga 07.11.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 700 krooni.

4. 03.09-09.09.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale üle 09.09.2008. Hageja esitas 15.09.2008 veoteenuste eest arve nr 182, tasumise tähtajaga 07.11.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 110 krooni.

5. 15.09-18.09.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale üle 18.09.2008. Hageja esitas 19.09.2008 veoteenuste eest arve nr 188, tasumise tähtajaga 18.11.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 110 krooni.

6. 18.09-24.09.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale üle 24.09.2008. Hageja esitas 26.09.2008 veoteenuste eest arve nr 193, tasumise tähtajaga 25.11.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 110 krooni.

7. 23.09-02.10.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale üle 02.10.2008. Hageja esitas 03.10.2008 veoteenuste eest arve nr 206, tasumise tähtajaga 02.12.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 110 krooni.

8. 10.10-13.10.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Saksamaale ja andis kauba saajale üle 13.10.2008. Hageja esitas 17.10.2008 veoteenuste eest arve nr 216, tasumise tähtajaga 16.12.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 16 874 krooni.

9. 17.10-20.10.2008 vedas hageja kostja kaupasid Eestist Hollandisse ja andis kauba saajale üle 20.10.2008. Hageja esitas 24.10.2008 veoteenuste eest arve nr 233, tasumise tähtajaga 24.12.2008. Kostja arvet tasunud ei ole ning võlgneb osutatud veoteenuste eest 17 700 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 139 934 krooni, seisuga 06.04.2009 VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras viivised 5 262.07 krooni ning viivised, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.

27.05.2009 esitas hageja haginõude täpsustuse, mille kohaselt on kostja hagimenetluse ajal täitnud oma kohustused osaliselt: 06.05.2009 tasus kostja 50 000 krooni ja 07.05.2009 summas

89 934 krooni. Hageja vähendab oma põhinõuet 6 500 kroonile. Kostja viivise võlgnevus seisuga 07.05.2009 oli 6 500 krooni. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, mille kohaselt täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikulutuse katteks. Seega tuleb kostja poolt 07.05.2009 tasutud summast 139 934 krooni esmalt maha arvata sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 500 krooni ning siis põhivõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud osaliselt põhivõlgnevuse ning käesoleva ajani on kostjal tasumata

6 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 500 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad seadusjärgsed viivised alates 08.05.2009 kuni nõude kohase täitmiseni.

Kostja vastus Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Menetluse käik 21.05.2009 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus lihtmenetluses ning andis tähtaja esitada hiljemalt 08.06.2009 seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale veoteenuseid. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: 21.07.2008 arve nr 147 summas

17 110 krooni, millest kostja on jätnud tasumata 2 110 krooni; 08.08.2008 arve nr 164 summas

17 110 krooni; 08.09.2008 arve nr 181 summas 17 700 krooni; 15.09.2008 arve nr 182 summas

17 110 krooni;19.09.2008 arve nr 188 summas 17 110 krooni; 26.09.2008 arve nr 193 summas

17 110 krooni; 03.10.2008 arve nr 206 summas 17 110 krooni; 17.10.2008 arve nr 216 summas

16 874 krooni; 24.10.2008 arve nr 233 summas 17 770 krooni. Puudub vaidlus, et kostja põhivõlg hageja ees oli hagi esitamise aja seisuga 139 934 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist, mille määraks oli alates juulist 2007.a kuni 09.12.2008 – 11 % aastas ning alates 10.12.2008 – 9.5 % aastas. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud 06.05.2009

50 000 krooni ja 07.05.2009 89 934 krooni.

VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 1 põhimõtte kohaselt on võlgnik õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksab. Kostja on tasumisel märkinud selgituseks arve numbrid. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja on määranud maksmisel, et ta tasub põhinõude. Hageja sellise kohustuse täitmise määramisega ei ole nõustunud ning viitab VÕS § 88 lg 8 ja 9 sätetele. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda.

Kohus on tuvastanud, et kostja poolt tasutud 139 934 krooni on tasutud põhivõla katteks VÕS §

88 lg 1 tulenevalt. Kostjal oli õigus määrata, et maksab esmalt põhinõude. VÕS § 88 lg 8 säte käsitleb kulutusi ja intressi, mitte viivist. Samuti ei ole pooled täitmise järjekorras kokku leppinud. Seisuga 07.05.2009 oli kostja viivisvõlgnevus hageja ees 6 500 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 6 500 krooni ning hageja viivise väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asjas kantud menetluskuludeks riigilõiv 15 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 6 000 krooni. Käesolevas asjas ei ole riigilõivu tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 176 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud 21 000 krooni osas vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik