2-09-22643/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.juuni 2009.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn 12 , Põlva Tsiviilasja number 2-09-22643 Tsiviilasi

K. J. hagi S. J. vastu elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:K. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxx xxxxxx x xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja:S. J. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx.x-xx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 18.juuni 2009.a.

RESOLUTSIOON 1.Välja mõista S. J. K. J. kasuks elatis alaealise lapse O. J. ülalpidamiseks alates 18.maist 2009.a. igakuise elatisrahana üks tuhat viissada (1500) krooni kuni O. J. täisealiseks saamiseni 08.augustil 2025.a. 2.Elatusraha kuulub kandmisele hageja K. J. arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas. 3.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 (3) Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu ajal sündinud poeg O. J. . Lapse isa S. J. ei ela perekonnaga koos ning laps on hageja kasvatada. Kostja ei ole lapse kasvatamist küllaldasel määral majanduslikult toetanud. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub ca 3000 krooni kuus, hageja taotleb sellest poole, s.o. 1500 krooni väljamõistmist kostjalt.

Kostja vastuväited

Kostja on kohtuistungil nõustunud igakuise elatise väljamõistmisega 1500 krooni suuruses summas igakuuliselt . Kostja on 60 % ulatuses töövõimetu. Ta on küll toetanud hagejat lapse kasvatamisel, kuid ilmselt ei ole see toetus olnud piisav.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa.Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. K.Jagomäe hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse kohtupraktikas ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2008 4350 krooni, mis kehtib kuni käesoleva ajani. Vastavalt PKS § 61 lõikele 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Sünnitunnistusega (tl .3) on tõendatud, et O. J. on sündinud xx.xxxxxxxx xxxx.a. ning tema vanemad on S. J. ja K. J. . Hageja on nõustunud 1500 kroonise elatusrahaga, kuna lapse vajaduste katmiseks vajalik summa on 3000 krooni kuus.

3 (3) Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole küllaldasel määral lapse ülalpidamisest osa võtnud. Kuna hageja on nõus, et väljamõistetav elatis võib olla alla seaduses sätestatud miinimummäära, mõistab kohus elatise välja igakuise elatisrahana kostja poolt omaksvõetud ulatuses – 1500 krooni. Kostja varalise seisundi paranemisel või lapse vajaduste suurenemisel on kostjal ise võimalik asuda täitma oma lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui kohtu poolt väljamõistetud elatis. Kui kostja seda vabatahtlikult ei tee, on hagejal õigus PKS § 61 lg 3 alusel pöörduda kohtu poole elatise suurendamise nõudega.

PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja on pöördunud elatise väljamõistmise nõudega kohtu poole 18.mail 2009, seega tuleb elatis välja mõista alates nimetaud kuupäevast.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on otsuse viivitamatu täitmisele pööramine, et tagada hagejale vahendid lapse vajaduste igapäevaseks rahuldamiseks.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Hageja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak

Kohtunik