3-08-1340/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1340

Haldusasi

Veera Semjonova kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 11.03.2008 maksuotsuse nr 12-

5/195 ning Maksu- ja Tolliameti 26.05.2008

vaideotsuse nr 6-1/91-1 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 11. ja 25. veebruaril ning 10. juunil 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Veera Semjonova (Vera Semenova);

Esindaja: v. adv Mati Senkel;

Vastustajad: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

esindaja: Ingrid Hoyer

Maksu- ja Tolliamet:

esindajad Kaisa Jaaksaar ja Ingrid Hoyer.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta kaebaja tasutud riigilõiv tema enda kanda.

3. Riigi õigusabi kulud mõistetakse kaebaja esindaja kasuks välja eraldi määrusega.

4. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur või Põhja MTK) kontrollis FIE Vera

Semjonova 2007 aasta jaanuari-oktoobri käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust.

Kontrolli alustati 07.12.2007 korraldusega nr 12-2.1/28223. Kontrolli vajaduse tingis asjaolu,

et Vera Semjonoval, kes oli ettevõtlusega kahjumis kogu füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE)

tegutsemise aja jooksul, olid Põhja MTK-le igakuulised käibemaksu tagastusnõuded.

Maksuhalduri arvates on kaebaja põhjendamatult ning ebaseaduslikult arvanud käibemaksult

sisendkäibemaksu maha alljärgnevad summad: OÜ-le Scandex Furniture makstud summadelt

12 776 krooni; AS-le Nava makstud summalt 38898 krooni; Terätoimituse Eesti OÜ-le

makstud summadelt 2117 krooni.

2. Põhja MTK andis 11.03.2008 maksuotsuse nr 12-5/195, millega kohustas Vera Semjonovat

tasuma käibemaksu summas 54 398 krooni.

3. Vera Semjonova esitas 11.04.2008 vaide maksuotsuse nr 12-5/195 kehtetuks tunnistamise

nõudes. Maksu- ja Tolliameti 26.05.2008 vaideotsusega nr 6-1/91-1 jäeti Vera Semjonova vaie

rahuldamata.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

4. 08.07.2008 vaidlustas Vera Semjonova vaideotsuse ja maksuotsuse Tallinna Halduskohtus

taotledes nimetatud haldusaktide tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle 54 398

krooni ulatuses käibemaksu määramine ei ole seaduslik, kuna hooldusteenuse ost on

dokumentaalselt tõendatud, pressi ost vormistati ekslikult Igor Semjonovi nimel ja küttepuud

olid vajalikud rendipindade kütmiseks ning saagide terituseks tehtud kulutused olid seetõttu

ettevõtlusega seotud.

5. Seonduvalt seadmete hooldamisega OÜ Scandex Furniture poolt soovib kaebaja rõhutada

järgmist. Kaebaja arvates on tema poolt seadmete hooldamise eest makstud tasu ettevõtlusega

seotud, mille kohta on kaebaja esitanud seadmete hooldamise lepingu ja arvete koopiad.

Maksuhaldur peab seadmete hooldamise lepingut OÜ-ga Scandex Furniture liiga

lakooniliseks, samuti peab ta ebausaldusväärseks kaebaja käitumist, kes ei esitanud kohe

esimesel nõudmisel kirjalikku lepingut seadmete hooldamise kohta. Kaebaja leiab, et leping

seadmete hooldamiseks ei pea olema kirjalik, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

tehingu kohustuslikku vormi.

6. Mis puutub pressi ORMA ostmisse AS-lt Nava, leiab kaebaja, et tema poeg Igor Semjonov

on esindanud teda paljudes ettevõtlusega seotud tehingutes ja toimingutes, nagu ka pressi

ORMA ostmisel. Esindamine on enamasti olnud põhjustatud kaebaja tervislikust seisundist,

mis pole võimaldanud tal kõiki ettevõtlusega seotud toiminguid teha isiklikult. Kaebaja

kinnitab, et Igor Semjonov vormistas kõnealuse pressi ekslikult enda nimel, teadvustamata

tehingu sõlmimise hetkel, et see võib tuua kaasa maksukohustuse tema emale Vera

Semjonova’le. Pressi ostmise tehing oli ekslikult sõlmitud tehing TsÜS § 92 tähenduses.

Kõnealune press osteti kaebuse esitaja raha eest, st faktiliselt oli ostjaks kaebuse esitaja. AS

Nava, Igor Semjonov ja Vera Semenova peavad hetkel läbirääkimisi ekslikult sõlmitud

tehingu tühistamiseks ning uue tehingu sõlmimiseks AS Nava ja Vera Semjonova vahel.

7. Sae teritamise teenusega seonduvalt selgitab kaebaja järgmist. MTA seisukoht on, et sae

teritamise teenus ei ole ettevõtlusega seotud, sest FIE Vera Semenova ei valmistanud

kontrolliperioodil mööblit, st ta ei täitnud konkreetset tellimust. Kaebuse esitaja kasutas

teritatavat saagi küttepuude lõikamiseks, sest vaatamata sellele, et kaebaja hetkel mööblit ei

valmistanud, oli tootmiseks vaja ruume kütta. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, on

ruumide kütmise vajadus siin üldtunnustatud asjaolu, mida pole kaebuse esitaja arvates vaja

täiendavalt tõendada, samuti nagu sae teritamise vajadustki puude lõikamisel. Seega on sae

teritamise kulu ettevõtlusega seotud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Põhja MTK leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebuse

motiivid ei kattu maksumenetluses ja eriarvamuses esitatuga ning ei ole usaldusväärsed.

9. Esiteks peatub vastustaja ruumide aadressil Kaera 8, Tallinn, rendil. Vera Semjonova

sõlmis 03.06.2005 AS-ga Valser Vara mitteeluruumi rendilepingu, millega ta võttis rendile

ruumid aadressil Kaera 8, Tallinn. Leping poolte vahel lõpetati 31.01.2007. Lepingu

lõppemisel sõlmiti samade ruumide rendiks leping AS-i Valser Vara ja Scandex Furniture OÜ

vahel (viimase juhatuse liikmed on Vera Semjonova ja Igor Semjonov). Kaebaja aga küsis

rendisummalt ka edaspidi sisendkäibemaksu riigilt tagasi. Sisendkäibemaksu rendimaksetelt

(Kaera 8, Tallinn) on maksuarvestuses FIE Vera Semjonova poolt arvestatud kassa

sissetuleku orderite alusel, mis on makse teostamisel esitatud AS Valser Vara poolt ning

panga maksekorralduste alusel (sh ka OÜ Scandex Furniture ja Igor Semjonovi poolt

teostatud väljamaksed). Maksete aluseks olevaid arveid Vera Semjonova maksumenetluses ei

esitanud. Eriarvamuses väitis kaebuse esitaja, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on

põhjendatud, kuna ta sõlmis 2007. aastal Kaera 8, Tallinn aadressil asuvate ruumide

rentimiseks lepingu äriühinguga Scandex Furniture. FIE Vera Semjonova pidi selle lepingu

kohaselt maksma OÜ-le igakuuliselt seadmete pargina kasutatavate ruumide renti 10 000

krooni kuus (seda allrendilepingu alusel Scandex Furniture OÜ-ga, mida esitatud ei ole).

Vaides väitis kaebuse esitaja, et poolte vahel ei sõlmitud mitte rendilepingut, vaid teenuse

osutamise leping. Leping oli lisatud vaidele ning see oli dateeritud 01.01.2007. Lepingust

nähtub, et teenuse tellijaks on kaebuse esitaja Vera Semjonova ning lepingu täitjaks Scandex

Furniture OÜ, kes peab teostama seadmete hooldust ja muid hooldustöid. Lepingu p 2

kohaselt kohustub tellija tasuma täitjale tehtud tööde eest igakuuliselt 10 000 krooni. Vaidele

lisatud arved olid esitatud Scandex Furniture OÜ poolt FIE-le Vera Semjonova

hooldusteenuste ja seadmete häälestamise eest. Iga arve juurde kuulus Scandex Furniture OÜ

sularaha order FIE-lt Vera Semjonova sularahamaksete kohta. Eelnevalt väljatoodud

asjaolude pinnalt nähtub, et kaebuse esitaja on rendimaksete osas esitanud kolm erinevat ja

omavahel vastukäivat varianti. Põhja MTK hinnangul ei ole kaebuse esitaja vastukäivad

selgitused ning menetluse erinevates staadiumites esitatud dokumendid usaldusväärsed.

Eelneva põhjal leiab Põhja MTK, et kaebajal ei olnud õigus väidetava rendi tasumise eest

maha arvata kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu summas 13 383 krooni, kuna ta ei

esitanud Põhja MTK-le käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 31 lg 1 nõutud tehinguid

tõendavaid arveid.

10. Kontrolli tulemusel selgus ka, et FIE Vera Semjonova oli märtsis 2007 deklareerinud

sisendkäibemaksu hulgas AS-lt Nava soetatud pressi ORMA eest tasutud käibemaksu

summas 38 898 krooni. Kontrollimisel tuvastati, et AS Nava oli väljastanud pressi soetamise

arve FIE Igor Semjonovi nimele. Seadme eest tasus samuti FIE Igor Semjonov. Maksuhaldur

tuvastas ka, et soetatud press asub aadressil Kaera 8, Tallinn ning seda kasutab Igor

Semjonov. Asjaolu, et Igor Semjonov alates 01.01.2006 enam FIE-na ei tegutse, ei oma

kaebaja maksukohustuse kindlaksmääramisel õiguslikku tähendust. Maksusumma määramine

ei sõltu ka sellest, et Igor Semjonov on pressi soetanud ekslikult sõlmitud tehingu alusel ja et

on algatatud menetlus nimetatud tehingu tühistamiseks ning uue tehingu sõlmimiseks AS

Nava ja Vera Semjonova vahel. 2007. aasta maksuarvestust see ei mõjuta, sest puudub KMS

§-le 37 nõuetele vastav arve, mis kinnitaks pressi ostu ja selle eest tasumist Vera Semjonova

poolt. Põhja MTK on seisukohal, et kuivõrd kaebuse esitaja ei soetanud pressi ORMA, ei teki

tal ka õigust sisendkäibemaksu 38 898 krooni mahaarvamiseks.

11. Vaidlustatud maksuotsuse p-s 3 on kajastatud sae terituse eest tasutud summasid

Terätoimituse Eesti OÜ arvete alusel. Vera Semjonova on kontrollitaval perioodil tasunud sae

teritamise eest 23 korral kokku 12 834 krooni ja seda olukorras, kus ta oli lõpetanud mööbli

tegemise. Eriarvamuse kohaselt lõpetas kaebaja varasemaid tellimusi, kuid nimetatud väide ei

leidnud kinnitust tööde tellijate poolt. Kõik tellimused olid täidetud ja nende eest oli tasutud

enne 2007. aastat. Vaides põhjendas Vera Semjonova sae teritamise teenuse ostu teisiti, nimelt

olevat vaja saage teritada küttepuude tegemiseks, sest renditud angaar vajas kütmist. Esitatud

väide ei ole usutav ega seostu ettevõtluse tarbeks tehtud kulutusega. Kuna Vera Semjonoval

puudus rendipind (rendisuhe oli pojal Igor Semjonovil) ja ettevõtlus oli peatunud, siis puudus

tal ka vajadus saagide teritusteenuse ostuks ning KMS § 29 lg 1 tulenevalt sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks summas 2117 krooni. Kaebuses esitatud väide, et saage kasutati küttepuude

saagimiseks, kusjuures ettevõtja raamatupidamise päevaraamat ei kajasta küttepuude

soetamist, on vastuolus eriarvamuses tooduga, mistõttu palub maksuhaldur jätta see

tähelepanuta. Põhja MTK-l on põhjendatud kahtlus, et sellises mahus teritusteenust ei ole

faktiliselt osutatud ja arved on vormistatud vaid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Vera Semjonova sõlmis 03.06.2005 a AS-ga Valser

Vara mitteeluruumi rendilepingu, millega ta võttis rendile ruumid aadressil Kaera 8, Tallinn

ning et leping lõpetati 31.01.2007. Lepingu lõppemisel sõlmiti samade ruumide rendiks leping

AS-i Valser Vara ja Scandex Furniture OÜ vahel (viimase juhatuse liikmed on Vera

Semjonova ja Igor Semjonov).

14. Antud asjas oli kontrolliperioodiks 2007 jaanuar kuni oktoober. Maksuhaldur leidis, et

kaebaja oli sel ajal arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu 54 398 krooni: Scandex

Furniture OÜ-le makstud summadelt 12 776 krooni; AS-le Nava makstud summalt 38898

krooni ja sae teritusteenuse eest makstud summadelt 2117 krooni. Käesolevas asjas on vaidlus

seega selle üle, kas kaebaja kasutas perioodil 2007 jaanuar kuni oktoober ruume asukohaga

Kaera 8, Tallinn, oma ettevõtluses ning kas ta soetas oma ettevõtluse tarbeks pressi ORMA

ning kas saagide teritamine nimetatud perioodil oli seotud kaebaja ettevõtlusega. Sellest

tulenevalt on kaebuse põhiküsimuseks, kas kaevajal oli õigust saada sisendkäibemaksuna

tagasi Kaera 8, Tallinn, asuvate ruumide rendilt, pressi soetamiselt ja saagide teritamiselt

tasutud käibemaksu.

15. Kohus peab vajalikuks peatuda lühidalt ka käesoleva asja lahendamisel tõusetunud

probleemil, et kaebaja näol võib olla tegemist isikuga, kellel oleks vaja piirata teovõimet ja

määrata talle eestkostja. Esimesel istungil 11.02.2009 väitis kaebuse esitaja esindaja, et tema

esindatavalt on kunagise kohtuotsusega võetud teovõime ja määratud eestkostjaks tema poeg.

Kohus küsitles nii Vera Semjonovat kui tema poega Igor Semjonovit istungil ja järeldas antud

ütlustest, et tegelikkuses ei ole kaebajal teovõimet võetud ega piiratud ja poeg ei ole tema

eestkostja. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on kaebaja riigi õigusabi korras esindaja

vandeadvokaat Mati Senkel algatanud Vera Semjonova suhtes Harju Maakohtus eestkoste

seadmise menetluse, avaldus registreeriti 08.06.2009. Kohus märgib aga, et käesoleval juhul ei

takista kaebaja teovõime hüpoteetiline piiramise vajadus asja arutamist. Kaebajal on

menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes tagab kaebaja huvide kaitse käesoleva

haldusasja lahendamisel. Seetõttu isegi juhul, kui kaebaja oleks ilma protsessiteovõimeta, saaks

kohus tänu kaebaja esindaja olemasolule asja menetleda.

Juhul, kui maakohus tõepoolest määrab kaebajale eestkostja, ei muuda see olematuks kaebaja

varem tekkinud maksuvõlga.

16. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele

kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või

toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks,

samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 3 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks

kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1

annab maksukohustuslasele õiguse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse

saamise korral maha arvata sisendkäibemaksu KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve

alusel. KMS § 37 sätestab nõuded arvete esitamisele. IKMS § 37 lõike 7 kohaselt tuleb arvele

märkida muuhulgas kauba soetaja nimi või teenuse saaja nimi ja aadress ning viimaste

maksukohustuslasena registreerimise number. Kohus rõhutab siinjuures, et KMS § 29, 31 ja §

37 annavad võimaluse arvata sisendkäibemaksu maha üksnes väga kindlatel tingimustel.

Käibemaksu tasumise kohustus ei ole sanktsioon, vaid vastupidi, käibemaksu tasumisest

vabanemine (sisendkäibemaksu mahaarvamine) on KMS-ga antud soodustus. KMS eelduseks

on see, et kaupade soetamisel või teenuste saamisel tuleb käibemaksu tasuda. See soodustus ei

laiene aga mitte kõikidele äriühingutele ja/või FIE-dele ja mitte mistahes kaupade või

teenuste soetamisel. Nii näiteks ei ole mingit võimalust arvata sisendkäibemaksu maha

lõpptarbijal. Seda saab teha ainult äriühing või FIE juhul, kui ta kasutab saadud kaupu või

teenuseid oma ettevõtluses ja on ka ise käibemaksukohustuslane. Kohus kontrollib järgnevalt,

kas vaidlusalustes kolmes episoodis (ruumide või seadmete rent aadressil Kaera 8, Tallinn;

pressi ostmine ja sae teritus) olid täidetud tingimused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

17. Esmalt käsitleb kohus AS-lt Valser Vara väljastatud rendiarvetelt (ruumidele Kaera 8,

Tallinn), sisendkäibemaksu mahaarvamist. Vera Semjonova sõlmis 03.06.2005 AS-ga Valser

Vara mitteeluruumi rendilepingu, millega ta võttis rendile ruumid aadressil Kaera 8, Tallinn.

Vaidlust ei ole selles, et leping AS Valser Vara ja Vera Semjonova vahel lõpetati 31.01.2007.

vaidlust ei ole ka selles, et enne kontrollakti andmist ei esitanud Vera Semjonova

maksumenetluses põhjendusi selle kohta, et tema ettevõtluses oli peale 31.01.2007 vaja ruume

aadressil Kaera 8, Tallinn. Ka ei esitanud Vera Semjonova selle kohta mingeid tõendeid.

Lepingu lõppemisel sõlmiti samade ruumide rendiks leping AS-i Valser Vara ja OÜ Scandex

Furniture vahel. Eriarvamuses väitis kaebuse esitaja, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on

põhjendatud, kuna ta sõlmis 2007. aastal Kaera 8, Tallinn aadressil asuvate ruumide

rentimiseks lepingu äriühinguga Scandex Furniture. FIE Vera Semjonova pidi selle lepingu

kohaselt maksma OÜ-le igakuuliselt seadmete pargina kasutatavate ruumide renti 10 000

krooni kuus (seda allrendilepingu alusel Scandex Furniture, OÜ-ga mida esitatud ei ole).

18. Peale maksuotsuse tegemist esitas Vera Semjonova vaide, milles väitis kaebuse esitaja, et

poolte vahel ei sõlmitud mitte rendilepingut, vaid teenuse osutamise leping. Kaebaja lisas

vaidele teenuse osutamise lepingu kuupäevast 01.01.2007 (tlk 18-19). Lepingust nähtub, et

teenuse tellijaks on kaebuse esitaja Vera Semjonova ning lepingu täitjaks Scandex Furniture

OÜ, kes peab teostama seadmete hooldust ja muid hooldustöid. Lepingu p 2 kohaselt

kohustub tellija tasuma täitjale tehtud tööde eest igakuuliselt 10 000 krooni, seejuures ei ole

rahalise kohustuse täitmise kuupäeva (nt iga kuu 5. kuupäevaks vms) kokku lepitud. Vaidele

lisatud arved olid esitatud Scandex Furniture OÜ poolt FIE-le Vera Semjonova

hooldusteenuste ja seadmete häälestamise eest. Iga arve juurde kuulus Scandex Furniture OÜ

sularaha order FIE-lt Vera Semjonova sularahamaksete kohta.

19. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebuse esitaja vastukäivad selgitused ning

menetluse erinevates staadiumites esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Eelkõige äratab

kahtlust see, et kontrolli läbiviimise ajal ei esitanud FIE Vera Semjonova tema ja Scandex

Furniture OÜ vahel sõlmitud rendilepingut, mis, arvestades seda, et FIE Vera Semjonova

majandustegevus ei teeninud tulu, oleks olnud väga suur kulutus (10 000 krooni kuus).

Kohus leiab samuti nagu maksuhaldur, et seadmete hoolduse leping on lakooniline, mis

süvendab kahtlust, et see on koostatud alles peale maksuotsuse saamist ning on fiktiivne.

Seadmete hooldamise arveid ei olnud kontrolli teostamise hetkel ka FIE Vera Semjonova

raamatupidamises. Lepingu sõlmimise kuupäevaks on märgitud lepingus 01.01.2007, ehkki

kuni 31.01.2007 rentis FIE Vera Semjonova ise vaidlusaluseid ruume ja Scandex Furniture

OÜ ei omanud veel ruumidele juurdepääsu, mistõttu oleks Scandex Furniture OÜ saanud

nende ruumide osas lepingut sõlmida mitte enne 01.02.2007.

20. Samuti on kohtu hinnangul kahtlane, et algselt (eriarvamuses) põhjendas kaebaja Kaera 8

asuvate ruumide vajadust oma ettevõtluses allrendina (samas rendilepingus ei olnud punkti, et

Scandex Furniture OÜ võiks ruume allrendile anda). Kahtlemata on kaebajal õigus selles, et

kõnealune seadmete hooldamise leping ei pea olema kirjalik (TsÜS § 77 lg 1). Siiski, kui

kaebaja soovib sisendkäibemaksu maha arvata, siis peab selle teostamiseks olema KMS § 37

nõuetele vastav arve ja kui maksuhalduril tekib kahtlus arve autentsuses, tuleb esitada selle

kinnituseks ka muid tõendeid, milleks on eelkõige leping, saatelehed, vajadusel sertifikaadid

jne. Kaebuse esitaja ei ole millegagi põhjendanud asjaolu, miks ta algul väitis, et tegemist on

rendi- ja hiljem seadmete hoolduse lepinguga. Asjaolu, et ta ei esitanud lepingut kontrolli

teostamise ajal põhjusel, et seda temalt ei küsitud, ei ole kuidagi tõsiseltvõetav.

21. Vaidlust ei ole selles, et FIE Vera Semjonova ei teeninud kontrolliperioodi jooksul

jaanuaris kuni oktoobris 2007 tulu (oli ettevõtlusega kahjumis kogu FIEna tegutsemise aja

jooksul). Samuti nähtub asjas kogutud materjalidest, et kontrolliperioodi jooksul ei müünud

FIE Vera Semjonova kaupu ega osutanud teenuseid. Kõik eeltoodu teeb äärmiselt

ebausutavaks selle, et siiski oli vaja tasuda igas kuus 10 000 krooni seadmete üldsõnalise

hoolduse eest, kui seadmed sisuliselt seisid ilma kasutuseta. Selline kulutus oleks olnud

majanduslikult äärmiselt ebamõistlik ja kaebaja ei ole ka põhjendanud seda, milles hooldus

täpsemalt seisnes ja kuidas ning kes seda teostas.

22. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et tegelikkuses kaebaja Kaera tn 8, Tallinn, asuvaid

ruume ega seal paiknevaid seadmeid 2007. aastal oma ettevõtluses ei vajanud ja seetõttu ei saa

ta ka arvata maha nende ruumide rentimisega (või seal seadmete hooldamisega) seonduvatelt

kuludelt

sisendkäibemaksu.

Nimetatud

ruume

ja

seal

paiknevaid

seadmeid

on

kontrolliperioodil vajanud keegi teine, eelduslikult Scandex Furniture OÜ (kus töötas kaebaja

poeg Igor Semjonov). Seetõttu ei olnud kaebajal õigust väidetava rendi tasumise eest maha

arvata kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu summas 13 383 krooni, kuna ta ei esitanud

Põhja MTK-le KMS § 31 lg 1 nõutud tehinguid tõendavaid arveid.

23. Teiseks käsitleb kohus pressi ORMA ostuga seonduvat. AS Nava on väljastanud arve

FIE-le Igor Semjonov ning ostu eest tasus samuti Igor Semjonov. Vaidlust ei ole selles, et

KMS § 37 nõuetele vastavat arvet pressi ORMA soetamiseks FIE Vera Semjonova

raamatupidamises ei olnud. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et pressi ostis ja selle eest tasus

Igor Semjonov. Kaebaja väidab, et tema poeg Igor Semjonov on esindanud teda paljudes

ettevõtlusega seotud tehingutes ja toimingutes, nagu ka vaidlusaluse pressi ORMA ostmisel.

Esindamine on kaebaja väidetel olnud enamasti põhjustatud kaebaja tervislikust seisundist,

mis pole võimaldanud tal kõiki ettevõtlusega seotud toiminguid teha isiklikult. Kaebaja

väidab samas ka, et press vormistati ekslikult Igor Semjonovi nimele, kuna algselt oli plaan

vormistada see FIE Vera Semjonova nimele ning et Igor Semjonov ei tööta FIEna alates

01.01.2006. Kohus leiab, et kuna KMS § 37 nõuetele vastav arve kaebaja raamatupidamises

puudus, samas on see KMS § 31 lõike kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamist välistavaks

asjaoluks, ei olnud kaebajal pressi ORMA ostult võimalik sisendkäibemaksu maha arvata.

Liiatigi asus press samuti Kaera 8, Tallinn ruumides, mida kaebaja oma ettevõtluses

kontrolliperioodil ei vajanud, ja kaebajal ei olnud kontrolliperioodil ka tellimusi. Kaebaja

ütlused, et press osteti tema raha eest, ei ole tõendatud. Kuna kaebaja on oma ettevõtlusega

olnud vaid kahjumis, tekiks juba küsimus, kust sai kaebaja raha pressi ostuks (müügihind oli

255 000 krooni koos käibemaksuga). Maksusumma määramine ei sõltu sellest, et väidetavalt

on algatatud menetlus pressi ostmise tehingu tühistamiseks ning uue tehingu sõlmimiseks AS

Nava ja FIE Vera Semjonova vahel. Ka asjaolu, et Igor Semjonov alates 01.01.2006 FIE-na ei

tegutse, ei saa teha pressi ostmise arveid kuidagi aktsepteeritavaks kaebuse esitaja

raamatupidamise jaoks.

24. Kolmandaks käsitleb kohus sae teritamise teenuselt sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et sae teritamise teenus ei ole ettevõtlusega seotud, sest

FIE Vera Semjonova ei valmistanud kõnesoleval perioodil mööblit, st ta ei täitnud

konkreetset tellimust. Seega ei saanud saagide teritamine olla seotud mööbli valmistamisega

Vera Semjonova poolt. Kaebuse esitaja on hiljem väitnud, et kasutas teritatavat saagi

küttepuude lõikamiseks, sest vaatamata sellele, et ta hetkel mööblit ei valmistanud, oli

tootmiseks vajalikke ruume kütta. Vaidlust ei ole selles, et FIE Vera Semjonova

raamatupidamise päevaraamat ei kajasta küttepuude soetamist ega nende saagimist. Kohus

peab suurte tööstusruumide puudega kütmist tänapäeval harvaesinevaks, mis suurendab

selliste väidete ebausaldusväärsust. Kuivõrd tootmist ei toimunud, tekib küsimus, milleks

kulutada raha ja teha tööd ruumide soojashoidmiseks. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, kas

Kaera 8 ruumides oli üldse puudega köetavat ahju. Seega leiab kohus, et sae teritusteenuse

arved ei ole FIE Vera Semjonova ettevõtlusega seotud ning tal ei ole õigust nendelt

sisendkäibemaksu maha arvata. Teritusteenust ei ole osutatud reaalselt FIE Vera

Semjonovale, seega ei vastanud arved KMS § 37 nõuetele.

25. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kaebaja tasutud riigilõiv

jääb tema kanda, vastustaja kantud menetluskulud jäävad vastustaja kanda ja kaebajale riigi

õigusabi osutanud advokaadile määrab kohus tasu eraldi määrusega.

Kadriann Ikkonen

kohtunik