2-09-6414/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-6414

1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-6414 Tsiviilasi T T avaldus täiteasja nr 025/2009/336 ajatamiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja T T (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikud Kohtutäitur Kaire Põlts Sissenõudja AS S(enne AS H; registrikood XXX, asukoht XXX) Sissenõudja esindaja Anett Suuder Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata T T avaldus täiteasja nr 025/2009/336 ajatamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Avalduse sisu ja menetluse käik 1. 16.02.2009. a jõudis Harju Maakohtusse T T avaldus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses oleva täiteasja nr 025/2009/336 ajatamiseks. Avalduse kohaselt tuleb avaldajal tasuda AS-le H 68 988.04 krooni (võlg tekkis sellest, et avaldaja oli sunnitud käendama AS UP töötajana AS U P auto ostu). Avaldaja soovis tasuda võlgnevust graafiku alusel, kuid sissenõudja sellega nõus ei olnud. Avaldajal hetkel kinnisega vallasvara ei ole, samuti ei ole tema töökohal juba pikemat aega võimalik talle töötasu maksta. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps. Avaldaja palub kohtul võimaldada tasuda tal võlgnevus graafiku alusel 1 000 krooni kuus. 2. 20.04.2009. a esitas sissenõudja AS S kohtule vastuse T T avaldusele. Nimetatud vastuse ei nõustu sissenõudja avaldaja seisukohaga, et täitmine on avaldaja suhtes ebaõiglane. Täitemenetluse seadustik on ette näinud sellise sissetuleku arestimise keelu, mis on vajalik isikul elamiseks ning teise isiku ülalpidamiseks. Juhul kui kohus siiski leiab, et nõude

2-09-6414

2(3) sissenõudmine avaldajalt on ebaõiglane ning rahuldab avaldaja taotluse, ei ole siiski põhjendatud kogu nõude ajatamine. Mõlema poole huve arvestades oleks mõistlik nõude tasumine kindlates osamaksete summades vaid pool aastat. Selline aeg annab avaldajale võimaluse leida töökoht, kus reaalselt palka makstakse ning juhul kui avaldaja seis ka selleks momendiks ei parane, saavad pooled pidada läbirääkimisi uue kokkuleppe leidmiseks. Lisaks leiab sissenõudja, et juhul, kui nõudesumma tasumine ajatataks nii nagu avaldaja avalduses on taotlenud (avaldaja on nõus tasuma 1 000 krooni kuus), tasuks avaldaja nõude sissenõudjale ligi kuue aasta jooksul. Kuivõrd sissenõudja arvates on reaalselt võimalik, et avaldaja majanduslik seis nimetatud perioodi jooksul paraneb, siis ei ole sissenõudja huve arvestades õigustatud niivõrd pikaajalise maksegraafiku määramine. Kokkuvõttes palub AS S kohtul jätta T T avaldus täiteasja nr 025/2009/336 ajatamiseks rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. 3. Avaldaja on kohtule esitatud taotlust põhjendanud asjaoluga, et tal hetkel kinnisega vallasvara ei ole, samuti ei ole tema töökohal juba pikemat aega võimalik talle töötasu maksta ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja poolt kohtule esitatud COÜ tõendist nähtub, et avaldajale on alates septembrist 2008. a kuni märtsini 2009. a arvestatud töötasu 4 350 krooni kuus, kuid seda ei ole välja makstud firma rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohtu enda poolt kogutud tõenditest nähtub, et avaldajale kinnisvara ei kuulu – avaldajale kuulus küll kinnistu „T “ asukohaga XXX (mis on avalduses märgitud ka avaldaja elukohaks), kuid nimetatud kinnistu omanikuna on 30.01.2001. a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kantud avaldaja alaealine poeg RT. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt on avaldajal kehtiv seos kuue erineva ettevõttega, neist enamikes on avaldaja osanikuks ning TTT C OÜ-s ka juhatuse liikmeks. Avaldaja selgitas kohtu poolse järelpärimise peale, et käesoleval ajal ta äriühingutest omanikutulu või juhatuse liikme tasu ei saa. Kohus saatis järelpärimised avaldaja arvelduskontode kohta krediidiasutustesse. Järelpärimise peale selgus, et avaldajal on arvelduskontod nii Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank, kui ka AS-is Swedbank, lisaks veel kaardikonto AS-is SEB Pank. Avaldaja kontode väljavõtetest nähtuvalt on avaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaalis oleva arvelduskonto perioodi 01.11.2008. a – 14.05.2009. a kreeditkäive olnud 40 178.11 krooni, avaldaja AS-i SEB Pank kontodele on laekunud perioodi 01.11.2008. a – 15.05.2009. a jooksul 34 544.91 krooni ning avaldaja AS-i Swedbank arvelduskonto kreeditkäive oli perioodil 01.11.2008. a – 18.05.2009. a 36 524.90 krooni. Kontode väljavõttest nähtuvalt kordusid kontodel sularaha sissemaksed, milliste tegemine annab kohtu arvates alust järeldada, et avaldajal on justkui mingid avalduses märkimata sissetulekud. Avaldaja ise selgitas, et krediidiasutustesse tehtud sissemaksed on tehtud laenatud raha eest. Tõendeid avaldaja selle kohta ei esitanud. Avaldaja märkis ka, et tõenäosus tulevikus oma rahalist seisu parandada on kahtlemata olemas. Mõnda aega on võimalik ka veel laenatud rahaga elada, kuni mõni projektidest käivitub, kuid tasuda sellist summat korraga nagu täitevasutus nõuab, pole reaalne.

2-09-6414

3(3) Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades asjaolu, et sissenõudja ei ole täitemenetluse ajatamisega nõus, asub seisukohale, et T T poolt kohtule esitatud avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud veenvalt ja teinud usutavaks asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimine avaldaja suhtes oleks arvestades tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda ebaõiglane. Avaldaja elukohana on märgitud tema alaealisele pojale kuuluval kinnistul olev elamu (seega võib eeldada, et avaldajat ei ähvarda nt üüri tasumata jätmise tõttu eluasemest ilmajäämine), tal on hetkel seosed vähemalt kuue äriühinguga ning tema erinevate pangakontode kreeditkäive oli alates novembrist 2008. a kuni käesoleva aasta mai kuuni kokku 111 247.92 krooni. Kohtu palvele selgitada täiendavalt oma sissetulekutega seonduvat, avaldaja märkis vaid paljasõnaliselt, et raha on laenatud. Sissenõudja on oma vastuses õigesti viidanud ka asjaolule, et täitemenetluse seadustik (TMS § 132 lg-d 1 ja 2 ning TMS § 131 lg 1) on juba ette näinud sellise sissetuleku arestimise keelu, mis on vajalik isikul elamiseks ning teise isiku ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja ei ole kohtule esitanud ning ka kohus ise ei ole leidnud tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluse nõude sissenõudmine oleks sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas avaldaja perekondlikku ja majanduslikku olukorda arvestades avaldaja suhtes ebaõiglane. 4. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud (TsMS § 172 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik