2-09-6795/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-6795

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-12663 Tsiviilasi B AS hagi A O`i vastu 22 462.95 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind

13 200 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B AS (endise ärinimega B AS, registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A Maljukov (xxx) Kostja A O (isikukood xxx elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada B AS (hageja) ja A O`i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 23 565.70 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 12 300 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 2 236.43 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja viivis seisuga 30.05.2009 summas 8 129.27 krooni.

1.2. Kostja tunnistab tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 570 krooni, millest 70 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 1 500 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

2-09-6795

1.3. Kostja tasub hagejale kokku 25 135.70 krooni, millest 23 565.70 krooni moodustab kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlg ja 1 570 krooni kompromissi punktis 1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine ärinimi AS Sampo Pank), märkides viitenumbriks 20700388251 alljärgnevalt:

1.3.1. tasudes alates juunist 2009.a kuni oktoobrini 2009.a igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 1 000 krooni;

1.3.2. tasudes võla jäägi hiljemalt 15.11.2009.a ühekordse maksena.

1.4. Kui kostja ei tasu kompromissi punktis 1.3. ja selle alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi kompromissi punktis 1.3. fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjatelt, kohtutäituri poole.

1.5. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0888% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

1.6. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist kohtuistungit pidamata.

1.7. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest (kompromissilepingu p 9).

1.8. Lähtudes TsMS § 661 lg 4 lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-6795.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist B ASle (registrikood xxx) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni, arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank ASs, märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09-6795, riigilõivu osaline tagastamine“.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-09-6795

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-6795, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud B AS (endise ärinimega B AS) esitas 18.02.2009 Harju Maakohtule hagi A O`i vastu 22 462.95 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevuse nõue tuleneb poolte vahel 26.02.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust .

12.06.2009 esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-st 4, §-st 432 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 2 p-st 1. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtule esitatud kompromisslepingu p-s 7 on pooled kokku leppinud, et kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt. Kohus selgitas 16.06.2009 hageja esindajale, et Riigikohtu 14.01.2009 otsusega tsiviilasjas 3-2-1-120-08 jõudis Riigikohus järeldusele, et lepingu ülesütlemisel leppetrahvi kohaldamine tarbijakrediidilepingutes samaaegselt viivise nõudmisega ei ole seadusega lubatud ning TsMS §

430 lg 3 järgi ei saa kohus kinnitada kompromissi, mis on vastuolus seadusega.

Hageja esindaja on 18.06.2009 esitanud kohtule avalduse, milles teatas, et hageja loobub kompromisslepingu p-s 7 toodud leppetrahvi nõudest kostja vastu. Muus osas jääb hageja kompromissis toodud tingimuste juurde ja palub, et kohus kinnitaks kompromissi selleks eraldi kohtuistungit pidamata.

Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

2-09-6795

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 18.02.2009 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „ xxx, A O, RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest“, maksekorralduse nr 92007674) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 3 070 krooni (70 krooni on hageja tasunud hagimaterjalide väljatrüki eest). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank ASs märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09-6795, riigilõivu osaline tagastamine“.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Meeli Kaur kohtunik