2-07-17243/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2009.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-17243

Tsiviilasi

Hagi hind

AS E hagi KLvastu 20 849.64 krooni nõudes

10 425.32 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg

Hageja AS E (reg kood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS ); Kostja KL(ik xxx elukoht kohtule teadmata.) 11.06.2009.a.

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt KL hageja AS E kasuks võlgnevus 20 849.64 krooni. 3. Menetluskulud jätta kostja kanda. 4. Välja mõista kostjalt KL hageja AS E kasuks menetluskulud summas 3100.00 krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. TsMS § 420 lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1).

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 19.12.1997.a. hageja ja kostja vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole ning võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 10 425.32 krooni, viivised 10 424.32 krooni, kokku 20849.64 krooni.

Menetluse käik Kostja 11.06.2009.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kohus on menetlusdokumendi kohtukutse näol 11.06.2009.a. kohtuistungile kätte toimetanud kostjale kooskõlas TSMS § 317 lg 1 p 1 alusel 13.05.2009.a. väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esindaja on esitanud kohtule taotluse ning palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 20 849.64 krooni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et täidetud on TsMS 1741 lg 3 nõue. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 leiab kohus, et on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 1000.00 krooni, õigusabikulu summas 2000.00 krooni ja menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise kulu 100.00 krooni, kokku 3100.00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Liili Lauri Kohtunik