Legislator Case Law & Legislation
3-08-2225/50 AI generated

3-08-2225/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-08-2225/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 3-08-2225

Legislator headnote

AI generated

3-08-2225/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1 3-08-2225

Keywords

AI generated
subsidized projects unpaid customs duties deferral of costs debt enforcement costs outstanding insurance premiums outstanding copyright royalties
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 3-08-2225

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2225

Haldusasi OÜ Della Project kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 21.07.2008 maksuotsuse nr 12-5/691 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Della Project; registrikood 10859446 (seaduslik esindaja juhatuse liige Larissa Kolesnikova, lepingulised esindajad Kersti Kägi ja Andres Aavik) Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (esindajad Meelis Rohtlaan ja Kristi Sääsk)

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Della Project kaebus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda /HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1/. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 19.06.2009, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

2 ASJAOLUD

1. 20.04.2005. a korralduse nr 12-2.1/10134 alusel alustas Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (edaspidi – PMTK) üksikjuhtumi kontrolli OÜ Della Project tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse üle seoses OÜ Della Project aktsiate ostu-müügitehingutega 2002. a /II kd tl 135/. Et kontrolli käigus tekkis vajadus pikendada kontrollitavat perioodi ning kontrollida äriühingu kogu majandustegevust, alustas PMTK 19.01.2006 korraldusega nr 12- 2.1/1773 OÜ Della Project käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kogumispensionija töötuskindlustuse makse arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli ajavahemikul 2002.-2004. a. 2. Revisjoni tulemuste kohta koostas PMTK 22.02.2008 revisjoniakti nr 12-3/100 /I kd tl 37-78/, millele OÜ Della Project esitas 03.04.2007.a eriarvamuse /II kd tl 138-143/. 3. 30.05.2007. a koostas PMTK OÜ-le Della Project maksuotsuse nr 12-5/333, mis äriühingu vaide alusel tühistati Maksuja Tolliameti (edaspidi - MTA) 18.09.2007.a vaideotsusega nr 6-1/225-2 ja saadeti PMTK-le uueks otsustamiseks /II kd tl 144-178, III kd tl 54-55/. 4. 24.01.2008. a tegi PMTK OÜ-le Della Project maksuotsuse nr 12-5/53, millega määrati täiendavaks tasumiseks käibemaksu summas 133 723 krooni. OÜ Della Project esitas taas vaide ja MTA 02.04.2008. a vaideotsusega nr 6-1/39-1 tunnistati maksuotsus kehtetuks ja saadeti veelkord otsustamiseks PMTK-le /II kd tl 183-215/. 5. PMTK tegi 21.07.2008. a maksuotsuse nr 12-5/691, millega kohustati OÜ-d Della Project tasuma käibemaksu 133 723 krooni /I kd tl 9-36/. OÜ Della Project 19.08.2008. a vaie jäeti MTA 06.10.2008. a vaideotsusega nr 6-1/182-2 rahuldamata /I kd tl 79-115/ . 6. 06.11.2008 esitas OÜ Della Project Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 21.07.2008. a maksuotsuse nr 12-5/691 (edaspidi – Maksuotsus) tühistamiseks /I kd tl 3-8/. Kohus võttis 11.11.2008 määrusega kaebuse menetlusse /I kd tl 229/. 08.12.2008 esitas PMTK kohtule kaebuse kohta oma kirjaliku seletuse /II kd tl 77-79/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Della Project vaidlustab Maksuotsuse, millega suurendatakse Kaebuse esitaja sisendkäibemaksu tasumise kohustust 2002. a novembrija 2003. a märtsikuus, kahe OÜ Kardis arve nr 892 ja nr 455 alusel kokku summas 133 723 krooni, järgmistel asjaoludel ja motiividel. 26.09.2002. a sõlmisid OÜ Della Project ja OÜ Kardis teenuseosutamise lepingu, mille kohaselt OÜ Kardis võttis endale kohustuse nõustada Kaebuse esitajat äriplaani koostamisel ja viia selleks läbi uuringud ja konsultatsioone kinnisvara arendamiseks Eestis, samuti välisinvestori kaasamiseks kinnisvara arendamisse /I kd tl 118-119, II kd tl 3-4/. 06.10.2002. a sõlmisid samad osapooled eelnevale lepingule lisa, millega OÜ Kardis kohustus koostama välisinvestorile, so Kaebuse esitajale, äriplaani eesmärgiga investeerida tootmisse ning kinnisvara arendamisse Venemaa Põhja-Lääne regioonis (Sankt-Peterburg ja Leningradi oblast). Äriplaanide tellijale üle andmine pidi toimuma kahes järgus: I järk – tootmisprojekt, II järk: investeerimisobjekt /I kd tl 120-121, II kd tl 5-6/. OÜ Kardis esitas Kaebuse esitajale 26.09.2002. a teenuse osutamise lepingu ja selle lisa 06.10.2002. a alusel koostatud järgmise sisuga äriplaanid: Investeerimisprojekt energia-tehnoloogilise kompleksi arendamiseks põlevkivist sünteetilise nafta ja gaasi tootmiseks /I kd tl 124-149, II kd tl 9-38/; Peterburi linnas, Grazdanski prospekti rajoonis polüfunktsionaalse ehitusprojekti rajamiseks /I kd tl 150-170, II kd tl 39-50/; Erakapitalil põhineva pansionaadi rajamiseks vanuritele /I kd tl 171-177, II kd tl 51-53/;

3 Materjalid osalemiseks enampakkumisel elamuehitusprogrammi „5000 eluruumi üürimine“ raames /I kd tl 178-218, II kd tl 54-74/. 01.11.2002. a esitas OÜ Kardis äriplaanide koostamise eest Kaebuse esitajale arve nr 892, summale 307 824,40 krooni, millele lisandus käibemaks 18% summas 55 408,39 krooni /I kd tl 219/. 10.01.2003. a sõlmisid Kaebuse esitaja ja OÜ Kardis teenuse osutamise lepingu /II kd tl 7-8/, mille alusel koostas OÜ Kardis Kaebuse esitaja jaoks äriplaani materjalidega Leningradi oblasti Slantsõ linnas läbiviidud uuringud põlevkivi ümbertöötlemise tehase seisukorra kohta. Samuti viis OÜ Kardis läbi uuringu ja koostas selle põhjal Kaebuse esitajale analüüsi võimalikust investeerimisest tehase ümbertöötlemistehasesse tehase aktsiate soetamise kaudu ning koostas investeerimisprojekti põlevkivinaftaproduktide ümbertöötlemiseks Leningradi oblastis Slantsõ linnas asuva põlevkivitöötlemistehase poolt. OÜ Kardis poolt läbiviidud uurimistööde tulemusena on Kaebuse esitaja saanud reaalselt kasu, kuna Kaebuse esitajal on seeläbi olnud võimalus osaleda Eestis ja Vene Föderatsioonis Peterburis ja Leningradi oblastis erinevate äriliste projekti arendamiseks läbiviidud enampakkumistel. 06.03.2003. a üleandmise-vastusvõtu aktiga andis OÜ Kardis koostatud projektid Kaebuse esitajale üle /I kd tl 221/. Samal kuupäeval, 06.03.2003. esitas OÜ Kardis Kaebuse esitajale teenuse eest arve nr 455 summale 435 086,54 krooni, millele lisandus käibemaks 18% summas 78 315,58 krooni /I kd tl 223/. Mõlemad arved – arve nr 892 ja nr 455 - on tasutud AVVA International Inc (edaspidi - AVVA) poolt, tasaarveldades AVVA Kaebuse esitaja võlgnevust OÜ Kardis ees. Kaebuse esitaja kajastas OÜ Kardis arveid oma raamatupidamises ärikuluna ja näitas arvetel näidatud ja tasutud käibemaksu oma maksuarvestuses mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksuna. Maksuotsuse tegemise on tinginud asjaolu, et PMTK väitel ei ole Kaebuse esitaja OÜ-lt Kardis 01.11.2002. a arvel nr 892 ja 06.03.2003. a arvel nr 455 näidatud konsultatsiooniteenuseid ja äriplaane 26.09.2002. a lepingu alusel saanud. Samuti on maksuhaldur asunud seisukohale, et Kaebuse esitajale ei ole osutatud teenuseid ka 10.01.2003. a lepingu alusel. Seega ei ole Kaebuse esitajal õigust OÜ Kardis arvete alusel tasutud käibemaksu kajastada oma sisendkäibemaksuna. Kaebuse esitaja on esitanud oma põhjendused vaidlustatava Maksuotsuse seadusevastasusest oma 19.08.2008. a vaides. Kaebuse esitaja jääb vaides esitatud põhjenduste ja OÜ Kardis poolt teenuse osutamisega seotud asjaolude juurde ning palub 19.08.2008. a esitatud vaiet käsitleda käesoleva kaebuse osana ning arvestada vaides toodud põhjendusi kaebuse motiividena. Täiendavalt märgib Kaebuse esitaja, et on lisaks oma raamatupidamises säilitatud OÜ Kardis arvetele esitanud maksumenetluses nii OÜ Kardis poolt koostatud äriplaanid ning materjalid Tallinna elamumajandusameti poolt väljakuulutatud konkursil osalemiseks. Samuti on maksumenetluses esitatud lepingud, milles on spetsifitseeritud osutatavate teenuste sisu. Asjaolu, et osutatud teenused on Kaebuse esitaja poolt kätte saadud, kinnitab 06.03.2003. a OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel allkirjastatud üleandmise-vastuvõtuakt. Seda, et OÜ Kardis on Kaebuse esitajaga ärilistes suhetes olnud, kinnitas maksumenetluses OÜ Kardis juhatuse liige Vladimir Vaingort. V. Vaingorti seletuse kohaselt oli tema ise otseselt seotud Kaebuse esitaja projektidega. Vestluse redigeeringust on maksuotsuses ära märgitud, et tema poole pöördus L. Kolesnikova palvega koostada materjalid välisinvestori kaasamiseks investeerimisprogrammidesse. Samas ei nähtu V. Vaingorti seletusest, et temalt oleks küsitud osutatud teenuste sisu kohta. Seega ei ole V. Vaingorti seletus asjaolude väljaselgitamiseks täielik, mis omakorda võis maksumenetluses tekitada olukorra, et maksuhalduril jäi teenuse osutamisega seoses olulised asjaolud välja selgitamata.

4 Käesolevas vaidluses omavad olulist tähendust Kaebuse esitaja suhted välismaise äriühinguga AVVA. AVVA omab Maksuotsuse I osa p-s 2 toodud asjaolude kohaselt tähendust seetõttu, et maksuhalduri käsitluses ei ole Kaebuse esitajal kontrollitud perioodil, so 2002-2004 olnud üldse reaalset majandustegevust, vaid OÜ-d Della Project kasutati Tasmo Ärigrupi AS aktsionäri A. B.i poolt Tasmo Ärigrupi AS aktsiate müügist saadud tulu väljaviimiseks välismaale maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Samas Maksuotsuse p-s 2 on sedastatud: selleks, et õigustada raha laenuna väljaviimist välismaale, äriühingusse AVVA, on tehtud väljamakseid OÜ-le Kardis. See järeldus on meelevaldne ega tulene Maksuotsuse asjaoludest. Kuna Maksuotsuse tegemise faktiline alus on see, et OÜ Kardis poolt osutatud teenust ei ole tegelikult osutatud, on selgusetu, millist õiguslikku ja faktilist seost omab Kaebuse esitaja poolt teenuse soetamisega OÜ-lt Kardis Tasmo Ärigrupi AS aktsiate emiteerimine ja müük Kaebuse esitajale. Seose puudumisele juhtis Kaebuse esitaja tähelepanu juba esitatud vaides. Vaiet lahendanud MTA on leidnud, et see ei ole asjasse puutumatu, kuivõrd on täiendavaks motiiviks, miks ei saanud Kaebuse esitaja ja OÜ Kardis vahelised tehingud tegelikkuses toimuda. Kaebuse esitaja jääb vaides väljendatud seisukoha juurde ja kordab, et Tasmo Ärigrupi AS aktsiate emiteerimine ega müük ei ole vähimalgi määral seotud Kaebuse esitaja enda äriliste projektidega. Tehingud OÜ-ga Kardis on olnud vajalikud Kaebuse esitaja ettevõtluse tarbeks. Kui maksuhaldur on tuvastanud mingeid maksuõigusrikkumisi Tasmo Ärigrupi AS majandustegevuse ja maksuarvestuse kontrollimisel, siis on see iseseisev maksumenetlus teise maksukohustuslase suhtes. Kaebuse esitaja tehingud ei oma mingit puutumust Tasmo Ärigrupi AS majandustehingutega. Maksuotsuse tegemise õigusliku alusena viidatud käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 11 lg 1 (redaktsioon kuni 30.04.2004. a) kohaselt on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi käibemaks. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt teistelt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud, oma ettevõtluses kasutatavate kaupade või teenuste käibemaks. Käesolevas vaidluses on seega keskseks küsimuseks, kas OÜ Kardis poolt osutatud teenus on kasutatav Kaebuse esitaja ettevõtluses ja selle tarbeks. Maksuhalduri seisukoha kohaselt ei ole Kaebuse esitaja teenust saanud. Ka ei ole tal maksuhalduri hinnangul olnud vajadust OÜ Kardis poolt osutatava teenuse soetamiseks. Seega ei ole vaidlustatavas maksuotsuses isegi analüüsitud tehtud soetuse otstarbekust Kaebuse esitaja ettevõtluse seisukohalt. Maksuhaldur on kogu menetluse vältel, sh kõikides sama menetluse raames tehtud ja tühistatud maksuotsuste tegemisel, lähtunud vaid ühest asjaolust: Kaebuse esitaja ei ole teenust OÜ-lt Kardis soetanud, sest tal pole seda vaja olnud. Täiesti tähelepanuta on jäetud, et Kaebuse esitaja üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on kinnisvara arendamine. Nii osalemine elamuehitusprojekti arendamisel Sankt-Peterburgis kui Tallinna linna poolt väljakuulutatud enampakkumisel „5000 üüripinda Tallinnas“ on otseselt Kaebuse esitaja äritegevus. Äriühing võib aga tegeleda ka kõigil tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud (ÄS § 4 lg 1). Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole Eestis keelatud tegeleda põlevkivinaftasaaduste ümbertöötlemisega. Selleks, et kaaluda võimalust tegevuse laiendamiseks Venemaale, et hakata tegelema ka põlevkivinaftasaaduste tootmisega, oli eelnevalt vajalik teha vastavad uuringud. Seega on käesolevas menetluses jäetud täielikult tähelepanuta Kaebuse esitaja äritegevuse eripära ja sellega seonduvalt ka ettevõtluse tarbeks tehtud kulutused. Samas tuleb kulutuse ettevõtlusega seotusel arvestada ka, et tehtud kulutus ei pea olema kasutatav maksukohustuslase ettevõtluses kohe. Ühel maksustamisperioodil tehtud kulutuse mõju avaldub sageli alles tulevastes perioodides. Hetkel võib Kaebuse esitaja kinnitada, et 2002. a

5 ja 2003. a OÜ-lt Kardis tellitud majandusanalüüsid ja selle põhjal koostatud äriplaanid on Kaebuse esitajale toonud kaasa uued äriprojektid Venemaal. Mõiste „ettevõtluse kulud“ on selgelt sõnastatud tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 32 lg-s 2: Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Ehkki vaidlustatava haldusaktiga ei ole Kaebuse esitajale määratud täiendavat tulumaksukohustust, on antud vaidluse puhul otstarbekas viidatud sätte poole pöörduda. Kaebuse esitaja hinnangul on maksuotsuse tegemine KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 rikkumise tõttu käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ebaõige ja põhjendamatu. Vaidlustatud maksuotsus tuleb tühistada kui ebaõigele seaduslike alusele tuginev haldusakt.

Vastustaja PMTK leiab, et kaebus on põhjendamatu ning selles esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja PMTK 21.07.2008. a maksuotsuse nr 12-5/691 tühistamiseks. PMTK on seisukohal, et Maksuotsus on seaduslik ja motiveeritud. Vastustaja jääb samuti vaideotsuses esitatud põhjenduste ja seisukoha juurde, et OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel tehinguid reaalselt ei toimunud ning palub käsitleda vaideotsust käesoleva kaebuse lisana ning arvestada vaideotsuses toodud põhjendusi. Vastustaja ei hakka kõiki tuvastatud asjaolusid käesolevas vastuses üle kordama, miks maksuhaldur jõudis järelduseni, et OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel tehinguid reaalselt ei toimunud. Samas juhib vastustaja tähelepanu sellele, et käesolevaid tehinguid ei saa vaadelda eraldiseisvatena, vaid tuleb arvestada kogu skeemiga, mis sai alguse Tasmo Ärigrupi AS-st ning eesmärgiga, miks käesolevaid tehinguid üritatakse kajastada OÜ Della Project majandustegevuses. J. P.i 11.10.2006. a selgituste /II kd tl 100-105/ kohaselt oli tema initsiaatoriks investorite otsimisel Leningradslanetsi projektile ning edastas vastava projekti V. Vaingortile ja A. B.ile 2003. aastal. Projekt oli koostatud 1996. aastal. Antud juhul on huvitav see, et 2002. aastal suutis OÜ Kardis koostada identse äriplaani sellega, mille J. P. edastas Vaingortile ja B.ile 2003. aastal. Märkimisväärne on ka see, et L. Kolesnikova 11.05.2005. a selgituste /II kd tl 82-83/ kohaselt äriühinguga AVVA toimus suhtlemine J. P.i vahendusel. Samuti selgitatakse vaides, et J. P. oli isiklikult huvitatud selle projekti edukast realiseerimisest, mis oleks võimaldanud tal saada 30% projekti kasumist ning oleks olnud õigus soetada 30% kaebuse esitaja aktsiakapitalist. Seega kui P. oli isiklikult kogu selle projektiga nii tihedalt seotud ning suhtles potentsiaalse investoriga vahetult, miks oli vaja osta sisse OÜ-lt Kardis äriplaan, kui see oli P.il endal olemas. Maksumenetluse käigus on tuvastatud ka asjaolu, et OÜ-lt Kardis soetatud äriplaan on identne sellega, mille maksuhaldurile edastas P.. Võrreldes P.ilt ja OÜ-lt Della Project saadud äriplaane (lühikokkuvõte projektist) selgus, et need on üks ühele sarnased nii sõnastuselt, kui ka toodud arvude, graafikute, piltide poolest. Erinevus seisneb pealkirjade nimetuses ja numeratsioonis ning lõikude paigutuses. Seega on maksuhaldur seisukohal, et tegelikult kaebuse esitaja OÜ-lt Kardis äriplaani ei soetanud ning isegi, kui AVVA-ga reaalselt suheldi ning ühist äri planeeriti, puudus kaebuse esitajal vajadus soetada äriplaani OÜ-lt Kardis, kuna P.il oli see äriplaan juba olemas. Kaebuse esitaja väide, et osutatud teenuste kättesaamist kinnitab asjaolu, et 06.03.2003. a on OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel allkirjastatud üle-andmise vastuvõtuakt, läheb vastuollu V. Vaingorti, OÜ Kardis juhatuse liikme poolt 18.08.2006. a antud selgitustega /II kd tl 106- 112/, kus Vaingort ütleb just vastupidi, et “lepinguid Kardises ei registreerita, ka ei talletata Kardises äriplaane ja nende üleandmist”. Vaingort kinnitab nimetatut ka seoses 06.10.2002. a sõlmitud täiendava lepingu kohta antud selgituses, et “[vastustaja märkus: äriplaanide] üleandmise fakti dokumentidega ei fikseeritud”. Segadust tekitavad nimetatud vastuolulised väited, et äriühingus, kus tavapäraselt dokumente ei registreerita ega koostata üleandmis-

6 vastuvõtmise akte, on seda erandkorras siiski tehtud. Selline käitumine aga annab enam põhjust arvata, et ka nimetatud akti näol on tegemist näilise dokumendiga, kuna juhatuse liikme V. Vaingorti sõnul tavapäraselt OÜ-s Kardis dokumentide üleandmist ei fikseerita. Kaebuse esitaja väidab, et maksuhaldur on kogu menetluse vältel tähelepanuta jätnud Kaebuse esitaja äritegevuse eripära, milleks on põhikirja järgi kinnisvara arendamine, ja sellega seonduvalt ka ettevõtluse tarbeks tehtud kulutused. Kuna vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ja OÜ Kardis ning AVVA vahel tegelikult mingeid tehinguid ei toimunud, siis ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kas tehtud kulutused olid ettevõtlusega seotud või mitte. Kui oletada, et nimetatud tehingud tõepoolest aset leidsid, tõusetub kohe küsimus, kuidas said maksuotsuses kajastamist leidnud tehingud olla seotud OÜ Della Project ettevõtlusega. Leningradslanets projektiga oli väidetavalt seotud just AVVA, mitte aga kaebuse esitaja. Sellest tulenevalt oleks tehtud kulutused pidanud olema seotud AVVA majandustegevusega ning OÜ Della Project oleks pidanud nt seotud äriplaanid edasi müüma AVVA-le. L. Kolesnikova 29.08.2006. a ütlustest /II kd tl 98-99/ võib samuti aru saada, et tegemist oli vahendustegevusega, teenuse osutamisega AVVA-le. Seega kui oletada, et tehingud tõepoolest aset leidsid, siis vastustaja arvates ei ole tegemist maksukohustuslase ettevõtlusega, kuna maksukohustuslasel ei olnud plaanis ise investoriks hakata. Lisaks leiab vastustaja, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maksuhaldurile esitatud äriplaan polüfunktsionaalsele ehitusprojektile Grazdanski prospekti kvartalis, Peterburi linnas oleks realiseerunud, ning et kaebuse esitaja selles projektis ka reaalselt osalenud oleks või ka praegu osaleks ning oleks saanud majanduslikku kasu. Kaebuse esitaja väiteid ei kinnita kuidagi ka OÜ Della Project majandusaastaaruanded. Hoopiski kinnitavad 2005., 2006. ja 2007. aasta majandusaastaaruanded, et OÜ-l Della Project puudub majandustegevus ning igas nimetatud aruandes on lause, et majandustegevus planeeritakse taastada järgmisel aastal. Kuivõrd L. Kolesnikova väidab, et just OÜ-lt Kardis saadud Leningradslanetsiga seonduv äriplaan saadeti ekspertiisi AVVA-le ning et AVVA pidi olema Leningradslanetsi projekti osas investoriks, kelle kaudu siis OÜ Della Project pidi oma ärihuve dispetšeri teenuse osas esindama, on asjakohane käsitleda ka AVVA-t puudutavat. On kummastav, et väidetavalt OÜ-lt Kardis saadud Leningradslanetsiga seotud äriplaan saadeti AVVA-le ekspertiisi, kuna asja materjalidest nähtub, et kõik maksutoimikus olevad materjalid on koostatud vene keeles. Lepingud AVVA ja OÜ Della Project vahel on sõlmitud kõik aga inglise keeles. Seega ei ole usutav, et isikule, kellega suhtlemine on toimunud üksnes inglise keeles, saadetakse äriplaan ekspertiisiks vene keeles. Asja materjalidest nähtub, et AVVA ei omanud iseseisvat majandustegevust ning oli tegelikkuses vähemalt L. Kolesnikova kontrolli all. Seda kinnitavad nii Kanada maksuhaldurilt rahvusvahelise ametiabi korras saadud teave (Canada Revenue Agency kiri ILBD-YL-24337), milles muuhulgas märgitakse, et maksudeklaratsioonid 2002., 2003. ja 2004. aasta eest esitati alles 22. novembril 2005, st pärast revisjoni alustamist OÜ-s Della Project. Samuti kinnitavad eeltoodud seisukohta asjaolud, et AVVA tasus OÜ-le Della Project intresse mittelepingukohaselt (intress 50 000 USD tasuti L. Kolesnikova 15.04.2006 kirjalike selgituste kohaselt alles 05.05.2005, kuigi 11.10.2002 laenulepingu /II kd tl 216-219/ p-s 2.3 on märgitud intressi tasumise kohustus kuupõhiselt) ning samuti asjaolu, et 18.02.2003 toimus laenu osaline ennetähtaegne tagasimaksmine ja selle kohene tagasikandmine. Taoline käitumine näitab, et AVVA kontole kantud nn laen oli kontol püsivalt olemas ning seda oli võimalik kiiresti kanda vajalikule sihtkontole. On ebausutav, et olukorras, kus L. Kolesnikova on 29.08.2006. a seletuses maksuhaldurile öelnud, et “Avva oli firma kelle kaudu Della realiseeris enda äriplaanid Leningradslanetsi erastamises.”, ning 29.08.2006. a täiendavates kirjalikes vastustest protokollile lisanud, et “Kuna OÜ Della Project ja Avva International Inc koostöö peamiseks tingimuseks oli nõue, et

7 OÜ Della Project kinnitab oma maksevõimelisust, kirjutati lepingule alla alles pärast OÜ Della Project üle kantud rahaliste vahendite laekumist Avva International Inc arvelduskontole”, ning et (vt L. Kolesnikova 11.05.2005 seletus maksuhaldurile) “laen antud selleks, et näidata Kanada firma osaluse omafinantseerimises Leningradslanetsi erastamisel”, pidi üleüldse Avva International Inc maksma laenuintressi. Nagu märgitud ka maksuotsuse lkl 6, teostas L. Kolesnikova sõnade kohaselt OÜ Della Project läbi AVVA enda ärihuve Leningradslanetsi erastamises, so osutada dispetšeri teenuseid. Seega oleks hoopiski põhjendatud, et OÜ Della Project oleks pidanud ise tasuma täiendavalt AVVA-le selle eest, et AVVA võimaldaks osaleda OÜ-l Della Project Leningradslanetsi erastamises. Olukorras, kus taoline laen AVVA-le on tekitanud OÜ-le Della Project kahju 4 414 920 krooni ning intressi on tasutud vaid 50 000 USD ja seda ka mittelepingukohaselt, on mitteusutav L. Kolesnikova väide, et “Saadud intressid katavad kõik OÜ Della Project võimalikud kulutused” (vt L. Kolesnikova täiendavad kirjalikud vastused 29.08.2006 protokollile). Ilmselgelt viitab asjaolule, et vähemalt L. Kolesnikova omas kontrolli AVVA konto osas, see, et OÜ Della Project andis laenu summas 4,8 mln USD äriühingule, mille kohta L. Kolesnikova ütles 11.05.2005 antud seletuses: “Ei ole tagatist, ei ole garandi. J. P. teab M. N. B., seega sain usaldada seda isikut.”. Samas on J. P. selgitanud, oma 11.10.2006 seletuses, et “M. B.i ma ei tunne ja seda nime kuulen ma teie käest esimest korda” /II kd tl 104-105/. Eeltoodut kogumis arvestades ei ole tõendatud, et OÜ Della Project tellis ja ka sai OÜ-lt Kardis Leningradslanetsi puudutava äriplaani. Täiendavalt märgib vastustaja, et maksuotsuses esitatud faktilised asjaolud ja järeldused seoses aktsiate ostu-müügiga (Tasmo Ärigrupi AS, AVVA, A. B.) ei ole asjakohatud, sest eeltoodut puudutav on täiendavaks motiiviks, miks OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel ei saanud arvetel nr 892 ja 455 nimetatud tehinguid tegelikkuses toimuda. Samuti võimaldab Maksuotsuse 2. punktis väljendatu põhjendada maksuhalduri järeldust, et kontrollitaval perioodil ei omanud OÜ Della Project reaalset majandustegevust ning et äriühing loodi eesmärgiga viia rahalised vahendid maksuvabalt Eestist välja. Samuti on põhjendatud järeldada, et AVVA arvelduskontolt tegid seda kontrollinud isikud (muuhulgas L. Kolesnikova) ülekandeid Eestis registreeritud äriühingutele (muuhulgas OÜ Kardis) teenuste ja kaupade eest, mis ei ole seotud OÜ Della Project ettevõtlusega ning mida ei ole märgitud arvetel nr 892 ja 455. Ainuüksi käibedeklaratsioonide esitamine ning arvetel märgitud summade tasumine ei anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kui muud faktilised asjaolud kogumis ei kinnita arvel näidatud tehingute (majanduslik sisu) reaalset toimumist. Kaebuse esitaja leiab, et maksumenetluse käigus V. Vaingortilt võetud seletustest ei nähtu, et temalt oleks küsitud osutatud teenuste sisu kohta ning seega leiab kaebuse esitaja, et ei saa lugeda V. Vaingorti antud seletusi asjaolude väljaselgitamiseks täielikuks ning ta tuleb haldusmenetluses vahetult üle kuulata, et saada täpset informatsiooni, millistel alustel sõlmiti 26.09.2002. a teenuse osutamise leping, selle 06.10.2002. a lisaleping, samuti 10.01.2003. a leping ning milliseid materjale oli vaja uurida ja koguda selleks, et koostada äriplaanid ning dokumendid enampakkumisel osalemiseks. Vastustaja arvates nimetatud projektide sisu kohta küsimuste esitamine ei ole vajalik, kuna nende sisu on nähtav juba olemasolevatest dokumentidest. Maksuhaldur on 18.08.2006. a V. Vaingortilt küsinud nii lepingute sõlmimise protsessist (läbirääkimiste, allkirjastamise), samuti on V. Vaingortil palutud tutvustada materjale, mis kaebuse esitajale üle anti, kirjeldada nende üleandmist, üleandmise-vastuvõtmise hetke dokumenteerimist (mida V. Vaingorti seletuste kohaselt ei toimunud) kui ka suhete kohta L. Kolesnikova, J. P.i ja A. B.iga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8

1. Kaebusest nähtuvalt OÜ Della Project peab kaevatud maksuotsust õigusvastaseks ja põhjendamatuks eelkõige materiaalselt (asjaolude ja tõendite väär hindamine, KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 rikkumine, mis on viinud vääradele järeldustele), kuid ka formaalselt (menetlusnõuete rikkumine, mis väljendus teatud asjaolude väljaselgitamata jätmises ja asjakohatute asjaolude arvesse võtmises). Samas kaebuse esitaja ei vaidlusta PMTK pädevust tema suhtes revisjoni läbi viia ja maksuotsust teha ega vorminõuete järgimist. Kohus märgib, et väidetav menetlusnõuete rikkumine on tegelikult tihedalt seotud maksuotsuse sisulise küljega, kuna teatud asjaolude väljaselgitamata jätmine või, vastupidi, asjatult arvesse võtmine võis mõjutada maksuotsuse lõppjäreldusi.

2. Maksukorralduse seaduse (edaspidi – MKS) § 10 lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, lgst 2 tulenevalt maksuhalduri ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Sama paragrahvi lg 3 järgi maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Antud juhul on PMTK 2005. a alustanud kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli, kuid hiljem on muutnud seisukohta ning 19.01.2006 otsustanud viia läbi revisjoni (MKS §-d 73–81), koostades selle tulemuste kohta revisjoniakti ning hiljem ka Maksuotsuse. Tulenevalt MKS § 73 lg-test 1 ja 2 revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud, sealjuures revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Ehkki kohtule ei ole esitatud revisjoni alustamise korraldust, ei ole kaebaja tõstatanud küsimust vastustaja poolt MKS § 75 nõuete rikkumisest, samuti ei ole ta väitnud, et PMTK pole taganud talle MKS §-st 78 tulenevaid maksukohustuslase õigusi revisjoni ajal või MKS § 13 lg-st 1 tulenevat ärakuulamisõigust. OÜ Della Project on saanud esitada revisjoniakti kohta eriarvamuse.

3. MKS § 45 kohaselt maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 6 (uurimispõhimõte) kohustab haldusorganit menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastavalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttele maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samas maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, olemata maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Samuti on maksuhalduril õigus ja kohustus tuvastada majandustehingute tegelik sisu. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Ühelgi tõendil ei saa olla asjas ette kindlaks määratud jõudu, seetõttu on põhjendatud ja kooskõlas uurimispõhimõtte ja maksuhalduri kohustustega (sh revisjonis) asjas tähtsust omada võivate andmete kogumine ning saadud andmete/tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamine. Teisalt tulenevalt

9 MKS § 95 lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Samas maksuhalduri eelmärgitud kohustustele vastab aga MKS §-st 56 tulenev maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille järgi maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, andma seletusi, esitama deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitama neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul jms. Sealjuures, kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Kaevatav Maksuotsus on tehtud MKS § 92 lg 1 p 3 ja § 95 lg 1 alusel. MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Tulenevalt MKS § 95 lg-st 1 tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Kohus on asjas kogutud tõendeid ja poolte selgitusi arvestades seisukohal, et PMTK on kõnesolevat maksumenetlust viinud läbi põhimõtteliselt eelviidatud seadusnormide kohaselt, järginud uurimispõhimõtet ja taganud kaebaja õigused menetluses. Maksuotsus vastab formaalselt MKS §-des 46 ja 95 toodud nõuetele, ühtlasi on vastustaja selgitanud Maksuotsuses, miks ta on jätnud maksusumma määramisel arvestamata maksukohustuslase esitatud formaalsed tõendid (arved jms) ning esitanud vastuväited eriarvamuses toodule. Kohtu arvates on Maksuotsuses kõrvaldatud need motiveerimispuudused, mis tingisid analoogsete varasemate haldusaktide kehtetuks tunnistamise MTA poolt vaidemenetluses. Kohus rõhutab sealjuures, et tasumisele kuuluva käibemaksu summa 133 723 krooni on olnud ühesugune kõigis kolmes maksuotsuses, st käesoleva põhivaidluse osas maksuhalduri seisukoht ei ole muutunud. Sellel, kas vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta kaebuse esitaja äritegevuse eripära ja jätnud välja selgitamata mingi tähtsust omava asjaolu jms, nagu väidab kaebaja, peatub kohus Maksuotsuse sisulise õiguspärasuse hindamisel. Kohus märgib siiski, et ta ei nõustu kaebaja väitega, et PMTK on lähtunud Maksuotsuse tegemisel mitteasjakohastest kaalutlustest, st et Tasmo Ärigrupi AS aktsiate emiteerimine ega müük ei ole vähimalgi määral seotud kaebuse esitaja enda äriliste projektidega. Kohtu arvates on maksuhaldur isikute selgituste jm tõendite põhjal Maksuotsuses piisavalt näidanud, millised raha liikumise skeemid on välja töötatud ning kuidas eri äriühingud ja isikud on omavahel seotud, sh OÜ Della Project juhatuse liige Larissa Kolesnikova seos Tasmo Ärigrupi AS-ga /vt nt II kd tl 118-122, 127-128/, samuti OÜ Kardis juhatuse liige V. Vaingorti seos Tasmo Ärigrupi AS-ga. Kuivõrd kaebuse esitaja suhtes alustati üksikjuhtumi kontrolli just seonduvalt OÜ Della Project aktsiate ostu-müügitehingutega 2002. a ning hilisema revisjoni tulemusena maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ-d Della Project kasutati Tasmo Ärigrupi AS aktsiate müügist saadud raha maksuvabalt väljaviimiseks välismaale (sh laenuna just asutatud äriühingule AVVA, kes hiljem tasus kaebaja eest OÜ Kardis arved), siis neil asjaoludel ei ole Tasmo Ärigrupi AS-ga seonduv Maksuotsuses ühelgi juhul asjakohatu. PMTK on põhjalikult selgitanud otsuse p-s 2.1, millised faktid tema järeldust kinnitavad.

4. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et OÜ Della Project ei ole suutnud kohut veenda, et teda on koheldud õigusvastaselt ja ebaõiglaselt, st et maksuhaldur oleks määranud antud juhul maksusumma valesti. Kohus, hinnanud poolte seletusi, tunnistaja ütlusi ja kõiki muid tõendeid samuti nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vaidlustatud Maksuotsus on ka sisuliselt õiguspärane haldusakt, mis kaebuse esitaja õigusi ei riku ja mille tühistamiseks

10 puudub alus. Seega OÜ Della Project kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK ja MTA argumentatsiooniga, pidades vajalikuks mitte korrata üle kõike maksuotsuses ja vastustaja vastulauses, samuti 06.10.2008 vaideotsuses märgitut, vaid rõhutab eelkõige järgmist. Formaalsetest tõenditest (lepingud, arved, nende tasumine, äriplaanid, üleandmisevastuvõtuaktid jms) nähtuvalt oleks OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel nagu võinud toimuda kaebaja väidetud tehingud. Kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on siiski asjaolu, et arvetel (antud juhul 01.11.2002. a arve nr 892 ja 06.03.2003. a arve nr 455) näidatud tehingud on reaalselt ka toimunud neil märgitud poolte vahel. Kuna üldteada on väljend, et „paber kannatab kõike“, samuti ka asjaolu, et Eestis on avastanud nn „arvevabrikuid“, mis teenivad ilmselgelt maksupettuste huve, siis seetõttu ei saagi alati formaalseid raamatupidamise algdokumente võtta absoluutse tõena („objektiivsete tõenditena“), vaid nende järgi majandustehingute tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid dokumente koosmõjus muude tõenditega. Seega ka nn objektiivsetesse tõenditesse - raamatupidamise algdokumentidesse - saab ja tulebki suhtuda skeptiliselt ning igal konkreetsel juhul tuvastada, kas need ikka kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on fiktiivsed. Raamatupidamises kajastatav algdokument peab kajastama reaalselt toimunud majandustehingut - pooled, sisu, summad jms. Samas, kui tehingute reaalset toimumist tõendavad üksnes raamatupidamise algdokumendid (näiteks arved ja lepingud jms), kuid muud tõendid (näiteks isikute suulised ja selgitused ja andmed erinevatest registritest jms) selliste tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita, siis üksnes vormistatud dokumentide olemasolu ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks. Sellest tulebki vahetegemine sisulise ja formaalse tegelikkusele vastavuse vahel. Kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendite kogumõjus tõendamist, siis ei ole vastava raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus ka nõuetekohaselt tõendatud ning on olemas alus maksu määramiseks.

5. Antud juhul ongi PMTK analüüsinud asjassepuutuvate isikute seletusi ja hinnanud kirjalikke dokumente nende omavahelises seoses uurimaks, kas arvetel nr 892 (koos käibemaksuga summas 363 233 krooni) ja nr 455 (koos käibemaksuga summas 513 402 krooni) näidatud tehingud on reaalselt OÜ Della Project ja OÜ Kardis vahel aset leidnud, ning asunud kohtu arvates põhjendatult seisukohale, et ei ole. Vastustaja on tuginenud sealjuures õigustatult 26.09.2002. a ja 06.10.2002. a, samuti 10.01.2002 (või 2003) sõlmitud /I kd tl 122- 123, II kd 7-8/ lepingute alusel väidetavalt OÜ Kardis poolt OÜ-le Della Project koostatud ja esitatud äriplaanide sisuja vormistusprobleemidele (vt ka äriplaanide võrdlus, III kd tl 53), ebakõladele nendega seotud lepingute, arvete, üleandmise-vastuvõtuakti ja ekspertiisi /III kd tl 61-66/ vahel. Maksuhaldur on raamatupidamisdokumentide kontrollimise tulemusena, saadud informatsiooni ning kaebaja juhatuse liikme Larissa Kolesnikova (03.05.2005; 11.05.2005 ja 07.04.2006) ja kolmandate isikute (A. B. - 15.05.2005 ja 19.05.2005; I. I. - 08.06.2005; J. P.-11.10.2006) antud selgituste alusel tõdenud, et OÜ-l Della Project ei olnud aastatel 2002-2004 sisulist majandustegevust /III kd tl 1-21; vt ka Maksuotsuse lisa 1/, ning kaebaja ei ole seda millegagi umber lükanud. Kohus nõustub maksuotsuses väidetuga, et isegi kui OÜ Kardis oleks osutanud teenust (koostaks äriplaanid) OÜ Della Project tellimusel, ei oleks see seotud OÜ Della Project ettevõtlusega, kuna lähtuvalt Maksuotsuse p-s 1 kirjeldatud asjaoludest, nendest teenustest pidi olema huvitatud ning väidetavalt kavatses ettevõtluses kasutada mitte OÜ Della Project, vaid kolmas isik (AVVA), seega teenus oli väidetavalt ostetud kolmanda isiku jaoks /vt ka III kd tl 61/, ning äriplaanid ei ole seotud OÜ Della Project ettevõtlusega. Tegelikult tuli see välja ka tunnistaja V. Vaingorti ütlusest, mille kohaselt ta seoses L. Kolesnikovaga märkis: “Oli vaja teostada projekt välisinvestoritele keda sellel ajal esindas”. Ka kinnitas V. Vaingort samas, et tema võttis konkursi (500 korteri

11 project Tallinnas) materjalid ja tema töö oli, kuidas välisinvestor saaks osaleda selles projektis ja kuidas ta võib kätte saada tulu /III kd tl 121/. Miks kaebaja nimetab ennast kaebuse p-s 1.2 välisinvestoriks, jääb asja materjalide põhjal ebaselgeks. Mis puudutab kaebuse esitaja esitatud Kompanii AAS EK “Trust Severegernostroi, väärtpaberite ostu ja müügiga seotud materjale /III kd tl 67-78/, siis pärinevad need kõik aastast 2008, seega väljuvad revideeritud perioodist. Ehkki OÜ Della Project 19.08.2008. a vaides on sellega seonduvale mõnevõrra viidatud, ei nähtu toimikumaterjalidest kõnealuste dokumentide vaidele lisamine ega üldse maksuhaldurile esitamine enne kui kohtumenetluses. Ometi oli vähemalt aktsiate ostumüügileping sõlmitud juba 01.03.2008. Vastupidi, MTA 06.10.2008. a vaideotsuses on vaide lahendaja p-s 5.3 eraldi märkinud, et OÜ Della Project ei ole esitanud mingeid tõendeid OÜ-lt Kardis väidetavalt saadud äriplaanide realiseerumisest oma majandustegevuses ning kaebaja väiteid ei kinnita ka äriühingu majandusaasta aruanded. Kohus märgib samuti, et täiesti paljasõnalised on kaebuses toodud väited, et äriplaanid võimaldasid tal „osaleda Eestis ja Vene Föderatsioonis Peterburis ja Leningradi oblastis erinevate äriliste projekti arendamiseks läbiviidud enampakkumistel“. Neil asjaoludel tuleb nimetatud täiendavad dokumendi jätta tähelepanuta. Kõnealuste äriplaanide pelgalt formaalsust arvete esitamise õigustusena ilmestab kohtu arvates kaebaja esindaja K. Kägi väide kohtuistungil, mille kohaselt teenus, mida OÜ Kardis OÜ-le Della Project müüs, oli peamiselt sidemete otsimine ja vahendamine välisinvestoritele /III kd tl 126/. Kuivõrd tunnistaja V. Vaingorti ütlusest ei ilmnenud selliseid põhjapanevaid uusi asjaolusid võrreldes maksuhalduri küsitlemise põhjal antud sama isiku vastustega /II kd tl 106-112/ ja kaebaja ise ei esitanud maksumenetluses tõendeid äriplaanide realiseerumisest oma majandustegevuses, siis puudub alus väita, et PMTK ei järginud piisavalt uurimispõhimõtet. Jääb seega arusaamatuks, missugused asjas tähtsust omavad asjaolud jättis vastustaja väidetavalt välja selgitamata. Eeltoodut silmas pidades on PMTK kohtu arvates kohaldanud õigesti KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 sätteid, mille sisu on kajastatud Maksuotsuse sisendkäibemaksu käsitlevas p-s 1.1, samas on kaebaja ise aga rikkunud KMS § 11 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Ülaltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja järelikult jääb see rahuldamata.

6. OÜ Della Project on palunud mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud menetluskulud. Et kaebus jääb aga rahuldamata, siis tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda, mistõttu kohtul puudub vajadus nende põhjendatust ja kandmise tõendatust hinnata. PMTK ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud.

Hurma Kiviloo kohtunik