3-09-806/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-806 Otsuse kuupäev 19.juuni 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.2009 otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXX nimele on väljastatud tulirelva luba nr RL064916 sileraudse püssi TOZ-34 kaliiber 12 mm nr KN1530 ning vintraudse püssi Zastava-70 kaliiber 7,62 mm nr 14319 hoidmise ja kandmise kohta jahipidamise eesmärgil. Relvaluba on kehtiv kuni 27.12.2012.

04.07.2008 väljastati XXX Lõuna Politseiprefektuuri poolt relvaluba nr RL066523 vintraudse püssi Tikka-Popular kaliiber 7,62 nr 824872 kandmise ja hoidmise kohta jahipidamise eesmärgil. Nimetatud relvaluba on käesolevaks ajaks kehtetu, kuna XXX võõrandas tulirelva 03.03.3009. 26.01.2009 kontrolliti Viljandi linnas Vikerkaare 11 elavat relvaomanikku XXX, paludes tal esitada relvaluba ning näidata ette tulirelvad ja tulirelvade hoiukoht. Kontrollimisel selgus, et hoiukohas oli vaid XXX nimele registreeritud sileraudne jahipüss TOZ- 34, vintraudseid püsse Zastava-70 ja Tikka Popular hoiukohas ei olnud. Vintraudne püss Zastava-70 asus riidekapis, kuid teise vintraudse püssi Tikka Popular oli ta unustanud Eldur Kalmanni, kelle relvaluba nr RL061261 oli 26.01.2009 seisuga peatatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, autosse. Nimetatud teoga rikkus XXX relvaseaduse § 45 sätteid, millega pani toime väärteo relvaseaduse § 891 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 1920 krooni. Lähtudes toimepandud väärteo raskusest, otsustas Lõuna Politseiprefektuur tunnistada oma 12.03.2009 otsusega XXX relvaloa nr RL064916 kehtetuks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles esialgselt palus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.2009 otsus, kuid oma kaebuse täienduses palub tunnistada õigusvastaseks Lõuna Politseiprefektuuri relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus 12.03.2009 ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RelvS § 43 lg 3 p 2 ning jätta nimetatud säte kohaldamata osas, millega ei nähta ette politseiprefektuurile kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel ning algatada selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus.

Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on kaevatava otsusega rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et politseiprefektuur on ühekülgselt ja kaalutlemata tõlgendanud relvaloa kehtetuks tunnistamisel relvaseadust. Väidetavalt on kaebuse esitaja põhjendatud huviks asjaolu, et ta on kandnud relva ja olnud jahimees üle 50 aasta ega ole selle aja jooksul kordagi karistatud jahivõi relvakandmise eeskirjade rikkumiste pärast ning soovib jätkata jahipidamist ka praegusel ajal, milline aga muutub võimatuks olukorras, kus tema relvaluba on tunnistatud kehtetuks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud otsus on sisuliselt kaalutletud, motiveeritud ja seal on viited XXX õigusrikkumiste olemusele ning seaduslikule alusele.

Vastustaja vastuväidete kohaselt on põhjendamata kaebaja esindaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RelvS § 43 lg 3 p 2. Vastustaja on seisukohal, et relvaseadus võimaldab rakendada kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel. Antud juhul tunnistati XXX relvaluba kehtetuks kolme erineva rikkumise koosesinemise tõttu ja määravaks sai asjaolu, et XXX oli andnud vintraudse tulirelva sellise isiku valdusesse, kelle relvaloa kehtivus oli tema õigusvastase tegevuse tõttu juba peatatud, mistõttu oli relvaloa kohene kehtetuks tunnistamine ainuvõimalik, kuid relvaseadus ei pea seda kohustuslikuks. Vastustaja on seisukohal, et relvaseadus annab relvaloa kehtetuks tunnistamisel haldusorganile volituse kaaluda otsuse tegemisel kolme erineva võimaluse vahel – kas rakendada RelvS § 43 lg

3 p 9 põhimõtet, kas koostada ettekirjutus relvade hoiukoha korrastamiseks seadusega ettenähtud nõuetele või kolmas võimalus – tunnistada relvaluba kehtetuks koheselt RelvaS § 43 lg 3 p 2 alusel RelvS § 36 lg 1 punktiga 7 sätestatud rikkumise olemasolul, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajat karistati väärteo korras relvaseaduse § 45 sätete rikkumise eest relvaseaduse § 89 1 lg 1 alusel rahatrahviga 1920 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastasid Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubade talituse ametnikud XXX 26.01.2009 tema oma kodus kontrollides, et relvade hoiukoht ei vastanud siseministri 27.11.2001 määruse nr 90 § 8 sätestatud nõuetele, tulirelva Zastava-70 hoidis ta väljaspool relvakappi ja tulirelva Tikka-Popular oli ta andnud selleks õigust mitteomavale isikule, kelle enda relvaloa kehtivus oli peatatud, seega rikkus XXX üheaegselt mitut relvaseaduse §-s 45 sätestatud relva ja laskemoona hoidmise nõuet ja tema relvaluba tunnistati kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel.

Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 (jõustus 27.04.2007) kohaselt tunnistab soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur loa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1-7, 9 või

10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu.

Kohus nõustub vastustajaga, et relvaseadus võimaldab rakendada mitmeid meetmeid tuvastatud rikkumiste vältimiseks tulevikus. Üks valikutest on ettekirjutuse koostamine relvade hoiukoha korrastamiseks seadusega ettenähtud nõuetele. Teine võimalus on rakendada RelvS § 43 lg 3 p 9 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt relvaomanik või –valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded ja tunnistada relvaluba kehtetuks alles peale teistkordset rikkumist viimase kolme aasta jooksul. Kolmas võimalus on tunnistada relvaluba kehtetuks koheselt RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel RelvS § 36 lg 1 punktiga 7 sätestatud rikkumise olemasolul. Seega võimaldab kohtu arvates relvaseadus politseiprefektuuril rakendada kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu.

Antud juhul tunnistas vastustaja XXX relvaluba kehtetuks kolme erineva rikkumise koosesinemise tõttu ja määravaks sai asjaolu, et vintraudne tulirelv oli üle antud sellise isiku – Eldur Kalmann - valdusesse, kelle relvaloa kehtivus oli tema õigusvastase tegevuse tõttu juba peatatud. Kohus nõustub vastustajaga, et XXX enda lohakus tulirelvade hoidmisel ja vintraudse püssi Tikka Popular sattumine isiku kätte, kelle relvaluba oli peatatud, ei olnud juhuslik, vaid XXX teadlik valik, mistõttu tema relvaloa kohene kehtetuks tunnistamine oli ainuvõimalik.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.2009 otsus on sisuliselt kaalutletud, motiveeritud, seal on viited kaebaja õigusrikkumiste olemusele ning seaduslikule alusele, järelikult kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Kohus jätab kaebaja taotluse – tunnistada RelvS § 43 lg 3 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks - rahuldamata. Antud juhul tunnistati XXX relvaluba kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel, kuid relvaseadus ei pea seda kohustuslikuks. Relvaseadus võimaldab rakendada kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel. Seadusandja on ette näinud, et vastava otsuse tegija võib valida erinevate otsustuste vahel – esimene võimalus on, kas piirduda näiteks XXX sarnase juhtumi korral ettekirjutuse koostamisega relvade hoiukoha korrastamiseks seadusega ettenähtud nõuetele ja otsus relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse, kui on jäetud täitmata ettekirjutuse nõuded; teine võimalus on kui relvaomanik või –valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud relvaseaduse või selle seaduse alusel antud õigusakti nõudeid ja tunnistada relvaluba kehtetuks alles peale teistkordset rikkumist viimase kolme aasta jooksul ning kolmas võimalus on tunnistada relvaluba kehtetuks koheselt RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel RelvS § 36 lg 1 punktiga 7 sätestatud rikkumise olemasolul, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna XXX relvaluba tunnistati kehtetuks kolme erineva rikkumise koosesinemise tõttu, siis sai antud juhtumi puhul määravaks asjaolu, et ta oli vintraudse tulirelva andnud sellise isiku (Eldur Kalmann) valdusesse, kelle relvaloa kehtivus oli tema õigusvastase tegevuse tõttu juba peatatud.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Maare Aloe kohtunik