2-09-23789/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-23789

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-23789 Tsiviilasi A S´i hagi A S`i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni (2632 x 9) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A S (isikukood xxx elukoht xxx ) Kostja A S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A S´ilt A S´i kasuks igakuine elatis 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks ) krooni kuus poeg DS (isikukood xxx ) ülalpidamiseks alates 22.05.2009.a. kuni DS´i täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seadusega ettenähtud korras. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

2 22.05.2009.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse A S´i vastu DS `ile elatise nõudes. Harju Maakohtu võttis hagiavalduse menetlusse 26.05.2009.a. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise poja DS´i ülalpidamiseks elatis 2632 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest kohtusse s.o 22.05.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. s.o xxx.a. Hagiavalduse kohaselt on kostja peale abielulahutust tasunud elatist ebaregulaarselt ning vähestes summades. Seega hageja ei tunne ennast kindlalt. Hageja töötab AS Standardis müüja –konsultandina ning tema põhipalk on 7000 krooni kuus. Hageja hinnangul kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus 7885.- krooni.

Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale TsMS § 313 lg 2 alusel 29.05.2009.a. kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2 175,00 krooni Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte ühise lapse DS´i ülalpidamiseks elatis 2632.- krooni kuus. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele PkS § 70 lg 1 alusel alates elatisehagi esitamisest, s.o alates 22.05.2009.a. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Liili Lauri kohtunik