2-08-63243/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-63243

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. juuni 2009, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-63243 Tsiviilasi Ago Sillamäe hagi OÜ Nobelix vastu hüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Ago Sillamäe kostja OÜ Nobelix (RK 11170254, asukoht Lubja 12-1, 50304 Tartu), esindaja juhatuse liige Kalmer Kõiv Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ago Sillamäe hagi OÜ Nobelix vastu. 2. Välja mõista OÜ-lt Nobelix Ago Sillamäe kasuks kahjuhüvitis 916 (üheksasada kuusteist) krooni ja 40 senti. 3. Jätta Ago Sillamäe menetluskulud OÜ Nobelix kanda. 4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Ago Sillamäe võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. OÜ Nobelix võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(3) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja alluvuses autojuhina 05.03.2008 kuni 25.08.2008. Ajavahemikul 07.08.2008-17.08.2008 viibis hageja töövõimetuslehel. Tööle naastes edastas hageja töövõimetuslehe tööandjale. Seoses lahkumisavalduse esitamisega tekkinud ebakõladega hageja ja kostja vahel lubas kostja töövõimetuslehe tühistada, kuna kostja arvates ei olnud hageja haige. Haigekassale tehtud järelepäringu järgi ei olnud töövõimetusleht 22. septembriks 2008 haigekassasse laekunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 07.08.2008- 17.08.2008 töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitis. Hageja esitas tõendina töövõimetuslehe nr 00003323 duplikaadi (tl 5). Puuduste kõrvaldamise käigus selgitas hageja täiendavalt, et tal ei olnud endal võimalik töövõimetuslehte haigekassale esitada, kuna vastavalt haigekassalt saadud infole peavad töövõimetuslehel olema täidetud ka lahtrid tööandja poolt. Hageja edastas omalt poolt täidetud töövõimetuslehe tööandjale täitmiseks. Tööandja vastas suuliselt, et tema seda lehte ära ei vii ja lubas selle tühistada, kuna tööandja arvates ei olnud töötaja haige, sest tööandja nägi haiguslehel olevat töötajat toidupoes ja arst on lehe lihtsalt kirjutanud. Hageja ütles tööandjale, et võib ka ise selle lehe haigekassale toimetada, kuid tööandja jäi endale kindlaks. Töövõimetusleht jäi tööandja kätte. Hagejal oli hagiavalduse esitamise hetkel jäetud välja toomata 07.08.2008- 17.08.2008 töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitise summa, kuna selle peab välja arvutama tööandja ja täpset summat töötaja arvestada ei oska. Hageja sai tööandjalt kindlat kokkulepitud brutotöötasu 9000 krooni. Hageja arvestuse kohaselt oleks hüvitise summa pidanud olema umbes 2000-2500 krooni ulatuses, kuid hageja palub kohtu abi, et seda summat täpsustada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus kohustas kostjat 22.10.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 14). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud OÜ Nobelix juhatuse liikmele Kalmer Kõivule isiklikult 23.04.2009 kohtu kantselei kaudu (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja esitas 20.05.2009 kohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-08-63243 tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 7, § 1050 lg 1 ning Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 53 lg 5, § 54 lg 1 p 2, § 55 lg 2, 4 ja § 56 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RaKS § 53 lg 5 esimese lause kohaselt esitab töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud

3(3) dokumendid haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul, alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja taotles kahjuhüvitisena saamata jäänud töövõimetushüvitise väljamõistmist. Hüvitise suuruse arvutamisel lähtub kohus TsMS § 279 lg 2 alusel Maksuja Tolliameti ning Eesti Haigekassa poolt esitatud andmetest. RaKS § 55 lg 2 sätestab, et RaKS § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövõi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töövõi teenistuskohustuste täitmisest või majandusvõi kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4 koostoimes lõikes 3 sätestatuga võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise kalendripäeva tulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on suurem nimetatud alammäärast. Hageja oli 2008. aastal töövõimetuslehel 11 päeva. Maksuja Tolliameti andmetel arvestati hageja eest 2007. aastal sotsiaalmaksu 15 498 krooni, hageja tulu oli 2007. aastal seega 46 963,64 krooni (15 498:0,33). Eesti Haigekassa andmetel oli hageja 2007. aastal töövõimetuslehel 23 päeva. Hageja kalendripäeva keskmine tulu on 137,32 krooni (46 963,64:365 – 23). Kuna hageja 2007. aasta tulult arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (137,32 krooni) on väiksem kui 2008.a kehtinud kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 145 krooni (s.o kuupalga alammäär 4350:30), kuid haigestumisele eelnenud kuu põhipalk (9000 krooni) oli suurem kuupalga alammäärast, võetakse RaKS § 55 lg 4 kohaselt hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Vastavalt RaKS § 56 lg 1 sätestatule tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töövõi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates. RaKS § 54 lg 1 p 2 kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80 protsenti. Hagejal oli seega õigus saada hüvitist 80% 10 kalendripäeva keskmisest tulust summas 1160 krooni (10 × 145 × 0,8). Tulumaksuseaduse § 20 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis. Lähtudes hageja taotlusest mõista kostjalt kahjuna välja üksnes töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitis, mitte seda ületav muu kahju, tuleb eelpool arvestatud töövõimetushüvitist 1160 krooni vähendada summa võrra, mille haigekassa oleks kostja poolt töövõimetuslehe esitamisel seadusest tulenevalt hüvitisest kinni pidanud. Hüvitist tuleb vähendada 243,60 (1160×0,21) krooni võrra ja kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 916,40 krooni (1160 – 243,60). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik