2-09-20591/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20591 Tsiviilasi N S hagi A Z vastu lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind

25 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja nõustaja V Dementjeva Kostja A Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

10. juuni 2009 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista A Z N S kasuks alates 01. maist 2009 elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni A Z (isikukood xxx) täisealiseks saamiseni xxx, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta A Z kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud 7.05.2009 esitas N S hagi A Z vastu lapsele elatise saamiseks. Poolte kooselust on xxx sündinud tütar A Z . Tütar elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja lapse ülalpidamist piisavalt. Hageja taotleb hagiavalduses elatise 2 800 krooni kuus väljamõistmist tütre ülalpidamiseks ning elatist 8 820 krooni perioodi 1.01.2009 – 1.05.2009 eest. Kohtuistungil oli kostja nõus tasuma elatist 2 175 krooni kuus alates 1.05.2009 ning hageja oli sellega nõus.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

A Za sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg

1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud

4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Kohus leiab, et A Z tuleb välja mõista elatis 2 175 krooni kuus N S kasuks tütre A Z ülalpidamiseks alates 1.05.2009 kuni A Z täisealiseks saamiseni xxx. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson