2-09-17155/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-17155 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. juunil 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi O J hagi N J vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O J (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: N J (ik xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon 1. Rahuldada O J hagi täies ulatuses. 2. Lahutada N J ja O J (abielueelne perekonnanimi J) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaali poolt xxx, kanne nr xxx. 3. O J taastatakse peale abielu lahutamist varem kantud perekonnanimi ”J”. Menetluskulud Mõista N J välja O J kasuks menetluskulude katteks pool tasutud riigilõivust, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

Tsiviilasi nr 2-09-17155 Viru Maakohtu 19.06.2009 kohtuotsus

2(4) kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 20.04.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abilu on sõlmitud xxx Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaalis. Abielust on poeg V J, sünd xxx. Poeg elab koos hagejaga ja kostjalt on mõistetud välja elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks.

Pooled lõpetasid kooselu vastastikusel kokkulepel 2005.a septembris. Sellest ajast kostja elab alaliselt oma emaga, ühist majapidamist pooltel ei ole ning kooselu on võimatu.. Alates 2005.a septembrist on hagejal toimunud muudatused ka isiklikus elus.

Abielu lahutamisest perekonnaseisuameti kaudu kostja keeldus.

Hageja palub lahutada poolte abielu, pärast abielu lahutamist taastada hagejale abielueelne perekonnanimi Jäger ja mõista kostjalt tema kasuks menetluskulud.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 20.04.2009.

Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei esitanud vastuväited hagi kohta.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Kostja tunnistas hagi täies ulatuses, kuid ei nõustunud kanda hageja menetluskulud, kuna esimene kord just hageja ei ilmunud Perekonnaseisuametisse lahutada abielu.

Tsiviilasi nr 2-09-17155 Viru Maakohtu 19.06.2009 kohtuotsus

3(4) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaali poolt xxx, kanne nr xxx ja et hageja sai perekonnanimeks „J“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega xxx (tl 2).

Kohus tuvastas poolte seletustega, et nendel on alaealine poeg V, sünd xxx, kes elab emaga koos.

Samuti tuvastas kohus poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud alates 2005.a sügisest, abikaasad elavad erinevates elukohades ja nendel mõlemal on faktilised uued pered.

Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2005.a sügisel, seega peaaegu neli aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades, nendel on mõlemal faktilised uued pered. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid neli aastat tagasi, pooltel on tegelikult loodud uued perekonnad, pooled elavad erinevates elukohtades, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Hageja soovib peale abielu lahutamist taastada endale enne abiellumist kantud perekonnanime J.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib taastada endale enne abiellumist kantud perekonnanimi, siis taastatakse talle perekonnanimi „J“.

MENETLUSKULUD

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 5000 krooni ja palus need mõista kostjalt välja. Kostja ei ole nõus hageja menetluskulud kanda.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus leiab õiglaseks mõista kostjalt hageja kasuks välja pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o summas 2500 krooni. Kohus arvestab, et hageja ise ka ei ilmunud Perekonnaseisuametisse abielu lahutamiseks. Abielu lahutamisel Perekonnaseisuameti kaudu on riigilõiv tunduvalt vähem ja kui hageja tuleks Perekonnaseisuametisse ei tulnuks tal tasuma nii suurt riigilõivu. Samuti kohus arvestab, et pärast kostja keeldus Perekonnaseisuametisse pöörduma ja hageja pidi sunnitud pöörduma kohtusse.

Tsiviilasi nr 2-09-17155 Viru Maakohtu 19.06.2009 kohtuotsus

4(4) Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik