2-08-55343/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-55343

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-55343 Tsiviilasi Toomas Pekk hagi Elve Valge vastu 10 354 krooni nõudes Tsiviilasja hind 10354 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Toomas Pekk Kostja: Elve Valge esindaja Anneli Kalluste

Kohtuistungi toimumise aeg

05. mail 2009. a Protokollija kohtuistungisekretär Sigrid Huik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Elve Valge’lt Toomas Pekk kasuks 4202 (neli tuhat kakssada kaks) krooni. Ülejäänud osas jätta Toomas Pekk hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 60 % ulatuses hageja kanda . Sisse nõuda Elve Valgelt Toomas Pekk kasuks 400 (nelisada) krooni tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 08.02.2008 kella 18. 50 ajal motorolleriga Feling Sport 49 cc Kolkjast Alatskivile ja põrkus Elve Valge majavaldusest teele jooksnud koeraga, mille tagajärjel purunes motorolleril 5 plastikdetaili ja vasakpoolne esimene suunatuli. Liiklusõnnetuse koha peal käis politsei. Vastavalt Motohobi kalkulatsioonile 12. 03. on remondiks vajalike varuosade ja remondi maksumus 10354 krooni (tl.7). Kostja on keeldunud kahju hüvitamast. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja oma kirjalikus vastuses on leidnud, et hageja käis ja nõudis kahju hüvitamist. Täiendavaid dokumente kahju ulatuse kohta esitatud ei ole. Kostja on leidnud, et kui koer ehmatas või ründas hagejat paremalt poolt, siis kuidas läks katki vasakpoolne suunatuli. Tuli asetseb kõrgemal kui koera turja kõrgus. Koeral mingeid vigastusi ei esine. Kostja seab kahtluse alla milliseid vigastusi 08.02. 2008 avariis koer üldse põhjustas. Kohtuistungil on hageja esitanud täiendavaid fotosid, mis hageja väidetel on teostatud järgmisel hommikul (tl.51- 58) . KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse käigus on jõustunud väärteootsusega karistatud Elve Valget kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66´3 lg 2 alusel 360 krooni rahatrahviga selle eest, et 08.

02. 2008 kella 18.55 ajal jooksis Elve Valge koer välja piiratud territooriumilt Tartumaalt Alatskivi vallas Riima külas sõiduteele, kus põrkas kokku Toomas Pekki motorolleriga, mille tagajärjel sai viimane varalist kahju (tl. 6). Kohus nõudis asja materjalide juurde väärteomaterjalid ja liiklusõnnetuse akti koos jooniste ja kohapeal politseitöötajate poolt tehtud fotodega (59-67). Politsei poolt on sündmuskohal koostatud liiklusõnnetuse akt, millel on fikseeritud rollerile tekkinud vigastused. Jooniselt on näha, et asfaldil on mopeedi iluvõre.

Juurde on selle kohta lisatud fotod. Politsei on fikseerinud kahju kirjelduse all, et purunenud on esitiib ja küljekaitse (tl. 59 osaleja selgituste osa). Politsei fototabelist on näha, et mopeedi iluvõre on purunenud (tl. 60). Kostja on kahtluse alla seadnud kahju ulatuse ja seda põhjusel, et koeral polnud midagi viga. Kohus leiab, et VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamisest süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kohus leiab, et tulenevalt üldlevinud kohtupraktikast analüüsib kohus põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Väärteootsusega on tuvastatud kostjapoolne rikkumine. Kostja koer jooksis sõiduteele ja põrkas kokku sõiduteel hageja poolt juhitud mopeediga. Kohus leiab, et hagiavaldusega pole tõendatud kahju tekkimise ulatus. Kahju on tõendatud osaliselt. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes.

Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. Sellisest väärtuse vähenemisest võib rääkida nt vallasasjade puhul (avarii läbi teinud, kuid parandatud sõiduk võib olla väiksema väärtusega kui samasugune mitteavariiline sõiduk) (Riigikohtu lahend 3- 2-1-121-08). Tulenevalt kohtu poolt väljanõutud väärteomaterjalidele ja selle lisadele saab väita, et kahju tekkis esiporitiivale ja küljekaitsele (kondlile).

Kalkulatsiooni järgi on esiporitiiva maksumus 471 krooni ja esikondli maksumus 3447 krooni. Kokku 3918 krooni. Proportsionaalsust arvestades leiab kohus, et mõistliku remondi maksumust tuleb arvestada ühe tunni ulatuses so 284 krooni. Seega on tõendatud kahju koos remondiga kokku 4202 krooni ja hagi selles osas kuulub rahuldamisele. Ülejäänud kahju osas pole hagi tõendatud. MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist, kuulub osaliselt so 40% ulatuses hüvitamisele hageja riigilõiv 1000 krooni so. 400 krooni ulatuses.

Kohtunik