2-09-18640/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Määrata alaealise A. G. (isikukood xxx) eestkostjaks

M. K. (isikukood xxx) kuni A. G. täisealiseks saamiseni.

3. A. G. ei või iseseisvalt teha tehinguid. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.

4. Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 19.juunil 2009 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I AVALDUS

1. Kiviõli Linnavalitsus esitas kohtule avalduse eestkoste seadmiseks alaealise A.G. suhtes. Kohtuasja number 2-09-18640 Määruse tegemise aeg ja koht

19 . juuni 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Kiviõli Linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) avaldus alaealise A. G. üle eestkoste seadmiseks Kohtuistungi toimumise aeg

09. juunil 2009

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Kiviõli Linnavalitsus (xxxi)

M. K. (IK xxx)

L. G. (IK xxx)

A. G. elab M. K. juures alates 2003. aastast ning on täielikult tema ülalpidamisel ja kasvatamisel. 2004. aastal on Kiviõli Linnavalitsusega sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. A. G. ema L. G. on psüühiliselt haige alates 2003. aastast ning talle on arstliku ekspertiisi otsusega määratud 80% töövõimetus ning raske puue. Haiguse ägenemisperioodidel võib L. G. kaotada kontrolli ning muutuda agressiivseks. L. G. viibib tihti ravil Ahtme psühhiaatriahaiglas ning oma psüühilise seisundi tõttu ei tule toime igapäevaelu korraldamisega. Vajab järelevalvet, kuna oma haiguse tõttu on ohtlik nii endale kui teistele. L.

G. on andnud nõusoleku M. K. vormistamiseks tema tütre A. G. eestkostjaks. Avaldaja leiab, et

M. K. suudab tagada A. G. eakohase arengu, anda talle piisava hariduse, kaitsta lapse huve ja õigusi. Majanduslikud võimalused lapse kasvatamiseks on M. K.olemas.

II KOHTUISTUNG 09. juunil 2009

2. Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodud seisukohtade juurde ja taotles M. K. vormistamist eestkostjaks. L. G. ei ole ise võimeline last kasvatama. Alates 2003. aastast on A.

G. vormistatud oma vanaema M. K. juurde hoolduseperesse, sest laps jäi ilma vanemlikust hoolitsusest. M. K. on materiaalselt piisavalt kindlustatud, et olla lapsele eestkostjaks. A. ise tahab jääda vanaema juurde. A. sündis 2002. aastal. A. on registreeritud vallaslapsena, kuid A. isa ja ema elasid M. K. juures ka pärast A.sündi. Lapse bioloogiline isa (M. K. poeg) sai 2004. aastal autoavariis surma. M. K. andis võimaluse L. G. ise last kasvatada, aga ta ei tule sellega toime. Avarii tekitas L. psüühilise häire, mistõttu viibib ravil psühhiaatriahaiglas ning on Kiviõli Linnavalitsuse poolt saadetud psüühikahäiretega isikute hooldekodusse. Linnavalitsus andis L. eraldi sotsiaalkorteri. L. külastab last kui tervis seda võimaldab.

3. Puudutatud isik M. K. selgitas, et elavad A. 2-toalises korteris, korteri pindala on 57 m2. Üks tuba on A., teine vanaemale. Tema sissetulekust piisab kahe inimese ülalpidamiseks. A. läheb sügisel kooli. Puudutatud isiku tööaeg on 7.30-16.00, sel ajal on A. lasteaias, nädalavahetused on vabad.

4. Puudutatud isik L. G. kohtuistungile ei ilmunud, avaldaja sõnul sattus taas haiglase.

III KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kohus tuvastas, et -

A. G. sündis xxx.a (tl 5); - L.G. on arstliku ekspertiisi otsusega nr 037854 määratud raske puue ning L. G. vajab järelevalvet, kuna oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (tl 13-17); - 22.12.2007 on Kiviõli Linnavalitsuse ja M. K. vahel sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, mille kohaselt hooldaja M. K. kohustub hooldama oma perekonnas

A. G. (tl 18-19 );

7. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, samuti lapse üle, kes on muudel põhjustel vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud (PkS § 92 lg 2-3).

8. Alaealine A. G. on registreeritud L. G. vallaslapsena. L. G. on psüühiline häire, mistõttu on arstliku ekspertiisi otsusega määratud talle raske puue ning töövõimekaotus 80% (tl 13-17). A.

G. elab M. K. juures alates 2003.a. Lapse ema ei tule oma tervisliku seisundi tõttu toime lapse ülalpidamise ja kasvatamisega.

Kohus leiab, et eestkoste seadmine alaealise A. G. üle on põhjendatud ning lapse huvides.

9. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. (PkS § 95 lg 2).

M. K. on andnud nõusoleku enda määramiseks A. G. eestkostjaks. (tl 3, 26, 42). L. G. on nõus, et tema tütart A. G. kasvataks M. K., usaldab teda ja leiab, et ta on võimeline kindlustama lapse heaolu (tl 4).

10. Vastavalt PkS § 95 lg 3, tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Avaldaja leiab, et M. K.suudab tagada A. G. tema eakohase arengu, anda hariduse ning kaitsta lapse huve ja õigusi. M. K. elamistingimuste kirjelduse kohaselt elab A. G. vanaemaga 2- toalises korteris, korter on puhas ja korras ja sisustatud kõige vajalikuga. Väiksemas toas on lapse ja vanaema magamiskohad ning lapse mängunurk. Suurem tuba on puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. M. K. ja A. G. omavahelised suhted on head, mõlemad hoiavad teineteist. (tl 10, 45) laps on hooldatud , külastavad vanaemaga raamatukogu, basseini. Tüdruk on kooliküps. M. K. tunneb igapäevaselt huvi, kuidas lapsel lasteaias läheb, kuidas suhtleb teiste lastega (tl 12, 27).

11. Lapse eestkostja on lapse seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. (PkS § 97).

12. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

13. Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, 95, 97, TsMS § 550 lg 1 p 1, § 557 lg 3, määrab kohus A. G. eestkostjaks M. K. kuni A. G. täisealiseks saamiseni.

Kohtunik O.Mihkelson